Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal 20.10.2014, Tallinn 2-13-55255
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 22.05.2014 otsus Ladus Ehitus OÜ apellatsioonkaebus 3850 eurot 13 senti
Menetluse liik
Ladus Ehitus OÜ hagi Hansamarks OÜ vastu võla 2822 euro 76 sendi ja viivise ning kahjuhüvitise saamiseks
Hageja Ladus Ehitus OÜ (rk 12266737), seaduslik esindaja Aivar Koks Kostja Hansamarks OÜ (rk 10779993), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.05.2014 otsus jätta muutmata.
2.Hageja Ladus Ehitus OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud jätta hageja Ladus Ehitus OÜ kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue
22.11.2013 esitas Ladus Ehitus OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Hansamarks OÜ (kostja) vastu ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2822 eurot 76 senti, viivise perioodi 9.07.2012-22.11.2013 eest 308 eurot 17 senti ja sealt edasi TsMS § 367 järgse viivise ning kahjuhüvitise 500 eurot. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 20.06.2012 suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja teostama kostja ruumides järgmised tööd: kanali vundament koos killustikalusega;
kanali monoliitbetoonist põrand koos killustikalusega, kile, armatuurvõrgu paigaldusega; hoonete monoliitbetoonist vundamendid; killustikualused hoone vundamentidele. Töö maksumuseks oli 9352 eurot 20 senti. Pooled leppisid eelnevalt kokku, et vundamendiplokid, killustik, kraanatööd, kaevetööd ja geodeetilised tööd on kostja poolt. Hageja ostis tööde teostamiseks materjale ja tellis teenust alltöövõtjatelt ja kandis sellega seoses kulusid. Hageja teostas tööd perioodil 26.06.-6.07.2012. Tööd võttis vastu kostja seaduslik esindaja P. Nõmme. Akti vastuvõtmise kohta ei vormistatud. Kostjal ei olnud tööde mahu, kvaliteedi ja hindade kohta pretensioone. 6.07.2012 esitas hageja arve nr 4, maksetähtajaga 9.07.2012 summas 9253 eurot 20 senti, millest kostjal on tasutud 6430 eurot 44 senti. Ülejäänud arvet ei ole kostja tasunud. Hageja sõlmis oktoobris 2013 võla sissenõudmiseks lepingu SPRT Inkasso OÜ-ga ja kandis sellega kulusid 500 eurot. Tegemist oli hageja kahjuga, mis tuleb kostjal hüvitada. Kui kostja oleks oma rahalise kohustuse täitnud, puudunuks hagejal vajadus kanda kulusid inkassofirma palkamisega. Tõendatud oli põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel. Hagi koostamise konsultatsioon ei ole TsMS kohane menetluskulu. Hagejal oli õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Perioodi 9.07.2012-22.11.2013 eest moodustab viivis 308 eurot 17 senti. Kostja jättis arvest tasumata 2822 eurot 76 senti ja üritas hiljem tasaarvestada. Kostja ei tõendanud endal hageja vastu nõude olemasolu ega tasaarvestusavalduse esitamist. Kuna eelistungil kinnitas kostja soovi teostada tasaarvestus, oli tõendatud kostjal võlgnevuse esinemine. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostjal puudus võlgnevus hageja ees. Kuna hageja teostas töid ebakvaliteetselt, oli kostjal nõue hageja vastu. Hageja lubas teha kostjale vundamendi rajamiseks ehitustöid kostjale kuuluval Kadaka tee 183b kinnistul juunis-juulis 2012. 20.06.2012 sai hageja seaduslik esindaja A. Koks kostja seaduslikult esindajalt P. Nõmmelt vajaliku dokumentatsiooni tehnoülevaatuse hoonele vundamendi ehitamiseks. A. Koks lubas koheselt esitada kostjale nii hinnapakkumise (eelarve) kui tööde ajalise graafiku. Tööde hinnapakkumine pidi sisaldama kõiki ehitustöid koos materjalide- ja mehhanismidega. Eelarvet hageja kostjale ei esitanud. Vajalike tööde teostamist hageja materjalist ja mehhanismidega ei toimunud. Tööde üleandmist ei toimunud. Vale oli hageja väide, et vundamendiplokid, killustik, kraanatööd, kaevetööd ja geodeetilised tööd olid kostja poolt. Hageja pidi tööd tegema täies mahus, kuid tööde käigus selgus, et hagejal puudus tahe ja võimekus kokkuleppe täitmiseks, sest hageja hakkas kasutama kostja ehitusmaterjale (killustik, puit) ja kostja tellitud ehitusmehhanisme. Kostja ei olnud teadlik, et hagejal puudus ehitustööde teostamise ajal õigus ehitustegevuseks ja -juhtimiseks. Väide, et hageja oli 2012 aprillis asutatud äriühing, kes alustas koheselt tegevust ja esitas dokumendid majandustegevuse registris registreeringu saamiseks, mis viibis hagejast sõltumata asjaoludel, oli vale, sest tegelikkuses lahendati avaldus ehitistegevuseks vajalike registreeringute saamiseks ühe tööpäeva jooksul. Töid teostati pärast arve esitamist ja tööd polnud lõpetatud. Vundamendi ehituseks teostati töid perioodil 4.06.2012-12.07.2012. Hageja esitas hinnapakkumise asemel 8.07.2012 kostjale 6.07.2012 ühepoolselt koostatud arve nr 4 9253 eurot 20 senti. Kostja arvega ei nõustunud. 8.07.2012 leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja maksab hagejale 6000 eurot, millest tasuti 9.07.2012 3500 eurot ja 10.07.2012 2500 eurot. Arve nr 4
ülejäänud summa osas lepiti kokku, et see tasaarveldatakse kostja ehitusmaterjalide, teenuste ja mehhanismide maksumusega pärast tööde lõppu. Kokkuleppe sõlmimise juures viibis hagejat objektil esindav AM. 31.07.2012 esitas kostja hagejale arve nr 120714 2822 eurot 76 senti, kus oli välja toodud teenused, ehitusmaterjalide kogused ja materjalid, mida hageja kostja arvelt kasutas. Kostja tasus arves nr 120714 materjalide ja teenuste eest maksekorraldustega järgnevalt: 1. SR Veod 28.06.2012 arve nr 400731 850 eurot 8 senti; 2. AS Ithal Kraanad 29.06.2012 arve nr 12026278 968 eurot 40 senti; 3. AS Ithal Kraanad 11.07.2012 arve nr 1207084 632 eurot 40 senti; 4. OÜ Kopateenus 2.07.2012 arve nr 31 1338 eurot; 5. OÜ Kopateenus 9.07.2012 arve nr 34 349 eurot 20 senti; 6. OÜ Geometria 9.07.2012 arve nr 2043 336 eurot. Ka hageja seaduslik esindaja viibis kohapeal, kui hageja kasutas kostja poolt kinnimakstud mehhanisme. Seda tõendas AS Ithal Kraanad 29.06.2012 arve nr 12026278 968 eurot 40 senti koos kostja maksekorraldusega, mis sisaldas AS Ithal Kraanad tööleht/lepingut, mille allkirjastas A. Koks, kelle kinnituse kohaselt teostati objektil kostja tasutud mehhanismidega tööd autokraanaga Grove GMK 2035 28.06.2012 vahemikul 10.00-20.30. 31.07.2012 arve nr 120714 hõlmas endas ka autokraana seisutunnid, sest hageja töötajad ei saabunud objektile kokkulepitud ajal. Geodeet käis hageja taotlusel kohapeal kaks korda. Kostjale kuuluvat puitmaterjali kasutas hageja vundamendi puitsaalungite ehitamiseks. Kui reaalne puidu vajadus oli ca 90m2, siis hageja esitatud tšekkide järgi on näha, et puitu oli tšekkide järgi vaid ca 25m2 - seega ca 70 m2 kasutati puitu, mille kostja oli objektile ostnud. Kopateenust ja Bobcati kasutati killustikualuse ehitamisel vundamendi alla, kuna hageja töölised ei soovinud killustikku ehituskäruga vedada. Hageja kasutas kostja killustikku, mis sisaldus kostja 31.07.2012 arves nr 120714 hagejale. Enne 31.07.2012 arve 120714 esitamist arutati selle kirjed ja summad läbi hagejat objektil esindanud isikuga. Hageja 31.07.2012 arve nr 120714 sisu suhtes mingeid pretensioone ei esitanud. Kostja tasaarvestas nõude hagejaga. Kostja 31.07.2012 arve 120714 kuulus tasumisele 7.08.2012. Järgmisel päeval maksis kostja hagejale tasaarvelduse vahe 430 eurot 44 senti, märkides selgituseks: „Tasaarveldus. Teie arve 4, Meie arve 120714“. Tasaarvestamise suhtes pole hageja kostjale pretensioone esitanud. Hageja pole kostjale töid üle andnud, kostja informeeris hagejat 25.10.2013 e-kirjas, et tööd teostati ebakvaliteetselt ja puudustega. Vea parandus toob kostjale 5000-7000 eurot lisakulu. Hageja esitas kohtule tšekke 3839 euro 62 sendi eest, millest vähemalt 355 eurot 20 senti ei saa olla seotud hageja objektil töötamisega. Kostja tasus hagejale 6430 eurot 44 senti ja kui hagejal on kõikide tööde osas tšekke (3839,62-355,20) 3484 euro 42 sendi eest, jääb hageja plussi 2946 euro 2 sendiga. Hageja mitmes arves sisaldus märksõna laud. Põhjendamatu oli Oredna Ehitus OÜ 19.06.2012 arve, sest esimene kokkusaamine Kadaka tee 183b objektil toimus 20.06.2012. Seega ei olnud teada, millisele objektile arve alusel laudu osteti. Samuti oli põhjendamatu Tuuliku Puit OÜ 2.07.2012 arve nr K-2093/12, kuna arvel toodud mõõdus (25x150x4200) laudu objektil ei olnud. Laudu kasutati vundamendi saalungite ehitamiseks ajavahemikul 1.07.20125.07.2012. Lauad, mis olid ehituseks vajalikud, kuulusid kostjale ja hageja võttis need kasutusele kostja objektilt. Põhjendamatu oli OÜ Oma Maitse 28.06.2012 arve-saateleht nr 245, kuna AM tõi tsemendisegu ainult Mustamäel asuvast Vikolo AS-st, mis asub ehitusobjektist alla 800m kaugusel. Seega oli ebausutav, et hageja ostis objektile samal päeval tsemendisegu nii Harkust kui Mustamäelt, arvestades, et Harkust osteti 0,5m3 ja Mustamäelt 1m3 tsemendisegu. Lisaks oli samal päeval Vikolo AS-st ostetud kahe tšeki alusel tsemendisegu ja kaubaarm. Põhjendamatu oli Betoonimeistri 30.06.2013 arve nr 1206157. Arusaamatu oli arvel sisalduv metallikiud HE 1/20 (25 kg/m3), kuna kostja objektil kasutatavas betoonis metallikiudu polnud. Põhjendamatu
oli Ehteks OÜ 10.07.2012 arve nr 10.07-36, mille selgituseks oli transportteenus, kuna polnud arusaadav, mis transportteenuseid pakuti. Seega kostja ei nõustu, et hageja esitas vaid tšekid kostja objektil tehtud tööde eest ja jättis endale õiguse vaidlustada esitatud tšekke ka suuremas summas. Hageja pidi tõendama, et ta kasutas kõiki materjale. SPRT Inkasso OÜ 14.10.2013 arve ei saa olla kahjunõude objektiks, kuna see esitati osaliselt nõustamise eest hagi koostamisel, mis sai olla menetluskulu. SPRT Inkasso OÜ on registrist kustutatud 7.02.2014. Kostjal puudus võlg hageja ees ning hageja põhinõude ja viivise tekitamine enam kui 14 kuud pärast poolte vahel toimunud vastastikuste nõuete tasaarvestust, oli pahatahtlik. Isegi juhul, kui hageja oleks õigus esitada viivisenõue, esitati see ebakorrektselt. Viimane intressimäär enne 1.07.2013 oli 0,5%, mitte 0,75%. Samuti määrati valesti enne 1.07.2012 EKP viimane intressimäär. Maakohtu otsus
3.22.05.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: - hageja teostas 2012 juunis ja juulis kostjale ehitustöid; - enne tööde alustamist kirjalikult hinnas kokku ei lepitud; - tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud; - 6.07.2012 esitas hageja arve 9253 eurot 20 senti, millest kostja tasus 6430 eurot 44 senti; - hageja sõlmis kostjalt võla sissenõudmiseks lepingu SPRT Inkasso OÜ-ga. Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas pooled leppisid enne ehitustööde teostamist tasus kokku suuliselt; kas hagejal oli õigus teostada ehitustöid, s.t kas hagejal oli olemas vajalik registreering; kas hageja teostatud tööd olid kvaliteetsed; kas hageja kasutas ehitusel kostja materjali, millest tulenevalt tekkis hagejal tasaarvestatav nõue. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-109-11 p-s 11 leidnud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 1 järgi võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega tuli kohtul tuvastada, kas enne ehitustööde teostamist olid töövõtulepingu jõustumiseks olemas olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused, st kas pooled saavutasid kokkuleppe. Töövõtulepingu olulised kokkuleppe tingimused sätestavad VÕS § 635 ja § 639. Eeltoodust tulenevalt tuli tuvastada vähemalt see, kas pooled leppisid kokku, millised tööd tuleb teha ja kui suur on töö eest makstav tasu. Puudus vaidlus, et hageja sai aru, et pidi kostjale teostama vundamenditööd, kuna hageja nimetatud töid ka teostas. Küll vaidlesid pooled, kas tööd teostati kvaliteetselt, kas osa materjali pidi andma kostja, kas osa töödest teostama kostja ning kas enne tööde teostamist saavutati kokkulepe tööde teostamise hinnas suuliselt. Hageja seadusliku esindaja A. Koksi ütluste kohaselt leppis ta kostja seadusliku esindaja P. Nõmmega 2012 juunis kokku töö sisus ja hinnas. P. Nõmme ütluste kohaselt pooled suulist ega kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud. P. Nõmme andis A. Koksile projekti ja küsis hinnapakkumist. Kostja lubas teha kalkulatsiooni ja hinnapakkumise, kuid hinnapakkumist ei tehtud. Hageja hakkas töid teostama. Hinnapakkumise asemel tuli arve. Arve esitamise ajal ei olnud tööd lõpetatud.
Pooled ei vaielnud, et mistahes kirjalik kokkulepe hinnas puudus, vaidlus oli selles, kas pooltel oli suuline hinnakokkulepe. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud, et enne tööde alustamist lepiti kokku, kui suur on töö eest tasu. Seaduslike esindajate ütlused olid diametraalselt erinevad ja muid tõendeid hinnakokkuleppe olemasolu kohta hagejal esitada ei olnud. Pooled leppisid enne tööde alustamist kokku, milline töö tuleb teha, kuid ei leppinud kokku, kui suur on töö eest saadav tasu, milline on eelarve või täpne tööde maht. Seega ei saanud lugeda töövõtulepingut sõlmituks, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet olulistes lepingutingimustes (VÕS § 9 lg 3). Kohus leidis, et ainuüksi hagejalt kostjale arve esitamine, ei toonud kostjale kaasa kohustust kogu arvel näidatud summa tasumiseks. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-12 leidis kohus, et hageja ei leppinud kostjaga hinnas kokku, kuid kostja tasus hagejale teostatud tööde eest 6430 eurot 44 senti. Seega sai järeldada, et kostja sai aru, et kui hageja talle töid teostas, siis tööd ei olnud tasuta, kuid ta ei pidanud võimalikuks tööde eest tasuda arves küsitud summat. Kohus leidis, et puudus vajadus tuvastada, milliseid töid hageja teostas ja milline oli iga töö eest tavaliselt makstav hind (VÕS § 28), kuna pooltel puudus täpne kokkulepe ka töö mahu ja kasutatava materjali osas ning hageja poolt teostatud tööde loetelu ei võimaldaks tuvastada, kas hageja tegi kõik tööd, mida kostja soovis. Kohtu hinnangul on taunitav ettevõtjate praktika, mille järgi ollakse valmis töid alustama selge hinna ja teostavate tööde loetelu ja mahu kokkuleppeta. Selget hinna ja teostatavate tööde kokkulepet saab kajastada kirjalik töövõtuleping. Osundatust tulenevalt tuli hageja nõue kostja vastu 2822 euro 76 sendi väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kostja esitas majandustegevuse registri väljavõtte, millest nähtavalt sai hageja ehitusjuhtimise ja ehitamise registreeringu 8.08.2013. Majandustegevuse registrile tehtud päringust ja vastusest ning sellele lisatud taotlusest nähtus, et hageja esitas registrile taotluse registreeringu saamiseks 8.08.2012. Kohus nõustus kostjaga, et hagejal ei olnud tööde teostamise ajal registreeringut ja hageja ei tohtinud ehitustöid teostada. Registreeringu puudumine võis viidata asjaolule, et puudusid isikud, kes suutnuks hinnata, kas ehitus teostatakse kvaliteetselt ja seega võisid tööd olla teostatud ebakvaliteetselt. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata ehituse kvaliteeti, sest jättis hageja nõude rahuldamata. Lisaks ei esitanud hageja tõendeid, millest nähtuks, milliseid töid, millises mahus, millal ja millise kvaliteediga kostjale üle anti. Üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud. Isegi kui lugeda hageja väidetavast suulisest töövõtulepingust tulenev nõue põhjendatuks, siis on kostja hageja nõude enda nõudega tasaarvestanud. Nimetatud asjaolu kinnitasid kostja esitatud tasaarvestusarve, hageja esitatud tasumist tõendav arve selgitusega tasaarvestus, kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja AM ütlused. Peale hageja arve esitamist soovis kostja olukorra lahendada kokkuleppel ja esitas selleks tasaarvestusavalduse. Nimetatu ei tõendanud siiski, et kostja nõustus, et pooltel oli enne tööde alustamist hinnakokkulepe. Kuivõrd hageja põhinõue jäi rahuldamata, siis puudus vajadus hinnata hageja kahju hüvitamise ja viivisenõuet ning nende põhjendamiseks esitatud tõendeid. Samuti ei hinnanud kohus AM selgitust, kuna kuulas AM ära tunnistajana. Kohus ei hinnanud poolte tõendeid, mis kajastasid ehitusel kasutatud materjale ja töövahendite renti, kaetud tööde akti, kasutusloa taotlusi, päringu vastust ja rendilepingut, kuna nimetatud tõendid ei tõenda hageja esitatud arvel märgitud hinna eest näidatud tööde teostamist ega muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tähtsust ei omanud ka 24.02.2013 e-kiri. Kohus ei määranud menetluskulusid kindlaks otsuses, kuna tsiviilasjale ei kohaldu TsMS § 405 lg 1 ning asjasse puutumatu oli hageja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-4-1-29-13. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palus kohtuotsuse tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja otsuse tühistamisel saata asi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Otsuses tuvastatu ei vasta menetluses tõendamist leidnud asjaoludele ning on vastuolus tunnistajate ütlustega. Maakohus leidis vastuoluliselt, et hageja ja kostja said üheselt aru, milliseid töid objektil hageja pidi teostama ning et kostja võimaldas objektil kokkulepitud tööde tegemisega hagejal alustada ja need lõpuni viia, kuid sellegipoolest puudus poolte vahel kokkulepitud tööde mahu juures hinnakokkulepe. Asjaolu, et kostja lubas kokkulepitud töödega kostja objektil alustada, tõendab poolte vahel nii kokkulepet tööde mahu osas kui hindade osas. Hinnakokkulepet tõendab ka asjaolu, et pärast tööde lõpetamist ja hageja nõude 9253 eurot 20 senti kostja vastu sissenõutavaks muutumist, ei esitanud kostja hageja poolt kokkulepitud tööde eest tasumiseks esitatud arve nr 4 summa osas ühtegi pretensiooni vaid asus kohustust täitma, tasudes arve nr 4 summast kolme osamaksega kokku 6430 eurot 44 senti. Et tööd loeti kostja poolt vastuvõetuks, tõendavad kostja poolt vande all antud ütlused. Trepi allakäigu tegemine (10.07.2012) ei olnud hagejaga kokkulepitud töö ja seda sai teostada alles peale kokkulepitud tööde teostamist, seega on tõendatud, et kokkulepitud tööd lõpetati 9.07.2012. Hinnakokkulepet tõendas ka asjaolu, et kostja üritas arvet nr 4 osaliselt hagejaga tasaarvestada. Ebaõnnestunud sooviga 7.08.2012 tasaarvestust teostada andis kostja kinnituse kohustuse olemasolu kohta hageja ees summas 2288 eurot 76 senti (9253,20-6430,44 eurot). Eeltooduga võttis kostja omaks kohustuse olemasolu hageja ees. Maakohtu viited Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-89-12 ei ole kohased, sest antud kohtuasja kaasuses käsitleti kokkuleppimata ületööde teostamise ja tasuga seonduvat. Maakohus on ekslikult leidnud, et maksekorralduse selgituses kirjeldatu oli käsitletav tasaarvestuse tahteavaldusena. VÕS § 198 näeb ette tasaarvestuse tegemiseks avalduse tegemise teisele poolele ja maksekorralduse selgitus ei oma õiguslikku tähendust. VÕS § 197 lg 1 kohaselt saab tasaarvestust teostada, kui poolel on õigus teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja leidis vääralt, et tal oli kokkulepe hagejaga, et hageja tasub kostja krundil eelnevalt ladustatud killustiku ja kostja tellitud ehitustehnika eest. Selline kokkulepe tunduks ka eluliselt väheusutav, sest poolte vahel kokkulepitud tööd kujutasid endast teenust ja hageja arvel nr 4 ei kajastu killustiku müük ja ehitustehnika maksumus (kraana, kopad). Isegi kui eeldada, et pooled leppisid kokku, et killustiku ja ehitusmasinate kasutamisega objektil kaasnenud kulu kuulunuks hageja poolt hüvitamisele, siis tunnistaja AM antud ütluste ja selgituste kohaselt, pidi ta selleks koostama kulupõhise arvestuse ja esitama selle aktsepteerimiseks hagejale ja kostjale. Seega puudus kostjal hageja osas nõue ja ka arve väljastamiseks kulupõhine arvestus, mis hageja poolt aktsepteeritud oleks. Kostja ei ole tõendanud väiteid, et AM oleks hageja seaduslik esindaja kostja objektil. Kuna maakohus jättis põhinõude rahuldamata jätmise tõttu hindamata hageja kahju hüvitamise ja viiviste nõude ning esitatud tõendid, siis apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb asi saata maakohtusse uueks arutamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta TsMS § 654 lg 6 kohaselt kordama põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebus põhineb samadel väidetel, mida hageja esitas maakohtus ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Pooled ei vaielnud selles, et hageja kostjale hinnapakkumist ja kalkulatsiooni ei esitanud ja et neil puudus kirjalik teostatavate tööde ja hinna kokkulepe. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole tõendanud, et ta oli kostjaga suuline kokkulepe töö eest tehtava tasu osas. Maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusõiguse norme, on täitnud selgitamiskohustust ja juhtinud korduvalt hageja tähelepanu nõude tõendamise kohustusele. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu poolt läbiviidud tõendite hindamist. Nõustuda ei saa apellandiga, et hageja objektile lubamine tõendab kokkulepet ka hinnas, samuti ei tõenda hinnakokkulepet arve saatmine, kostja poolt selle osaline tasumine ega tasaarvestusavalduse esitamine. Hagejale oli poolte kokkuleppe järgi arusaadav, et tal tuleb teha kostjale kuuluval kinnistul vundamendi rajamiseks ehitustöid juunis-juulis 2012. Lubatud tööde ajalist graafikut ja tööde hinnapakkumist ega eelarvet hageja seaduslik esindaja A.Koks kostjale ei esitanud. Kohus on õigesti selgitanud, et kuna poolte seaduslike esindajate ütlused olid asjaolude kirjeldamisel diametraalselt vastuolulised, tuli hinnata ütlusi koos ülejäänud tõenditega kogumis kooskõlas TsMS §-ga 232. Apellandi väide, mille kohaselt tuli hageja seadusliku esindaja ütluste alusel lugeda tööd vastuvõetuks, ei ole piisav tõend olukorras, kus ülejäänud tõendid seda asjaolu ei kinnita. Asjas puudusid tõendid, millest nähtuks, milliseid töid, millises mahus ja millal kostjale üle anti, koostatud ei olnud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Vaidlust ei olnud selles, et hageja esitas 6.07.2012 kostjale arve nr 4 (I kd lk 6), mille kostja tasus osaliselt. Pooled olid erineval seisukohal, kas arve esitamise ajaks olid kõik tööd objektil lõpetatud või mitte. Hageja väitis, et tööd olid lõpetatud ja arve esitamisega tuli lugeda need kostja poolt vastuvõetuks ning arve kuulus tema hinnangul täies ulatuses tasumisele. Kostja väitel jätkusid tööd ka peale arve esitamist, mida tõendasid peale kostja seadusliku esindaja ütluste tunnistaja ütlused ning et tööde üleandmist pole toimunud. Kostja arve nr 4 sisu ja summaga ja 8.07.2012 leppisid poolte seaduslikud esindajad kokku, et kostja maksab hagejale 6000 eurot. Kostja tasus selle summa 2 osas: 9.07.2012 maksis ta 3500 eurot ning 10.07.2012 maksis 2500 eurot (I kd, lk 7, 9) ja ülejäänud summa osas lepiti kokku, et see tasaarvestatakse pärast tööde lõppu, kuna hageja oli kasutanud kostja ehitusmaterjale, geodeesiat ja mehhanisme. Kostja esitaski 31.07.2012 hagejale arve nr 120714 summas 2822 eurot 76 senti (I kd, lk 13), milles oli loetletud teenused, ehitusmaterjalide kogused ja materjalid, mida hageja kostja arvelt kasutas. Kostja esitas 16.12.2013 maakohtule oma vastuväidete kinnituseks arved, mille kohaselt on tasunud 31.07.2012 arves nr 120714 märgitud materjalide ja teenuste eest (I kd, lk 43-55).
Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli alus tasaarvestada oma nõue hageja nõudega. 8.08.2012 maksis kostja hageja kontole pärast nõude tasaarvestamist tekkinud tasaarvestuse vahe 430 eurot 44 senti. Kostja märkis maksekorraldusele selgituseks: „Tasaarveldus. Teie arve 4, Meie arve 120714“. (I kd, lk 8). Seega on ekslikud ja vastuolus tõendite ja asjas tuvastatud asjaoludega hageja apellatsioonkaebuse väited, et tasaarvestust ei ole toimunud ja selleks polnudki alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et poolte vahel on toimunud nõuete tasaarvestamine. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud lahendi tegemisel tegutses maakohus igati kooskõlas viidatud menetlusnormidega, ka on kohtu siseveendumuse kujunemine lahendist jälgitav. Tõendite ümberhindamiseks alus puudub. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda. Samuti jäävad kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu maakohtu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2014 otsuses sisalduv ilmne ebatäpsus ja lugeda otsuse punktis 7 (Menetluskulude jaotus) õigeks, et kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu jäävad maakohtu menetluskulud hageja kanda.
2.Toimetada määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 20.10.2014 kohtuotsus kätte toimetatud.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.