Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.07.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-34994
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Laarmann & KO hagi KA vastu põhivõla, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.11.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Laarmann & KO apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts Laarmann & KO (registrikood 10215635, asukoht Sauga vald, Pärnu maakond), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KA (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja adv Kalju Hanni
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2015
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Erki Casar ja kostja KA ning tema lepinguline esindaja adv Kalju Hanni
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 19.11.2014 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõla 5000 eurot ja viivise 5000 eurot saamiseks.
2.Jõustunud on Pärnu Maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata intressi ja alates 05.03.2014 sissenõutavaks muutunud viivise nõude.
4.Maakohtus kantud menetluskuludest jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta KA kanda.
1(6)
5.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon:
5.1.Aktsiaseltsi Laarmann & KO hagi KA vastu põhivõla, intressi ja viivise saamiseks rahuldada osaliselt.
5.2.Välja mõista KA-lt Aktsiaseltsi Laarmann & KO kasuks võlg 5000 eurot ja viivis 5000 eurot.
5.3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Laarmann & KO hagi KA vastu intressi 50 eurot ja alates 05.03.2014 sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.09.2012 esitas aktsiaselts Laarmann & KO (hageja) maakohtule KA (kostja) vastu hagi raha saamiseks (täpsustatud 13.09.2012). Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressi 350 eurot, viivise 5050 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hageja ja OÜ S, mida esindas seadusliku esindajana kostja, sõlmisid 01.09.2008 laenulepingu, mille alusel hageja laenas S OÜ-le 10 000 eurot intressiga 12% aastas. Laenu tagastamine lepiti kokku osamaksetena. Esimene tagasimakse pidi olema 01.11.2008 summas 2775 eurot, teine 01.12.2008 summas 2550 eurot, kolmas 01.01.2009 summas 2550 eurot ja viimane 01.02.2009 summas 2500 eurot, kokku 10 350 eurot. OÜ S laenu ei tagastanud. 26.06.2009 sõlmitud käenduslepinguga käendas kostja laenulepingust tekkinud rahaliste kohustuste täitmist kogu isikliku varaga ja tunnistas rahalise kohustuse olemasolu. Tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, kuna käendajaks oli põhivõlgniku juhatuse liige, kes teadis või pidi teadma põhivõlgniku rahalise kohustuse suurust, sh kõrvalkohustusi. Hageja edastas 20.06.2012 kostjale ettepaneku rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja on lubanud kohustused täita, kuid ei ole seda teinud.
3.05.03.2014 hagi täpsustuse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 5000 eurot, intressi 50 eurot, viivise 05.03.2014 seisuga 5000 eurot ja viivise alates 05.03.2014 põhinõudelt 0,1% päevas kuni võla tasumiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Käendusleping on tühine, sest käenduslepingus ei ole märgitud tarbija vastutuse rahalist maksimumsummat. Laenulepingu sõlmimise ajal oli OÜ S juhatuse liige ka PL. Tegemist oli maksega Bulgaarias asuvale ühingule I Ltd, kes on asutatud osaliselt PL-i huvides. OÜ S ei ole
2(6)
laenu saanud. Seega käenduslepinguga seotud laen ei ole väljastatud OÜ S huvides. Samuti oli äriühingu osalus jaotatud võrdselt kostja ja PL-i vahel. Menetluse vahepealne käik
5.Pärnu Maakohus tegi 09.08.2013 vaheotsuse (jõustunud 13.09.2013), millega jättis põhivõla ja intressi nõude kokku 5325 euro osas ja sellelt põhivõlalt arvestatava viivise nõude osas aegumise tõttu rahuldamata. Maakohus leidis, et aegunud ei ole hageja nõue põhivõla ja intressi osas kokku 5050 eurot ja sellelt põhivõlalt arvestatava viivise nõudes. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Pärnu Maakohus 19.11.2014 otsusega jättis hagi põhivõla 5000 euro, intressi 50 euro, viivise 5000 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja (laenuandja) ja OÜ S (laenusaaja) vahel sõlmiti 01.09.2008 laenuleping, millega laenuandja andis laenusaajale laenu 10 000 eurot ja laenusumma ülekandmine pidi toimuma I Ldt arvele Bulgaarias 01.09.2008 pärast laenulepingu allkirjastamist. Kokkulepitud laenuintress oli 12% aastas ja laenu ning intresside tagasimaksmise tähtajaks 01.11.2008 2775 eurot, 01.12.2008 2550 eurot, 01.01.2009 2550 eurot ja 01.02.2009 2500 eurot. Kokku pidi laenusaaja tasuma 10 350 eurot (tl 7). Laenulepingu allkirjastas OÜ S juhatuse liige KA (kostja). Laenulepingut ei ole ennetähtaegselt üles öeldud. OÜ S on registrist kustutatud 27.09.2013 (tl 105-108). 26.06.2009 sõlmiti käendusleping, millega kostja kinnitas, et käendab täielikult 01.09.2008 hageja ja OÜ S vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid (tl 9). OÜ S osanikeks olid 25.02.2004- 26.06.2009 kostja ja PL ja alates 26.06.2009 sai osanikuks OÜ TS (tl 105-108). Kostja oli OÜ S juhatuse liige 04.07.2006- 11.04.2012 ja 11.07.2013-27.09.2013 (tl 107). PL oli OÜ S juhatuse liige 02.03.2004-11.04.2012 (tl 107).
8.Ainuüksi äriühingu juhtorganisse kuulumine ei ole käsitletav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- või kutsetegevusena (3-2-1-111-10 p 11, 3-21-126-09 p 13). Kostja ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal ainuke OÜ S juhatuse liige, teiseks juhatuse liikmeks oli PL, kes on käesoleval ajal ka hageja juhatuse liige. Seega kostja ei olnud käenduslepingu sõlmimisel ainsaks ja põhiliseks OÜ S juhatuse liikmeks.
9.Kostja sõlmis käenduslepingu päeval, mil lõppes tema osalus OÜ-s S. Seega käendas ta äriühingu kohustust, mille osanik ta enam ei ole. Ei ole tõendatud, et kostja sõlmis käenduslepingu ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Lepingu järgi oli laenusaaja OÜ S, kuid laen kanti hoopis I Ldt arvele Bulgaarias. Kostja väitel Bulgaaria asuva äriühingu I Ldt näol oli osaliselt tegemist PL-i huvides asutatud äriühinguga. Hageja ei ole seda asjaolu omapoolselt selgitanud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid kostja suhtes tarbijakäenduse sätete kohaldamise.
10.Käenduslepingus ei ole pooled käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku leppinud ja seega on käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
3(6)
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale 5000 eurot põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise 5000 eurot väljamõistmata jätmise osas, paludes teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 5000 eurot ja viivisena 5000 eurot, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et 26.06.2009 käendusleping on tarbijakäendus. Käenduse andmise ajal olid muutunud sissenõutavaks kõik laenulepingust tulenevad osamaksed. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole otsuses arvestatud hageja viidatud Riigikohtu lahenditega (3-2-1-177-10, 3-2-1-124-12 p 15) või miks need ei ole asjakohased. Maakohtu viidatud kohtupraktika (3-2-1-111-10 p 11, 3-2-1-126-09 p 13) ei ole asjakohane. Kostja jäi käenduse andmise päeval jätkuvalt juhatuse liikmeks. Asjaolu, et hageja juhatuse liige oli põhivõlgnikuga seotud, ei ole asja lahendamisel oluline. Hageja ei olnud nõus müüma oma osa kolmandale isikule kostja käenduseta laenulepingule. Kostja oli laenulepingu allkirjastajana ja põhivõlgniku juhatuse liikmena mõlema lepingu sõlmimise ajal teadlik kohustuste sisust ja suurusest. Maakohus on otsuses tuginenud asjaolule, mida kumbki menetlusosaline kohtule ei ole esitanud, s.o asjaolu, et kostja müüs OÜ S osa kolmandale isikule TS OÜ. Asjaolu, et kostja sõlmis käenduslepingu päeval, mil lõppes kostja osalus OÜ-s S, ei oma sellist tähendust, et käenduslepingule saaks kohaldada tarbijakäenduse sätteid. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu ostust osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude intressi 50 eurot ja viivise alates 05.03.2014 0,1% päevas saamiseks. TsMS § 651 lg 1 järgi eelmises lauses toodud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
15.Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud, millele kostja vastu ei vaielnud. Hageja ja OÜ S (laenusaaja) vahel sõlmiti 01.09.2008 laenuleping, millega laenuandja andis laenusaajale laenu 10 000 eurot ja laenusumma ülekandmine pidi toimuma ILdt arvele Bulgaarias, laenuintress oli 12% aastas ja laenu ning intresside tagasimaksmise tähtpäevaks 01.11.2008 2775 eurot, 01.12.2008 2550 eurot, 01.01.2009 2550 eurot, 01.02.2009 2500 eurot. Kokku pidi laenusaaja tasuma hagejale 10 350 eurot. Laenulepingu allkirjastas OÜ S juhatuse liige KA. 26.06.2009 sõlmiti käendusleping, millega kostja käendas 01.09.2008 hageja ja OÜ S vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid. OÜ S on registrist kustutatud 27.09.2013. OÜ S osanikeks olid 25.02.2004-26.06.2009 kostja ja PL ja alates 26.06.2009 sai osanikuks OÜ Total Services. Kostja oli OÜ S juhatuse liige 04.07.2006-11.04.2012 ja 11.07.201327.09.2013.
16.Käenduslepingu sõlmimise ajal 26.06.2009 kehtinud VÕS § 143 redaktsiooni kohaselt on käendusleping, kus käendajaks on tarbija, tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-
4(6)
või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohus, viitega 05.11.2008 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, märkis 08.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09 (p 12) VÕS § 34 kohta seoses nii garantii kui ka käenduse andmisega, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Sellest tulenevalt ei ole vaidluse ja apellatsioonkaebuse lahendamisel oluline see, et käenduslepingu sõlmimise ajal olid laenulepingust tulenevad osamaksed muutunud sissenõutavaks, hageja juhatuse liige oli põhivõlgnikuga seotud, ning et kostja oli teadlik laenulepingust tulenevate kohustuste suurusest.
17.Osaühingu S osanikeks olid käenduslepingu sõlmimise ajal võrdsetes osades nii hageja juhatuse liige PL kui ka kostja. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et sellise osade jaotuse korral on välistatud, et kumbki osanikest võiks olla osaühingu põhiline osanik. Juhul, kui osaühingul on kaks võrdset osanikku, kes mõlemad kuuluvad ka osaühingu juhatusse, on alust järeldada, et nad mõlemad on äriühingu tegevuse korraldamisel määrava otsustusõigusega, seega põhilised osanikud. Sellise isiku poolt antud käendus, millega tagatakse äriühingu kohustuse täitmist, on tavapäraselt äritegevuses antud käendus. Maakohtu vastupidine järeldus ei ole õige. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta ei osalenud OÜ S igapäevases juhtimisest ja äritegevuses. Nii on ka 01.09.2008 laenulepingule OÜ S esindajana alla kirjutanud kostja. Asjaolu, et käenduse andmisega samal päeval 26.06.2009 on nii kostja kui ka teine osanik PL oma osa võõrandanud, ei anna alust teha vastupidist järeldust. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil ja kirjalikus vastuses (tl 116), et tema huvi oli käenduse andmisel see, et ta saaks hagejale kuuluvates äriruumides läbi teise äriühingu OÜ S SWE edasi tegutseda ja ta soovis selleks hagejaga paremaid suhteid saavutada. Seega ei ole kostja ka ise eitanud, et sõlmis käenduslepingu OÜ S laenukohustuse täitmise tagamiseks oma ärihuvides, mis realiseerusid läbi S SWE OÜ. Kolleegium leiab, et käenduse andmisel võib käenduse andnud isiku ärihuvi realiseeruda ka läbi mõne muu käendajaga seotud äriühingu, mis saab kasu käenduse andmisest. See, et samal päeval käenduslepingu sõlmimisega osad võõrandati, ei välista, et tegemist võib olla äritegevuses antud käendusega. Hageja on esile toonud, et osade võõrandamisel oli kostja poolt käenduse andmine üheks osade võõrandamise tehingu sõlmimise eelduseks. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kostja poolt 26.06.2009 antud käendus ei ole tarbijakäendus ja olenemata käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma fikseerimata jätmisest on see kehtiv.
18.VÕS § 396 järgi tuleb laenusaajal kokkulepitud tähtajaks laen tagastada. Tulenevalt 01.9.2008 laenulepingust tuli OÜ-l S laen koos intressiga kokku 10 350 eurot tagastada osamaksetena ja viimase osamakse tagastamise tähtajaks oli 01.02.2009 ning OÜ S laenu tagastanud ei ole. Hageja palub nõude aegumata osas, s.o 5000 eurot, väljamõistmist. Vastavalt 01.09.2008 laenulepingu p-le 6 leppisid hageja ja OÜ S kokku, et laenu tähtajaks tagastamata jätmisel tasub laenusaaja viivist 0,5% päevas võlguolevalt summalt. Hageja on palunud välja mõista viivise 5000 eurot. Hageja arvestuse kohaselt oleks viivise nõue 05.03.2014 seisuga, kus viivitatud on 1857 päeva, 46 425 eurot, kuid hageja vähendab nõuet ja piirdub põhinõude summaga. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole.
19.VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja lg 2 järgi vastutab käendaja põhivõlgniku kohustuse täitmise eest täies ulatuses, sh
5(6)
ka kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest. Seega tuleb kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja mõista 5000 eurot põhivõlga ja viivist 5000 eurot.
20.Kuna maakohtu otsus on tehtud enne 01.01.2015 ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalist suurust, siis ka ringkonnakohus piirdub menetluskulude jaotuse esitamisega.
21.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tühistab kolleegium ka menetluskulude jaotuse. Hagiavalduses palus hageja välja mõista põhivõla 10 000 eurot, intressi 350 eurot, viivise 5050 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hagi hind oli 19 050 eurot. 09.08.2013 osaotsuses leidis maakohus, et hageja nõue on aegunud 5325 euro ulatuses ja sellelt summalt arvestatud viivise nõudes. Käesoleva otsusega rahuldab ringkonnakohus hageja nõude põhivõla 5000 eurot ja samas summa viivise saamiseks. Seega on hageja nõue rahuldatud ca pooles ulatuses. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja (kostja) kanda.
22.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.