XX hagi Y OÜ vastu Y OÜ 13. juuli 2017 osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. juuli 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) XX (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Meris Velling Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13. juuli 2018. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja Y OÜ kanda.
3.Rahuldada XX taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks Y OÜ poolt XX-le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulu) 957 eurot 60 senti eurot (käibemaksuga).
1(7)
5.Y OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 9. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi Y OÜ (kostja) vastu tuvastada kostja osanike 13. juuli 2017. a otsuse tühisus või tunnistada 13. juuli 2017. a osanike otsus kehtetuks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja osanikena osanike nimekirja kantud TT ja SS. SS osa kuulub ühisomandisse hagejaga, kellega SS oli abielus 20. juulist 2008 kuni 28. juulini 2017.
3.Kostja osanike 13. juuli 2017. a koosolekul otsustati muuhulgas suurendada osakapitali ja muuta põhikirja, mille tulemusena omandas TT endise 50% asemel 85,4 % osakapitalist ning SS ja hageja ühisvara osa suuruseks kujunes 14,6 % osakapitalist. Hagejat kui SS nimele märgitud osa ühisosanikku ei kaasatud osakapitali suurendamise otsustusprotsessi, mistõttu ei saanud hageja osanike 13. juuli 2017. a otsuse (osanike otsus) tegemisel osaleda. Hageja on seisukohal, et osanike otsus on tühine, sest osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Alternatiivselt leiab hageja, et osanike otsus on tühine, kuivõrd oluliselt on rikutud selle tegemise korda. Osanike otsus on igal juhul tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega. Hagejat ei teavitatud osanike koosoleku toimumisest, kuigi kostja pidi teadma, et hageja on kostja osanik, olenemata sellest, et ta ei ole osanike nimekirja kantud. Hagejale ei saadetud teadet osanike koosoleku toimumise kohta. Hageja ei ole osanike otsust suurendada kostja osakapitali ka hiljem heaks kiitnud.
4.Juhul, kui kohus ei pea osanike otsust osakapitali suurendamiseks tühiseks, palub hageja, et kohus tunnistaks osanike otsuse kehtetuks, sest SS hääl ei ole hageja tahteavalduse puudumise tõttu kehtiv, mis tähendab, et osakapitali suurendamise otsust ei ole seaduse ega kostja põhikirja kohaselt vastu võetud ning SS ja TT vastuvõetud otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et osanike koosolekul vastu võetud otsused oleksid tühised osanike koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu, mis seisnes selles, et hagejat kui osanikku ei teavitatud koosoleku toimumisest või oleksid kehtetud seetõttu, et SS hääl ei ole hageja tahteavalduse puudumise tõttu kehtiv. Hageja, kui nimetatud osa ühisomanik, ei ole kunagi osalenud koosolekutel ega ole kunagi väljendanud soovi äriühingu koosolekutest osa võtta. Hagiavaldusest ei selgu, et hageja oleks kunagi
2(7)
nõudnud oma andmete osanike nimekirja kandmist ja et sellest oleks keeldutud. SS-l oli esinduseks abikaasa nõusolek, mis oli vormistatud 24. septembril 2015 notariaalselt kinnitatud avaldusena. Avalduse kohaselt andis hageja SS-le nõusoleku vastavate toimingute tegemiseks ja vormistamiseks. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas hagi 13. juuli 2018 otsusega ja tuvastas kostja 13. juuli 2017. a osanike koosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4349 eurot.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtus vaidlus selle üle, et hageja ja kostja osanik SS on Valgevene Vabariigi kodanikud ning olid abielus kuni 28. juulini 2017 ja et poolte ühisvara on seni jagamata. Vaidluse all oli asjaolu, kas kostja osanike koosoleku otsus on tühine selle kokkukutsumise korra rikkumise tõttu või alternatiivselt tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Lisaks olin vaidluse all asjaolu, kas kostja osanike koosoleku otsus on kehtetu.
8.Tuginedes rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 58 lg-le 3 ja § 57 lg-tele 1 ja 2 ning asjaolule, et hageja ja SS ei ole enda varalistele suhetele kohalduvas õiguses kokku leppinud, leidis maakohus, et asjas kohaldub abikaasade varalistele õigustele Valgevene Vabariigi õigus. Maakohus tuvastas, et osa kuulub abikaasade ühisvara hulka.
9.Pooltel puudus vaidlus selle üle, et 13. juulil 2017 toimus kostja osanike koosolek, millel osalesid osanikud SS ja TT ja kus otsustati muuta kostja põhikirja, suurendati ühingu osakapitali 101 972 euro võrra selliselt, et nimetatud summa võrra suurendati TTle kuuluvat osa.
10.Maakohus tuvastas, et kostja põhikirjas ei ole ettenähtud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ning seega tuleb lähtuda ÄS § 172 sätestatust. Maakohus leidis, et osanike koosolekul hääletamiseks on vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus, st osaühing peab arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et ÄS § 165 lg 3 kohaselt võib osanike koosolekule kutsuda ka üksnes ühe abikaasa. Kohus leidis, et hageja antud volikirja näol on tegemist nö üldvolitusega ning seega esindas SS hagejat kostja 13. juulil 2017 toimunud osanike koosolekul. Tõendeid selle kohta, et hageja on eelpool nimetatud volikirja võtnud tagasi (TsÜS § 125 lg 2 p 5) kohtule esitatud ei ole. Seega leidis kohus, et hagejat võis kostja osanike koosolekul esindada tema abikaasa ja osanike koosolekul vastuvõetud otsus ei ole sellel põhjusel tühine.
11.Maakohus asus seisukohale, et osanike koosolekul vastuvõetud otsus suurendada äriühingu osakapitali on siiski tühine seepärast, et tehing on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1). Kohtu hinnangul puudus hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt vajadus suurendada kostja osakapitali. Kohus nõustus hagejaga selles, et hageja ja SS abieluliste suhete lõppemise tõttu, on kostja osanike koosolekul vastuvõetud osakapitali suurendamise otsus ajastatud selliselt, et see võib kahjustada hageja huve ühisvara jagamisel. Kuivõrd kostja ei lükanud ümber hageja poolt esitatud väiteid, et kostja majandustegevuse jätkamiseks ei olnud vajalik suurendada äriühingu osakapitali, leidis kohus, et kostja osanike koosolekul osalenud isikud võtsid teadlikult vastu otsuse, mis kahjustab kolmanda osaniku huve ning selline käitumine ei ole kooskõlas heade kommetega.
12.Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja osanike koosoleku otsus on tühine, ei andnud kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele tunnistada otsus kehtetuks.
3(7)
13.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et praegusel juhul kuulub üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel kohaldamisele Valgevene Vabariigi õigus. Kostja näol on tegemist Eesti äriregistrisse kantud äriühinguga ning seega kuulub juriidilise isiku sisesuhetele, osalusele ning osalusest tulenevate õiguste teostamisele kohaldamisele Eesti õigus (REÕS § 14 lg 1). Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uue otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja on seisukohal, et vaidlusalune osanike otsus ei kahjusta ega riiva hageja õigusi ja seega ei ole vastuolus heade kommetega.
16.Hageja esitas hagiavalduse lisana ühisvara jagamise hagi, milles hageja muuhulgas nõudis jätta kostja osa SS ainuomandisse ning palus mõista SS-lt välja hageja kasuks rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara eest (tsiviilasi nr 2-17-14188). Eesti kohus jättis nimetatud hagi läbi vaatamata kohtualluvuse puudumise tõttu ja vaidlus jätkub Valgevene Vabariigi kohtus. Arvestades, et hageja ei soovi jagada ühisvara hulka kuuluvat osa selliselt, et jääda osaühingu osanikuks ja nõuab SS-lt vaid rahalise hüvitise tasumist, siis kostja arvates ei kahjusta vaidlusalune otsus hageja huve. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejal ja SSl vaidlust selle üle, et vaidlusaluse koosoleku toimumise ajaks olid nende abielusuhted lõppenud. Seega tulenevalt Valgevene Vabariigi Riigikohtu Täiskogu 22. juuni 2000. a määrusest nr 5 ei arvesta asja lahendav kohus ühisvara jagamisel pärast ühise majapidamise lõppemist tehtud tehinguid ja varas toimunud muudatusi, sh osakapitali suurendamisel abikaasade osaluse suuruse muutumist.
17.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ja SS abieluliste suhete lõppemise tõttu on kostja osanike koosolekul vastuvõetud põhikirja muudatus ja osakapitali suurendamise otsus ajastatud selliselt, et see võib kahjustada hageja huve ühisvara jagamisel. Otsuse vastuvõtmisel lähtus kostja SS-l esindusõiguse olemasolust ja ei olnud teadlik eelseisvast SS ja hageja ühisvara jagamisest. Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kostja osanike otsus on tühine, kuivõrd selle vastuvõtmisel on teadlikult kahjustati hageja huve ning koosolekul hääletanud osanike käitumine ei ole olnud kooskõlas heade kommetega. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et osaühingu teine osanik TT oleks olnud teadlik sellest, et teise osaniku abielu lahutatakse või perspektiivis on võimalik ühisvara jagamise menetlus. Osakapitali suurendamisel lähtusid osanikud varem saavutatud kokkulepetest ning kostjal ei olnud alust arvata, et osakapitali suurendamine langeb ajaliselt kokku SS abielulahutusega.
18.Maakohus leidis, et SS-l oli kehtiv esindusõigus ühisomanike koosolekul esindamiseks. Kuna SS esitas kostjale volikirja hageja esindamiseks ning kostjal (teiste juhatuse liikmete näol) ei olnud teada SS ja hageja erimeelsustest, siis ei olnud kostjal alust arvata, et osanike otsus võiks kahjustada osaniku abikaasa huve. Seega ei saanud see olla vaidlusaluse otsuse tegemise eesmärk. Kuigi otsuse vastuvõtmise tagajärjel ja seoses osakapitali suurendamisega vähenes hagejale ja SS-le kuuluv osalus osakapitalis, ei oma see tähtsust SS ja hageja ühisvara jagamisel. Seega osakapitali suurendamise eesmärk ei saanud olla hageja huvide teadlik kahjustamine. Kui hageja leiab, et tema huvid on saanud kahjustatud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega, siis esindaja tehtud tehinguga mittenõustumisel on hagejal õigus nõuda esindajalt kahju hüvitamist ühisvara väärtuse väidetava vähenemise tõttu. Vastustaja seisukoht
19.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
4(7)
Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et kostja osanike 13. juuli 2017. a otsus on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. I
21.Küsimuse osas, kas Y OÜ osaluse näol on tegemist hageja ja SS ühisvaraga, on maakohus õigesti lähtunud sellest, et hageja ja SS on Valgevene Vabariigi kodanikud ning olid abielus 30. juulist 2008 kuni 28. juulini 2017 (tl, 9-11 ja 12-14). Maakohus on õigesti viidanud REÕS § 58 lg-le 3 ja § 57 lg 1 kohaselt kohaldub abikaasade varalistele õigustele Valgevene Vabariigi õigus. Valgevene Vabariigi 7. detsembri 1998. a koodeksi nr. 218-3 „Valgevene Vabariigi tsiviilkoodeksi“ § 259 lg 1 kohaselt vara, mille abikaasad on omandanud abielu kestel, on nende ühisomand, kui abikaasade vahel sõlmitud lepinguga ei ole kehtestatud muud vararežiimi (tl 15-17). Valgevene Vabariigi 9. juuli 1999. a koodeksi nr. 278-3 „Valgevene Vabariigi abieluja perekonnakoodeks“ § 23 lg 1 kohaselt on vara, mille abikaasad on omandanud abielu kestel, sõltumata sellest, kelle nimele või huvides see vara omandati või kumb tegi rahalised kulutused, on abikaasade ühisomand (tl 18-19 ja 20-21).
22.Arvestades seda, et hageja ja SS vaheline abielu kestis 30. juulist 2008 kuni 28. juulini 2017 ning SS on kantud kostja registrikaardile osanikuna 12. mail 2011 (tl 6-7), siis on maakohus teinud õige järelduse, et kostja osa näol on tegemist poolte ühisvaraga. Osa kuulub hageja ja SS ühisvara koosseisu ajast, millal kestsid abielulised suhted ja abikaasadel oli ühine majapidamine ning seepärast ei mõjuta hageja ja SS abieluliste suhete ja ühise majapidamise lõppemine enne ühisvara jagamise menetluse algust osa kuulumist jagamisele kuuluva ühisvara koosseisu. II
23.Kostja osanike 13. juuli 2017. a koosolekul vastuvõetud osakpaitali suurendamise otsuse kehtivuse küsimuse osas märgib kolleegium esmalt, et TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kui ühingu otsusest võivad sõltuda osaniku õigused ja kohustused osaühingu, teiste osanike või muude isikute suhtes, on osaühingu osanikul üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist.
24.Osanike otsus on oma olemuselt mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Riigikohus on leidnud, et tehingud võivad olla heade kommetega vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning
5(7)
õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, sh tehingu sisu ning selle tegemise asjaolusid, asjaosaliste ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9).
25.Kostja osanike 13. juuli 2017.a koosolekul on osanikud otustanud suurendada ühingu osakapitali 101 972 euro võrra selliselt, et nimetatud summa võrra suurendatakse TTle kuuluvat osalust. Osakapitali suurendamiseks on TT kohustund tegema rahalise sissemakse hiljemalt 20. juulil 2017 ning uus osakapitali suurus on seejärel 144 028 eurot. Otsuse kehtivuse korral jääks SSle ja hagejale kuuluma osa nimiväärtusega 21 028 eurot ja TT-le osa suurusega 123 000 eurot (tl 8). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 13. juuli 2017. a osanike koosoleku otsus vähendada TT osaluse märkimisväärse suurendamise kaudu SS-le ja hagejale ühisvarana kuuluva osaluse protsenti, vähendab oluliselt hagejale ühisvarana kuuluva kostja osa väärtust. Otsuse tulemusena omandaks TT ülekaaluka enamusosaluse ning saaks sisuliselt ainukontrolli osaühingu edasise tegevuse üle. Vähemusosanikuna ei oleks hagejal võimalik varasemaga võrreldes samaväärselt ühingu majandusotsuseid mõjutada ega selle juhtimisel kaasa rääkida ning seetõttu muutuks tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Kuna osakapitali suurendamine langeb ajaliselt kokku SS ja hageja abielu lahutamisega ning kostja ei ole toonud esile selliseks sammuks ühtegi äriühingut puudutavat majanduslikku põhjendust, on maakohus õigesti järeldanud, et osakapitali suurendamise ainsaks eesmärgiks oli hageja ühingust välja tõrjumine. Selline tehingu eesmärk on aga ühiskonnas taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osanike selline otsus vastuolu tõttu heade kommetega ning TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
26.Kostja seisukoht, et osaluse vähenemine ei kahjusta hageja õigusi ühisvara jagamisel, sest hageja ei soovi jääda osaühingu osanikuks ja nõuab SS-lt üksnes rahalise hüvitise tasumist, ei ole asjakohane, kuna hüvitise suurus, millele hagejal on kostja osa SS-le jätmise eest õigus, sõltub otseselt ühisvarasse kuuluva kostja osa väärtusest. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et heade kommete vastasuse välistab SS tegutsemine kehtiva esindusõiguse alusel. Riigikohus on 31. oktoobril 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-17-10 tehtud otsuse p-s 37 leidnud, et heade kommetega ei saa lugeda kooskõlas olevaks ja lubatuks osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sealsamas on Riigikohus rõhutanud, et kahe võrdse osalusega osanikuga äriühingu puhul võib lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku tegutsemist teise osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta ühingus enamuse omandamiseks, ühingu vara üleandmist ühe osaniku majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine osanik kaotab sisulise kontrolli osaühingu vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas osanik kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise osanikuna või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid.
6(7)
27.Arvestades kõike eeltoodut, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega et kostja 13. juuli 2017. a osanike koosoleku otsus on tühine, kuivõrd selle vastuvõtmise eesmärgiks oli kahjustada hageja huve ning koosolekul hääletanud osanike käitumine oli seetõttu vastuolus heade kommetega. III
28.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30.Hageja esitas 10. jaanuaril 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 1507 eurot 20 senti (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 8,9 tunni ulatuses tunnitasuga 140 eurot ja 160 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi kohtuotsusega tutvumises (0,2 tundi + 0,5 tundi) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (8,2 tundi). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas ei esitanud.
31.Ringkonnakohus leiab, et hageja esindajate ajakulu on põhjendatud ja vajalik kohtuotsuse tutvumisel nimekirjas märgitud 0,7 tunni ulatuses, kuid vastuse koostamisel apellatsioonkaebusele on märgitud ajakulu ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu arvestades põhjendatud ajakulu vastuse koostamisele 5 tundi. Advokaadi tunnitasu määra osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul on põhjendatud mõista menetluskulud välja lähtudes tunnitasu määrast 140 eurot (käibemaksuta), mis on mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (5,7*140*20%) 957 eurot 60 senti (käibemaksuga).
32.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.