Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

ASJAOLUD

12.09.2014 saabus Tartu Maakohtule Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti (Kansaneläkelaitos) poolt esitatud taotlus Turu I astme kohtu 04.12.2003 otsuse tsiviilasjas nr 03/8878 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. 04.06.2015 esitas Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet taotluse täienduse ja lisadokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Käesolevas asjas on tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud kohtulahend, millega kohustatakse H. K. tasuma elatist alaealisele lapsele Steven Hiltunenile summas 118,15 eurot kuus igakuise ettemaksena alates 08.10.2003 ja mis on tehtud Soome Vabariigi Turu I astme kohtu poolt 04.12.2003. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsioon (edaspidi konventsioon), keskasutuste vahelise koostöö osas Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 Kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi määrus nr 4/2009) ning nende õigusaktidega reguleerimata osas tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 623 lg 1 kohaselt, kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus leiab, et Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kohtuotsuse tunnustamise ja täidevaks tunnistamise taotlus vastab määruse nr 4/2009 art 28 ja 57 sätestatud nõuetele ja see kuulub tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. Konventsiooni artikli 36 kohaselt hõlmatakse artikli 10 lõike 1 punktides a ja b osutatud tunnustamise ja täitmise taotluste puhul ning artikli 20 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvatel juhtudel mõistega „õigustatud isik“ avalik-õiguslikku asutust, kes tegutseb elatist saama õigustatud isiku huvides, või avalik-õiguslikku asutust, kellele tuleb hüvitada toetus, mida see asutus maksis elatist saama õigustatud isikule elatise asemel. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus konventsiooni art 36 lg 2 alusel tegutseda ja et ta on ülalpidamist saama õigustatud isikule maksnud toetusi. Taotleja on esitanud 12.01.2004 elatisabi otsuse, mille alusel on Steven Hiltuneni ema Jaanika Hiltunen olnud Steven Hiltuneni

elatistoetuse vastuvõtjaks. Soome Vabariigi Lapse elatisabi seaduse (29.08.2008/580 koos muudatustega) § 19 kohaselt, kui ülalpidamistoetust makstakse elatise maksmata jätmise tõttu, tekib sotsiaalkindlustusametil (Kansaneläkelaitos) õigus elatise maksmiseks kulunud ülalpidamistoetuse summa sisse nõuda (regressiõigus). Sama seaduse § 22 kohaselt regressinõude võlg nõutakse ülalpidamiskohuslaselt sisse viie aasta jooksul alates selle aasta algusest, mis järgneb aastale, kui saabus selle maksmata jäetud elatise maksmise tähtaeg, mille tõttu on makstud lapsele elatisabi. Vastasel juhul õigus maksele kaob. Taotluse materjalide kohaselt on avaldaja maksnud Steven Hiltuneni ülalpidamiseks elatisabi perioodil 01.04.200914.11.2013 kokku 7259,01 eurot (tl 41-43). Konventsiooni art 23 lg 4 kohaselt täidetavaks tunnistamisest võib keelduda ainult artikli 22 punktis a sätestatud põhjusel. Menetluse selles staadiumis ei ole kummalgi osapoolel õigust teha taotluse kohta esildisi. Konventsiooni artikli 22 punkt a sätestab, et otsuse tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda, kui otsuse tunnustamine ja täitmine on ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga. Nimetatud keeldumise alust käesolevas asjas ei esine, sest alaealise lapse ülalpidamiseks elatise maksmine on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ja avaliku korraga. Esitatud materjalidest nähtub, et Turu esimese astme kohtu 04.12.2003 otsus nr 03/8878 on tehtud tagaselja (tl 12-13). Nõukogu määrus EÜ nr 4/2009 artikkel 24 sätestab tunnustamisest keeldumise põhjused. Määruse nr 4/2009 artikli 24 punkt b kohaselt kohtuotsust ei tunnustata kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus. Käesoleval juhul nähtub avaldaja poolt esitatud tõendist, et H. K. on teavitatud kohtukutsest avaliku teadaande teel (Virallinen Lehti 127) 03.11.2003.a. (tl 16). Määruse nr 4/2009 art 46 lg 1 järgi annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi art 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21 aastase isiku suhtes. Määruse nr 4/2009 art 45 punktide c ja f järgi hõlmab õigusabi menetluskuludest vabastamist ja õigusabi saaja esitatavate, asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Kohus annab avaldajale menetlusabi menetluskulude katmiseks. Käesolevas asjas on menetluskulud seoses teostatud tõlketöödega, mille kulud on 79,62 eurot (tl 31). TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda ning tulenevalt määruse nr 4/2009 artiklist 46 vabastab avaldaja tõlkekulude riigituludesse tasumise kohustusest. Konventsiooni art 23 lg 7 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, milles võib tugineda üksnes järgmisele: a) tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused, mis on sätestatud artiklis 22; b) tunnustamise ja täitmise alused vastavalt artiklile 20; c) artikli 25 lõike 1 punktis a, b või d või lõike 3 punktis b osutatud dokumentide ehtsus või terviklikkus. Käesolev määrus kuulub määruse nr 4/2009 art 31 lg 1 kohaselt taotlejale ja võlgnikule kättetoimetamisele. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse peale edasi kaevata (art 32 lg 1). Edasikaebamise tähtaja jooksul ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse (art 36 lg 3). TsMS § 625 lg 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele

pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.