Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

ASJAOLUD

Leidi Juske esitas kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta töövõimetuspensionär ning ta igakuiseks sissetulekuks on pension, puude toetus, lapse puude toetus ja peretoetus kokku xxxx eurot. Kohustusi kokku 22 355.89 eurot. Tervisest tingituna pole ta tööd leidnud. On arvel Eesti Töötukassas ja otsib sobivat tööd (osaajaga, vajalik juhendamine). Laenu võttis korteri sisustamiseks, samuti soetas asju järelmaksuga. Kui tekkisid probleemid kohus-

Tsiviilasi nr 2-15-5329 tuste täitmisega, võttis ta kiirlaenu. Tagasi maksta ei suutnud. Laenukoormus järjest kasvas, tekkisid pidevad rahaprobleemid, pereelu lagunes. Praeguste sissetulekute juures ja üksinda last kasvatades ei suuda oma kohustusi täita. 12.05.2015 määrusega nimetas kohus Leidi Juske ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise halduri aruande ja tema poolt kogutud andmete kohaselt on Leidi Juske vallaline ning tal on üks alaealine laps. Alates 27.04.2015 on Leidi Juske Eesti Töötukassas töötuna arvel ning toetusi ja hüvitisi talle makstud ei ole. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank AS-s, mille saldo seisuga 22.05.2015 oli xxxx eurot (konto broneeritud summas xxx eurot kaardihoolde tasudest). Ajutine haldur lubas võlgnikul nimetatud kontolt deebetkaardiga igakuiselt välja võtta summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurusele, lisaks ühe kolmandiku alaealise lapse pealt ja laekuva peretoetuse, kokku maksimaalselt xxxxx eurot kuus. Seega konto jääk ei kuulu pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Leidi Juske saanud 2015 maksustatavat tulu Sotsiaalkind-lustusametist, mis alates aprillist 2015 on xxxxx eurot (neto). Seega saadavatest summadest pankrotivara hulka laekumisi ei toimuks. Võlgniku nimele ega tema vastutavasse kasututsse ei ole registreeritud sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Võlgniku nimelt pole ka viimasel viiel aastal liiklusregistris sõidukeid võõrandatud ega kustutatud. Ehitusregistris ei ole registreeritud võlgniku omandis olevat vallasvara. Seega teadaolevalt võlgnikul vara ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi aruandes nimetatud võlausaldajatele ja kohtutäituritele kokku 18 808.55 eurot. Võlgniku vara suhtes toimus enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 10 täitemenetlust. Pärnu Maakohtu 12.05.2015 määruse alusel on ajutine haldur taotlenud nende peatamist. Eeltoodust tuleneb, et seisuga 12.06.2015 võlgnikul teadaolevalt vara ei ole, samas on tal kohustusi kokku 18 808.55 eurot. Seetõttu ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus pole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel, st muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Puuduvad vahendid L.Juske pankrotimenetluse kulude katmiseks, samuti pole teada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kuna L.Juske on esitanud koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, tuleb tema pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur oli nõus jätkama L.Juske pankrotihaldurina. Ajutine haldur taotles xxxx euro tasu saamist 10 töötunni eest tunnitasuga xx eurot ja xx eurot tehtud kulutuste hüvitamiseks, kokku xxx eurot + xxx eurot käibemaks. Sellest xxx eurot + käibemaks tuleb võlgnikul vara puudumise tõttu hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud välja mõista võlgnikult.

KOHTU SEISUKOHT

millele lisandub käibemaks. Kuna puudub võlgnikul puudub vara, taotles ajutine haldur tasu hüvitamist summas xxx eurot + käibemaks riigi vahenditest ning ülejäänud tasu ja kulud koos käibemaksuga väljamõistmist võlgnikult. Tasu ja kulude hüvitis maksta OÜ-le Sentire, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik pidas ajutise halduri tasu ja kulutusi vajalikuks ning toetas tasu ja kulude hüvitamist taotletud viisil. Arvestades ajutise halduri töö mahtu, kvaliteeti ja kulutuste vajalikkust leiab kohus, et põhjendatud on kinnitada ajutise halduri tasu summas xxx eurot (sh käibemaks xxx €) ja kulutuste hüvitis xx eurot (sh käibemaks xx €). Põhjendatud tasust xxx eurot + käibemaks xxxx eurot, kokku xxxxxx eurot, kanda riigi vahenditest ja ülejäänud osa tasust koos käibemaksuga summas xxxxx (xxx+xxxx) eurot + kulu hüvitis xx (xx+xx) eurot, kokku xxxxxx eurot, mõista välja võlgnikult. Ajutise halduri taotlusel mõista tasu ja kulude hüvitis välja OÜ-le Sentire, mille kaudu ajutine haldur tegutses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.