Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaadi abi Mailis Meier Kostja: YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
XX esitas 22.09.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus jagada poolte ühisvara selliselt, et hageja ainuomandisse jääb sõiduauto Infiniti QX 70 (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) ja kostja ainuomandisse jäävad sõiduauto Infiniti QX 80 (VIN-kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY); sõiduauto Infiniti QX 56 (VIN-kood AAAAAAAAAAAAAAAA); sõiduauto Hyundai IX 35 (VIN-kood TTTTTTTTTTTTTTTTTTTTT); osad I OÜ-s (registrikood XXXXXXXX) ja N OÜ-s (registrikood XXXXXXXX), välja mõista kostja pangakontodel 28.07.2017 seisuga olnud vahenditest 50% hageja kasuks,rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara eest 1 658 806,25 eurot, milline summa täpsustub menetluse kestel ja müüa avalikul enampakkumisel ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga XXX.
2.Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 30.08.2008 Minskis, Valgevene Vabariigis. Abielu lahutati Valgevenes 17.07.2017 otsusega, mis jõustus 28.07.2017. Poolte ühisvara vaidlus tuleb lahendada Eestis ja kohaldada tuleb Valgevene õigust. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja ja kostja on Valgevene kodanikud ja olid seda ka abielu sõlmimise ajal. Poolte ühine elukoht ei ole olnud kunagi Eesti Vabariigis ja mõlemad elavad käesoleval ajal Valgevene Vabariigis. Valgevene kohtus on pooleli poolte vahel ühisvara jagamine. Ka poolte abielu on sõlmitud ja lahutatud Valgevene Vabariigis ning poolte ühised lapsed elavad Valgevene Vabariigis.
5.Eesti Vabariigi rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt on kostja elukohaks Valgevene Vabariik. Ka esitas kostja tõendi, et ta elab käesoleval ajal Valgevene Vabariigis, kus elavad ka poolte lapsed. Pojal on diagnoositud südamehaigus, mistõttu ei soovi kostja suuri elumuutusi teha. Lisaks kinnitavad asjaolu, et kostja viibib Eesti Vabariigis üksnes lühiajaliselt, Swedbank AS ja AS SEB Pank kostja pangakontode väljavõtted, mille kohaselt viibis kostja perioodil 07.08.2017-16.11.2017 enamuse ajast Valgevene Vabariigis. Kuna kostja viibis Eesti Vabariigis märkimisväärselt vähem aega kui Valgevene Vabariigis ja suure osa ajast ka teistes välisriikides, ei saa lugeda, et kostja elukoht oleks üheaegselt nii Eestis kui ka Valgevenes.
6.Asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris hiljuti muudetud Valgevene Vabariigis asuvaks aadressiks, võib järeldada tema tahet tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõike 3 kohaselt viia oma elukoht Valgevene Vabariiki. Kostja esitas 29.09.2017 hageja vastu hagi ühisvara jagamiseks Valgevene Vabariigis. Asjaolu, et kostja omab Eesti Vabariigis vara, mis on antud kolmandatele isikutele kasutada, ei ole isiku elukoha kindlaksmääramisel määrav. Ka seosed äriühingutega ei kinnita, et isiku elukoht oleks Eestis, kuna juhtorgani liikmeks või osanikuks olemine ei eelda elukohta ega vajadust viibida äriühingu asukohariigis. Elamisloakaardi taotlemine ja juhilubade olemasolu tõendavad üksnes asjaolu, et kostjal on huvi Eesti Vabariiki külastada. Asjaolu, et kostjal on ka Eesti Vabariigis laps, ei anna alust eeldada, et kostja elab Eesti Vabariigis. Valgevene Vabariik on kostja koduriik, millega tal on suurem side kui Eesti Vabariigiga ning seal on seatud sisse ka tema peamine ja püsiv elukorraldus. See ei oma tähtsust, kui kaua on kostja Valgevene Vabariigis elanud. Kuna kostja elukoht on Valgevene Vabariigis ja ta vaidleb kohtualluvusele Eesti Vabariigis vastu, ei saa Eesti kohus asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 3 järgi menetleda.
Määruskaebus
7.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule asja läbivaatamise jätkamiseks, jätta määruskaebuse esitamisega seotud kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja.
8.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 14 lg-t 2, kui leidis, et isiku elukoha kindlakstegemisel on määrav elukohas veedetud aeg. Kui on tõendatud isiku tihedad seosed kahe erineva kohaga, siis ei saa enam otsustada isiku elukoha üle TsÜS § 14 lg 1 alusel pikema viibimisaja järgi, vaid kohaldada tuleb TsÜS § 14 lg-t 2, mille kohaselt võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Seejuures ei pea ühes või teises kohas veedetud ajavahemikud olema täpselt võrdsed, et saaks öelda, et isiku elukoht on kahes kohas.
9.Ei ole võimalik määrata, et kostja elab peamiselt Valgevenes. Kostja pangakontode väljavõtetega on tõendatud, et kostja elab kord Eestis ja kord Valgevenes. Sealjuures ei oma tähtsust see, et pangakontode väljavõtetega kaetud perioodil veetis kostja mõnevõrra rohkem aega Valgevenes kui Eestis. Kolmekuuline periood on ainult lühike näide kostja tegelikust elukorraldusest ja ei ole välistatud, et vahetult enne või pärast uuritud perioodi lõppu on kostja Eestis pikemalt viibinud. Eestis on kostja viibinud vähemalt perioodidel 19.-24.08.2017; 27.-29.08.2017; 03.-04.09.2017; 22.-25.09.2017; 10.-12.10.2017; 19.23.10.2017; 28.-31.10.2017; 07.- 09.11.2017. Ebaõige on samastada kostja Eestis viibimist lühiajaliste puhkusereisidega kolmandatesse riikidesse. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostja on käinud selle perioodi jooksul ühe korra puhkusel Hispaanias ja Eestisse reisinud läbi Soome või Läti. Üheski nimetatud riigis ei käi kostja niivõrd regulaarselt kui Eestis ja samuti puuduvad kostjal muud tihedad seosed nende riikidega.
10.Kostja tahe elukohta vahetada on näilik. Kohus jättis tähelepanuta rahvastikuregistris registreeringu tegemise kuupäeva. Kostja rahvastikuregistrijärgne aadress oli hagi esitamise ajal XXX, Haabneeme. Alles pärast hagiavalduse kättesaamist muutis kostja oma aadressi rahvastikuregistris Valgevenes asuvaks aadressiks. E-toimikust nähtub, et kostja sai hagiavalduse kätte 19.10.2017. Rahvastikuregistris muutis kostja aadressi 02.11.2017 ja nädal pärast seda (10.11.2017) esitas kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjusel, et ta ei ela Eestis. Kuna kostja muutis oma aadressi alles pärast hagiavalduse kättesaamist ja vahetult enne menetlusdokumendi esitamist, on eluliselt usutav, et aadressi vahetamine toimus ainult Eesti kohtualluvuse vältimise eesmärgil. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-12 ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest viidatud lahendi asjaolude kohaselt oli kostja muutnud rahvastikuregistris oma aadressi juba kuu aega enne hagi esitamist, mitte pärast hagiavalduse kättesaamist, nagu praegusel juhul. Isegi kui teha rahvastikuregistri väljavõttest mingeid järeldusi kostja tahte kohta oma elukoht Eestist ära viia, siis kostjal puudus selline tahe hagi esitamise ajal.
11.Kohus järeldas ebaõigesti, et kostjal puudub Eestis elukoht. Kostja elukorraldus on tihedalt Eestiga seotud ja puudub alus väita, et see side on katkenud. Seda, et kostjal on Eestis elukoht, näitab see, et kostjal on Eesti elamisluba ja juhiluba, kostja noorim laps elab Eestis, kostjal on Eestis avatud pangakontod ja ta teeb regulaarseid makseid sideteenuste eest, kostja maksab Eestis kommunaalkulusid, kostja saab Eestis palka, kostjal on Eestis kinnisvara ja eluasemelaen ning kostja viibib Eestis regulaarselt.
Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Hageja on tuginenud kohtualluvuse määramisel sellele, et asi allub Eesti kohtutele TsMS § 102 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Vaidluse all on küsimus, kas kostja elukoht või üks elukohtadest on Eestis.
15.TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Alaline elukoht TsÜS § 14 lg 1 tähenduses tähendab seda kohta, millega ta on isiklikult kõige enam seotud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on asjaolusid ebaõigesti hinnates jõudnud valele järeldusele, et kostjal puudub Eestis elukoht. Esmalt toob ringkonnakohus välja, et isiku elukoha määramisel on oluline ka tema enda tahe. Kuigi kostja muutis oma aadressi rahvastikuregistris pärast hagiavalduse kättesaamist, esitas ta maakohtule Minski linna Keskrajooni registriteabekeskuse nr. 1 väljastatud tõendi, mille kohaselt on alates 01.09.2017 kostja elukohana registreeritud Minski linn, Valgevene Vabariik. Samuti andis kostja endale kuuluva kinnistu teise isiku kasutusse enne hagiavalduse esitamist, st 20.08.2017, nagu nähtub kohtule esitatud üürilepingust. Eeltoodust järeldub kostja tahe määratleda oma elukohana Valgevene Vabariik juba enne seda, kui ta sai kätte hagiavalduse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tahe näilik ega kantud eesmärgist vältida Eesti kohtualluvust.
17.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja väljendas oma tahet asuda elama Valgevene Vabariiki. Lisaks isiku tahtele on vajalik tuvastada, kus isik alaliselt viibib. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja viibib Valgevene Vabariigis märkimisväärselt rohkem kui Eesti Vabariigis ja teistes riikides. Arvestades kostja tahet koosmõjus sellega, et ta viibib suurema osa ajast Valgevene Vabariigis, kus on sisse seatud tema peamine ja püsiv elukorraldus, tuleb pidada tema alaliseks elukohaks Valgevene Vabariiki.
18.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja elukohta Eestis tõendavad Eesti elamisluba ja juhiluba, Eestis avatud pangakontod ja see, et ta teeb regulaarseid makseid sideteenuste eest, maksab Eestis kommunaalkulusid ning saab Eestis palka. Eelnimetatud asjaolud ei välista kostja elamist muus riigis. Pangakontode omamine, palga saamine ja erinevate maksete tegemine on võimalik ka välisriigis elades, samuti Eesti elamisloa ja juhiloa omamine. Kostja on kohtule selgitanud, et ta on juhatuse liige Eestis registreeritud ettevõtetes, kuid faktiliselt töötab ta Valgevenes. Võttes arvesse kostja pangakontode väljavõtete andmeid, on vastav selgitus kohtule usutav. Kuna on tõendatud, et kostja viibib enamiku ajast Valgevenes, siis on eelduslikult ka kostja töötamise kohaks Valgevene.
19.Samuti ei tõenda kostja elukohta Eestis see, et kostja noorim laps elab Eestis. Isik ei pea elama oma lapsega ühes riigis. Kostjal on lapsed ka Valgevenes. Mis puudutab väidet, et
kostjal on Eestis kinnisvara, siis märgib ringkonnakohus, et kinnisasi asukohaga XXX on hageja ja kostja ühisomandis. Nii nagu hageja elukohaks ei ole olenemata kinnisasja omamisest Eesti Vabariik, siis ei saa ka kostja elukohta järeldada Eestis korteriomandi omamisest. Lisaks eeltoodule on korteriomand antud üürilepingu kohaselt kolmanda isiku kasutusse. Seega saab olenemata teatud seostest Eestiga pidada kostja ainsaks elukohaks Valgevene Vabariiki.
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.