2-15-7238
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
06. juuli 2015 Narva kohtumaja kantselei
Kohtuasja number
2-15-7238
Kohtuasi
Narva linna avaldus A M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Asja lahendamise viis
kohtuistungil 16. juunil 2015
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (võlgniku pärija):
A M (ik XXX) pärija Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Artjom Novikov (ik XXX)
Ajutine pankrotihaldur:
Kristi Relvik (Advokaadibüroo Kristi Relvik)
pankrotimenetlus
2-15-7238
Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Narva linn esitas 12.05.2015 Viru Maakohtule avalduse A M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, sest võlgniku pärandvara arvel ei olnud võimalik kata pärandvara inventuuri tegemise kulusid, pärija kulusid ning rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. A M suri 15.05.2013. Narva notar Tatjana Boitsova poolt on 27.11.2013 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (notari ametitegevuse raamatu registri nr 5155). A M pärandvara pärijaks on Narva linn. Kohus 20.05.2015 määrusega algatas hagita menetluse ja nimetas A M pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Kristi Relvik. Ajutine pankrotihaldur esitas 10.06.2015 ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Võlgnikul varade väärtus 1,60 eurot (AS-s Swedbank arvelduskontol). Muu vara puudub. Võlgniku pärandvaral lasuvaid kohustusi on summas 3507,38 eurot, sellest: 1) Koduliising OÜ (rk 10892531) summas 1391,04 eurot; 2) TF Bank AB (rk 556158-1041) summas 1935,94 eurot. 3) Pärandvara valitsemise ja inventuuri tegemisega seotud kulud kokku summas 180,40 eurot. Kulud sisaldavad Narva linna poolt kantud kulusid seoses pärandvara inventuuri tegemisega summas 45,20 eurot ja võlgniku pärandi pärimismenetlusega seotud kulusid summas 135,20 eurot. Ajutine haldur ei ole leidnud tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluseid. Ei ole välistatud, et need alused ilmnevad võlgniku pankrotimenetluse käigus, kui võlgniku surma tõttu ja ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal võib väite, et vastavate aluste ilmnemine on vähetõenäoline. 2(4)
2-15-7238 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tekkis maksejõuetus võlgniku surma tõttu 15.05.2013, millest tingituna jäid täitmata võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab ajutine pankrotihaldur muu asjaolu Pankrs § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku anda võlausaldajatele, avaldajale või kolmandatele isikutele võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta, lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistungil kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Taotleb menetluse jätkamiseks 1000 eurot deposiiti tasumise määramist. Deposiiti mitte tasumisel tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus avaldas 18.06.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt 03. juuliks 2015. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, tuginedes ajutise halduri aruandele, loeb tõendatuks, et võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused summas 3507,38 eurot ja võlgnikul vara on summas 1,60 eurot. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. 3(4)
2-15-7238 Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks osaliselt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8,25 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund.. Kokku on ajutise halduri tasu 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot. Tasu taotletakse välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Vajalike kulude hüvitamist ajutine pankrotihaldur ei taotle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgniku pärandvaras puuduvad raha ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, seega ei ole põhjendatud määrata ajutise halduri tasu ja kulud suuremas summas, kui ajutisel halduril on võimalik reaalselt saada. Kohus leiab, et tuleb määrata ajutise pankrotihalduri tasuks PankrS § 23 lg 4 nimetatud summa 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Tasu tuleb hüvitada riigi vahenditest ning välja maksta Advokaadibüroo Kristi Relvik arveldusarvele. Advokaadibüroo Kristi Relvik on käibemaksukohustuslane, seega lisandub ajutise pankrotihalduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3, § 65 lg 11). /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.