Kohtulahend

Menetluskulud on õigusvaidluse mahtu, keerukust ning menetluse kulgu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Seejuures juhtis kohus korduvalt hageja tähelepanu asjaolule, et haginõue on ebaselgelt lahti kirjutatud, mis venitab ja pikendab kohtumenetlust. Hageja esindaja XXXkeeldus esitamast kuni kohtuistungini tema esindust tõendavaid dokumente, valetas kohtus, et on valitud varasemalt hageja juhatuse liikmeks ja kohe-kohe tuleb äriregistris kanne, mida pole kunagi tehtud. Kohus hoiatas mitmel korral hageja esindajat ebaväärika käitumise eest (28.02.2014 istungi protokoll). Vaatamata sellele tegi hageja esindaja kõik endast oleneva, et menetlus veniks võimalikult pikale, s.h. algatas kostja esindaja vastu aukohtumenetluse Advokatuuri Aukohtus, kus kaebus tunnistati põhjendamatuks. Kulude kandmiseks on esitatud järgmised arved: 03.12.2013 arve nr 140 summas 762 eurot. Osutatud õigusabi 5 tundi seisnes läbirääkimisetele kliendiga ja hagimaterjalidega tutvumisele; 20.12.2013 arve nr 151 summas 762 eurot. Osutatud õigusabi 5 tundi seisnes kohtulahenditega tutvumises, vastuse koostamises hagile, läbirääkimisetele kliendiga; 25.02.2014 arve nr 26 summas 1310,64 eurot. Osutatud õigusabi 8,6 tundi seisnes: 9.01.2014 kohtule saadetud kostja vastuse koostamine – 0,4h; Analüüs 16.01.2014 hageja seisukohale tunnistaja kutsumisest istungile ning hageja seisukohale kostja 16.12.2013 vastusele (2 eraldi dokumenti) – 1,4h; 20.02.2014 kostja täiendav seisukoht ja taotlus menetlusosalise vande all ülekuulamiseks – 3,5h; 23.02.2014 (saadetud 25.02.2014) hageja seisukoht kostja 21.02.2014 esitatud seisukohale – analüüs 0,8h; 28.02.2014 istungiks ettevalmistamine, läbirääkimised kliendiga – 2,5h; 24.03.2014 arve nr 41 summas 1889,76 eurot. Õigusabi 12,4 tundi seisnes: Kohtule kirjaliku seisukoha koostamine 27.02.2014 – 1,5h; Osalemine 28.02.2014 istungil – 2,5h; Päringud äriregistrisse hageja põhikirja saamiseks, et saada selgus, mitu juhatuse liiget kostjal põhikirja järgi on + kirjalik päring majandustegevuse registrisse küsimusega, millal sai kostja õiguse tegutseda ehitusvaldkonnas ja ehitusjuhtimisega – 0,5h; Hageja poolt kohtu nõudel 10.03.2014 koostatud hagi tervikteksti analüüs – 1,4h; 20.03.2014 kostja vastuse koostamine hagi terviktekstile – 6,5h. 22.04.2014 arve nr 59 summas 2339,34 eurot. Õigusabi 15,35 tundi seisnes: 28.03.2014 kostja kirjaliku seisukoha koostamine koos tõendite hankimise ja menetlusdokumendi esitamisega kohtule (XXX 27.03.2014 kiri, hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud leping nr 3597), läbirääkimised kliendiga – 0,9h; 15.04.2014 taotluse koostamine kohtule XXX menetlusest kõrvaldamiseks, kuna põhikiri ei võimalda rohkem kui 1 juhatuse liiget – 1,5h; Ettevalmistus ja läbirääkimised kliendiga 15.04.2014 istungiks – 1h; Osalemine 15.04.2014 eelistungil – 7,25h; 15.04.2014 istungi protokolli tutvumine, ettevalmistus 22.04.2014 istungiks – 1,2h; Osalemine 22.04.2014 istungil – 3,5h. 26.07.2014 arve nr 109 summas 990,60 eurot. Õigusabi 6,5 tundi seisnes: Vastuse koostamine XXXOÜ apellatsioonkaebusele Harju Maakohtu 22.05.2014 otsusele.

Hageja vastuväited Hageja leiab, et põhjendatud kostja lepingulise esindaja aja kuluks antud hagi kohtumenetluses 10 tundi. Hageja esitas lihtsa hagiavalduse, soovis asja lahendada kirjalikus menetluses, kostja ei olnud kirjaliku menetlusega nõus ja soovis istungit ning lisaks kutsuda istungile tunnistajaid ja võtta vande all ütlused hageja ning kostja seaduslikult esindajalt. Kostja esitas hageja hagivaldusele kokku kolm täpsustust, mis oma sisult on 90% ulatuses kattuvad, hagiavaldusele vastuse ja täpsustuste koostamisega on kostja kandnud õigusabikulu arvete 140,151 ja 26 kohaselt kokku 18,6 tundi, mis on selgelt põhjendamatu. Mõistlikuks ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja aja kuluks hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 4 tundi. Kostja arve nr 26 kohaselt kulus esindajal hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotluse koostamiseks 3,5 tundi, mis on selgelt põhjendamatu ajakulu ja tuleb jätta hüvitamata. Kostja lepinguline esindaja on tutvunud hagi tervikstekstiga 1,4 tundi ja vastuse koostamisele on kulunud 6,5 tundi (arve nr 41), mis ei ole põhjendatud kulu. Põhjendatuks võib pidada 2 tundi, sest hagi terviktekstile vastuse koostamine oli sisult kostja varasemalt esitatud hagiavaldusele vastuste ümberkirjutamine ja uuesti esitamine. Arvel 41 toodud päringute tegemine registritesse ei ole olnud antud menetluses vajalik menetluskulu, eeltoodust 0,5 tundi tuleb jätta hüvitamata. Arvel 59 märgitud kulu 1,5 tundi taotluse tegemiseks XXXmenetlusest kõrvaldamiseks tuleb jätta hüvitamata kui antud asja menetluses mittevajalik kulu. Istungitel osalemise kulu on tekkinud kostja omast soovist. Hageja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hageja hinnangul lahendas kostja lepinguline esindaja kohtuistungitel mitte hagiavalduses esitatud nõuet, vaid XXXpersonaalküsimust, mis venitas oluliselt kohtuasja istungeid. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on ebamõistlik, normaalseks kuluks võib pidada 2 tundi sest apellatsioonkaebuse vastus on sisult identne vastusega hagiavaldusele. Kostja esindaja töötasu tunnihind on ülepaisutatud, arvestades hagi lihtsakoelisust ja asjaolu, et hageja seaduslikud esindajad esindasid hagejat menetluses ise, mis viitab, et tegemist ei olnud sisult raske juriidilise vaidlusega. Põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu hinnaks saab lugeda 120 eurot tund, koos käibemaksuga, millist on ka Riigikohus pidanud põhjendatuks läbivalt erinevates tsiviilasjades. Määruse põhjendused Jõustunud kohtuotsuste kohaselt peab hageja kandma kostja menetluskulud. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et kostja vastuse koostamisele on kulunud ülemääraselt aega (arve nr 140 - 5 tundi, 151 - 5 tundi ja 26 - 0,4 tundi). Maakohtu hinnangul on vajalik enne vastuse koostamist tutvuda hagimaterjaliga, pidada läbirääkimisi esindatavaga, kujundada õiguslik positsioon ja arvestada tuleb ka vastuse kirjaliku formuleerimise ajaga, kuid selleks ei saanud kuluda 10,4 tundi nagu on märkinud kostja. Esindaja peab olema oma töös efektiivne, tehes vajalikud toimingud ära

mõistliku ajaga. Maakohus loeb põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Ka leiab kohus, et arvel nr 26 märgitud muud toimingud seoses tunnistaja taotlusega ja vande all ülekuulamise taotlusega ning täiendavate seisukohtade ja istungiks ettevalmistamisega on ülemäärased. Põhjendatud ajakuluks võib pidada 4 tundi. Arvel nr 41 on kostja märkinud, et hageja tervikteksti analüüsiks ja selle vastuse koostamisele on kulunud kokku 7,9 tundi, mis on samuti ülepaisutatud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Muud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei loe kohus ülemääraseks arvel nr 59 kirjeldatud toiminguid. Maakohtus on peetud 3 istungit. Istungi vajadus ei lähtunud kostja soovist, vaid põhjusest, et hageja esitatud asjaolud olid ebaselged ning kohus pidi eelmenetluses kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitama. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu ka 28.02.2014 istungil. Apellatsioonimenetlusega seotud toiminguid on põhjendatud ja vajalikud 6,5 tunni ulatuses. Kokku on kostjale osundatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi 39,35 tundi. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14). Maakohus leiab, et antud tsiviilasjas tuleb mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta, sest asjas ei nähtu vajadus kasutada õigusabi keskmisest kõrgema tunnihinnaga. Kostja on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane alates 01.07.2001, kuid taotleb, et hageja hüvitaks õigusabikulud koos käibemaksuga. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Hagejal tuleb hüvitada kostja kulud õigusabile käibemaksuta summas. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Toodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada viimase menetluskulud summas 4722 eurot. Moonika Tähtväli kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.