1.Lõpetada Leidi Juske pankrotimenetlus PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu.
2.Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:
2.1.I järgu nõuded - ei esitatud
2.2.II järgu nõuded Jrk nr Nõude rahuldamata osa Võlausaldaja
(EUR)
Eesti Inkasso OÜ Luutar OÜ IPF Digital Estonia OÜ
850,98 171,43 580,58
(end MCB Finance Estonia OÜ)
Credit.ee OÜ MiniCredit AS OÜ Koduliising Swedbank AS 4finance OÜ Kohtutäitur Heimo Vilpuu Condor Inkasso OÜ Ferratum Estonia OÜ OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants AS Eesti Telekom
4.Määrata, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu koos käibemaksuga on 900,00 eurot (sh käibemaks 150,00 €), milline mõisata välja OÜ-le x (äriühing, mille kaudu haldur tegutseb, registrikood xxxxxxx, konto xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS).
5.Pankrotihalduri tasu 900,00 eurot (sh käibemaks 150 €) ja kulud 120,00 eurot (sh käibemaks 20 €) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest.
6.Vabastada võlgnik Leidi Juske punktis 5 märgitud menetlusabi (halduri tasu ja kulud) riigituludesse maksmise kohustusest 476,40 euro (sh käibemaks 79,40 €) ulatuses. Ülejäänud osa menetlusabist summas 543,60 eurot koos käibemaksuga on Leidi Juske kohustatud maksma riigituludesse ositi 36 kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest, iga kuu 15,10 eurot.
6.1.Makseinfo menetlusabi riigituludesse maksmiseks (makserekvisiidid, konto- ja viitenumbrid jm) edastatakse võlgnikule kohtumääruse jõustumisel. Võlgnik võib makseinfo saada ka Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantseleist.
6.2.Juhul, kui Leidi Juske ei täida menetlusabi riigituludesse maksmise kohustust nõuetekohaselt, tuleb tal kanda ka kohtulahendi täitmisega seotud kulud.
7.Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud (hüvitamata ajutise halduri tasu ja kulu) summas 483,60 eurot jätta Leidi Juske kanda.
Tsiviilasi nr 2-15-5329
8.Avaldada teade Leidi Juske pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Jätta Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada Leidi Juske’t ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.
10.1.Leidi Juske kohustub PankS § 173 lg-tes 3 ja 6 (st võlgniku töö- ja teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu või pärimise teel saadud) vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
10.2.Leidi Juske peab üks kord aastas, iga aasta 01.detsembriks, esitama kohtule aruande. Esimene aruanne tuleb esitada 01.detsembriks 2016.
11.Toimetada määruse kätte Leidi Juske’le ja Ly Müürsoo’le, saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ning punkt 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
03.07.2015 kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja füüsilise isiku Leidi Juske pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur on kohtule esitanud PankrS § 158 lg 1 kohase teate, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teinud ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Koos teatega esitas pankrotihaldur kohtule ka PankrS § 158 lg 3 ettenähtud aruande.
KOHTU SEISUKOHT
1.Pankrotiseaduse (PankS) § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Leidi Juske pankrotimenetluses on tunnustatud neljateistkümne võlausaldaja nõuded kokku summas 10 816,42 eurot, kõik teise järgu nõuetena. Esimese ja kolmanda järgu nõudeid ei esitatud. Jaotusettepanek on 20.10.2015 ettenähtud korras avaldatud, 11.11.2015 kohtu poolt kinnitatud ja vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole ning võlausaldajatel on tunnustatud nõuetest saamata raha kokku 10 816,42 euro ulatuses. Arvestades, et Leidi Juske ei ole vaidlustanud ei jaotusettepanekus ega ka halduri aruandes kajastatud võlanõudeid, on käesolev määrus PankrS § 168 kohaselt võlausaldajate tunnustatud kuid rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul arvelduskonto Swedbank AS-s, mille saldo oli 6,64 eurot. Haldur andis loa võlgnikul deebetkaardiga igakuiselt kontolt välja võtta raha Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga pluss xxx xxxxxxxxxx lapse pealt veel 1/3 nimetatud alampalga ulatuses, lisaks laekuv peretoetus 45 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu võlgniku konto jääk pankrotivara hulka. Võlgnikule ei ole makstud elatist. Müüdud ja müümata pankrotivara, samuti teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt Leidi Juske pankrotimenetluses ei ole, vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid samuti mitte. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Pankrotimenetluses ei toimunud laekumisi pankrotivarasse. Seega vahendeid väljamakseteks pankrotivaras ei ole. PankrS § 146 nimetatud väljamakseteks on ajutise halduri tasu ja kulu koos käibemaksuga kokku 960 eurot, sellest tasu koos käibemaksuga 476,40 eurot on välja mõistetud riigi vahenditest ja pankrotimenetluse kulu koos käibemaksuga 120 eurot. Neile lisandub pankrotihalduri tasu. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustanud võlgniku vastutustundetu käitumine ning seejärel töökaotusest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et füüsilise isiku Leidi Juske pankrotimenetluse tuleb lõpetada PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu ja vabastada pankrotihaldur PankS § 165 lg 3 alusel kohustustest.
2.Aruandest nähtuvalt on haldur teinud Leidi Juske pankrotimenetluses toiminguid (erinevate teadete ja taotluste, samuti nõudeavalduste, jaotusettepaneku ja aruande koostamine, saatmine; võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine, osalemine; arvelduskonto allkirjaõigusluse ümbervormistamine), milleks kulus 10 tundi. Toimingud on menetlust arvestades põhjendatud ning haldur on selle eest õigustatud saama tasu 750 eurot (tunnihind 75 €) + käibemaks 150 eurot, st koos käibemaksuga 900 eurot. Võlgnik on kohtule kirjalikult kinnitanud, et annab nõusoleku kinnitada halduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 900 eurot koos käibemaksuga ning et sellise tasu maksmine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades halduri töö mahtu ja kvaliteeti peab kohus põhjendatuks kinnitada halduri tasuks koos käibemaksuga 900 eurot, sellest käibemaks 150 eurot. Tasu mõista halduri taotlusel välja OÜ-le x, st äriühingule, mille kaudu haldur tegutseb. 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-15-5329 Varem on kohus kindlaks määranud, et pankrotimenetluse kulu koos käibemaksuga on 120 (100+20) eurot. Vahendite puudumise tõttu on nii pankrotihalduri tasu kui -menetluse kulud välja maksmata. Lisaks on vahendite puudumise tõttu välja maksmata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud koos käibemaksuga osas, mis ületasid riigi poolt hüvitatut, st 483,60 eurot koos käibemaksuga. Seega on haldurile vahendite puudumise tõttu hüvitamata 1503,60 (900+120+483,6) eurot (koos käibemaksuga). Kuna Leidi Juske pankrotimenetluses pole vahendeid pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu katteks, on haldur taotlenud võlgniku nimel nende hüvitamiseks menetlusabi kokku summas 1020 (900+120) eurot. Taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb rahuldada. Antud menetlusabist 476,40 eurot koos käibemaksuga ei mõista kohus võlgnikult välja riigituludesse (TsMS § 183 lg 2), kuid ülejäänud 543,60 eurot (sisaldab käibemaksu) peab võlgnik riigile hüvitama kohtu määratud korras.
3.Pankrotiavaldusega koos on Leidi Juske esitanud ka PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses on Leidi Juske kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Ka kohtule ei ole teada asjaolusid PankrS § 171 lg 2 mõttes, mis välistaksid Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud, kuid pole esitanud vastuväiteid Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Vastuväiteid pole esitanud ka pankrotihaldur. Eeldused kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on täidetud, mistõttu kohus algatab Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluse. Haldur on kolmel korral kutsunud võlausaldajate üldkoosolekule arutamaks muu hulgas ka L.Juske’le usaldusisiku nimetamisega seotud küsimusi (kutsed avaldatud elektoonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.09.2015, 14.10.2015, 17.11.2015), kuid võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. Võlausaldaja Swedbank AS (esindaja Eiknike Veevel kaudu) on teinud ettepaneku lisakulude vältimiseks jätta Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada L.Juske’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sama ettepaneklu on teinud kohtule ka haldur. Leidi Juske on kirjalikult avaldanud nõusolekut enda nimetamiseks usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses. Kohtul puudub käesoleval hetkel alus kahelda, et Leidi Juske suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Eeltoodut arvestades jätab kohus Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab Leidi Juske’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus paneb Leidi Juske’le kohustuse üks kord aastas, iga aasta 01.12. esitama kohtule aruande oma kohustuste täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 01.12.2016. PankrS § 173 kohaselt on Leidi Juske kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.