XX hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 20.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
705,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: XX (isikukood:
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Riho Sillar, seaduslik esindaja JJ Kostja: YY (isikukood: XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta YY apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2017 otsus elatise, mis ületab kuus 156,60 eurot, väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
Saata tsiviilasi elatise nõude, mis ületab ühes kuus 156,60 eurot, ja menetluskulude jaotuse ning suuruse kindlaksmääramise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
4.Maakohtu 20.11.2017 otsus on jõustunud osas, milles maakohus tuvastas XX põlvnemise YY-st (resolutsiooni p 1) ja saatis kohtuotsuse Ida-Viru Maavalitsusele XX sünniaktis muudatuste tegemiseks (resolutsiooni p 3) ning mõistis välja igakuise elatise 156,60 eurot alates 12.06.2017 YY-lt XX kasuks.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-9141 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja nõue
1.XX esitas 12.06.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ema JJ ja kostja koos ajavahemikus mai 2011 kuni september 2014, XX sündis XX.XX.XXXX ja elab emaga ning kostja talle ülalpidamist ei anna.
2.Kostja ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud enda vastu suunatud nõudeid. Kostja arvas, et hageja ei põlvne temast. Kui DNA ekspertiis tuvastab, et hageja põlvneb kostjast, on kostja nõus maksma elatist 156,60 eurot kuus, kuna tema sissetulek on 250 eurot kuus, tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps ja Narvas on raske leida tasuvat tööd. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Kohus mõistis alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni kostjalt välja elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus mõistis kostjalt hageja seadusliku esindaja kasuks välja ekspertiisikulu 300 eurot ja menetluskulude katteks 240 eurot.
4.Maakohus tugines elatise nõude lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 p-le 1, § 99 lg-tele 1 ja 2, lisaks PKS § 101 lg-le 1, mille kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Mõjuval põhjusel võib elatist vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. PKS §100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Maakohus tuvastas, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks ja elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kahe lapse ülalpidamine peaks üldjuhul olema tööealisele isikule jõukohane ning lapsele ülalpidamise andmine ei pea kannatama sellepärast, et kostja on valinud Narva oma elukohaks. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt ja palus tühistada otsuse väljamõistetud elatise, mis ületab kuus 156,60 eurot, osas, ekspertiisitasu suuruse ja kostjalt väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse ja kostjalt menetluskulude väljamõistmise osas. Kaebuse väidete kohaselt ei võimalda kostja majanduslik olukord maksta elatist miinimummääras, kuna kostjal on ülalpidamiskohustus ka teise alaealise lapse ees. 2(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-9141 Kostja peab võimalikuks maksta 156,60 eurot iga kuu. Menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda. Kui kostja hüvitab hagejale menetluskulud, ei ole tal piisavalt raha, et elatist maksta. Ekspertiisitasu on maakohtu poolt välja mõistetud ebaõiges suuruses. Ringkonnakohtu lahend
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis välja elatise üle 156,60 eurot kuus, jagas menetluskulud ja mõistis need välja kostjalt. Tsiviilasi tuleb elatise nõude, mis ületab 156,60 eurot kuus, ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus 156,60 eurot ületava elatise nõude lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob vaidlustatud osas kaasa otsuse tühistamise. Kaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise rohkem kui 156,60 eurot kuus, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis need kostjalt välja. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega tuvastati põlvnemine ja mõisteti kostjalt välja igakuine elatis 156,60 eurot.
8.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Lapse ülalpidamisasjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu 08.04.2009 otsus tsiviilasjas 3-21-31-09, p 11). Praegusel juhul maakohus selgitamiskohustust ei täitnud ega teinud ettepanekuid tõendite esitamiseks. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutuse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud.
9.Maakohus lähtus põhjendamatult kitsalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatust ega arvestanud kostja vastuses esitatud asjaolusid. Kostja avaldas, et ei ole võimeline nõutud elatist maksma oma majandusliku olukorra tõttu. Kostja tugines sellele, et tal on kohustus üleval pidada veel ühte alaealist last, tema sissetulek on 250 eurot kuus ja Narvas on raske leida tasuvamat tööd. Maakohus jättis kostja väited hindamata ega selgitanud välja, mis on nende aluseks olevad asjaolud. Juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, tuleb kostjale seda selgitada, andes talle võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-9141
10.Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada vanemate sissetulek, millest nad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Järeldus selle kohta, kas vanema teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada kostja teise lapse vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh teise lapse ema võimalused).
11.Kuna mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu 09.06.2017 lahend nr 3-21-35-17 p 28). Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse vajaduste katmine osaliselt lapsetoetusega, samuti vanema halb varaline seisund. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‐d 11 ja 13). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
12.Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise suuremas summas kui 156,60 eurot kuus, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; samuti 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8714, p 42). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel seoses esitatud hagiga tuvastada hageja vanemate 4(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-9141 varaline seisund ning hinnata, kas esineb alus ülalpidamiskohustuse täitmise võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks, s.t kas on põhjendatud panna kostjale kohustus katta hageja vajadusi väiksemas osas kui pool. Kuigi seaduse järgi on PKS § 102 lg-s 2 sätestatuga tegemist erandiga, siis miinimumpalga pidev tõus on tinginud olukorra, kus elatise vähendamine alla miinimumi on muutunud erandist reegliks.
13.02.08.2017 esitas kostja koos vastusega hagile taotluse riigi õigusabi saamiseks. TsMS § 180 lg 1 p 3 järgi võib kohus menetlusabina isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. TsMS § 187 lg 1 kohaselt lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega. Maakohus ei ole lahendanud kostja menetlusabi taotlust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja riigi õigusabi taotlus.
14.Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja isaduse tuvastamise nõudega seonduva ekspertiisitasu 300 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ekspertiisitasu 171 eurot (lk 41). Maakohus on otsuse põhjendustes õigesti märkinud, et ekspertiisikulu 171 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, kuid resolutsiooni märkinud ebaõige summa. Kuna menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel jaotada ka menetluskulud, siis kolleegium ise uut otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ei tee, kuid maakohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta ekspertiisikulu õige summa. Kolleegium selgitab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele poole, mitte tema seadusliku esindaja kasuks, kuid otsuse täitmise korrana saab poole taotlusel TsMS § 445 lg 1 järgi määrata kindlaks, kelle arvele väljamõistetud menetluskulu tuleb kanda.
15.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse apellatsiooniastme menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.