tuvastada et XXX korter ei kuulu poolte ühisvarasse;
1.3.kohustada kostjat YY andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.
2.Harju Maakohtu 16. mai 2016 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis osaühingu B osa kostjale ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise. Teha tühistatud osas ja poolte ülejäänud nõuete osas uus otsus vastavalt otsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu sama otsus muutmata.
3.Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise tähtaja määramiseks osaliselt vastavalt otsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Poolte kõik senised menetluskulud jätta poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
1.Hagi ja vastuhagi rahuldada osaliselt.
2.Jagada XX ja YY ühisvara alljärgnevalt:
2.1.Jätta osaühingu A (registrikood AAAAAAAA) osa YY ainuomandisse.
2.2.Müüa avalikul enampakkumisel YY ja XX ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga Tallinnas SSS. Pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist müügitulust jagada ülejäänud rahalised vahendid YY ja XX vahel võrdselt.
2.3.Avaliku enampakkumise korraldajaks määrata hageja või kostja poolt valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäitur.
2.4.Jätta osaühingu B (registrikood XXXXXXXX) osa XX ainuomandisse.
2.5.Jätta XX arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s
23.jaanuaril 2002 olnud rahasumma nõudeõigus panga vastu XX ainuomandisse.
23.jaanuaril 2002 olnud rahasumma nõudeõigus panga vastu YY ainuomandisse.
2.7.Jätta Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandiga (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX) seonduvad õigused ja kohustused, sh korteriomandi omandiõiguse nõudeõigus, XX ainuomandisse.
2.8.Mõista XX-lt välja YY kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest 16 474,51 eurot.
3.Rahuldada XX taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks osaliselt. Resolutsiooni tervikliku sõnastuse punktis 2.8 märgitud hüvitis tuleb tasuda järgmiselt:
3.1.osasumma 5 000 eurot kolme kuu jooksul alates otsuse jõustumisest;
3.2.osasumma 11 474,51 eurot üheksa kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse punktid 2.1–2.3 on jõustunud.
5.Poolte kõik senised menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
POOLTE NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja) esitas 6. novembril 2012 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu poolte ühisvara jagamiseks. 2 (13)
1.1.Hageja palus esialgses hagis jagada poolte ühisvarana korteriomand Tallinnas SSS (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi „SSS korter“) jättes selle kostjale ja kohustades teda maksma hagejale 15 000 eurot. Samuti palus hageja tunnistada, et hageja tehtud maksed
8.jaanuari 2002 vara ostu-müügi eellepingu täitmiseks olid tehtud hageja lahusvara arvel ja korteriomand Tallinnas XXX (edaspidi „XXX korter“) ei kuulu ühisvarasse.
1.2.9. aprilli 2013 täpsustuses leidis hageja, et ühisvarasse kuulub ettemakse XXX korteri eest 190 000 krooni (12 143,27 eurot). Ta palus jätta SSS korter kostjale, keda kohustada maksma hagejale 1 428,36 eurot (hüvitis kogu ühisvara arvestades), samuti kohustada andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.
1.3.22. mail 2013 täpsustas hageja nõuet kostjalt nõutava rahalise hüvitise osas, paludes kohustada kostjat maksma hagejale 578,36 eurot, arvestades SSS korteri väärtust.
1.4.12. mai 2015 täpsustuse järgi on poolte ühisvaras SSS korter, hageja pangakontol
23.jaanuaril 2002 olnud raha ning Osaühingu B (edaspidi „B“) ja OSAÜHINGU A (edaspidi „A“, koos „osaühingud“) osad. Hageja palus müüa SSS korteri avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel võrdselt; hageja pangakontol 23. jaanuaril 2002 olnud raha jagada võrdselt, kostja osa on 1 782,66 eurot; osaühingute osad jätta kostjale ning mõista nende eest kostjalt hagejale välja 2 556,47 eurot. Kokkuvõttes peab kostja maksma hagejale 773,81 eurot. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.
1.5.1. juuli 2015 hagi täpsustuse järgi on kostjal hageja kontol olnud raha arvel õigus saada hagejalt 1 443,88 eurot. Koguarvestuses peab kostja maksma hagejale 1 112,59 eurot. Lisaks teatas hageja, et „keeldub oma varem esitatud nõudest“ kohustada hagejat andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.
1.6.Hageja väitel: -
-
-
-
-
pooled sõlmisid abielu 16. novembril 1990 ja see lahutati 23. jaanuaril 2002. Poolte ühisvara koosseis tuleb määrata kindlaks abielu lõppemise seisuga. Abielu kestel soetati SSS tn ja XXX korterid ning raha saamiseks sõlmiti kaks lepingut ALG Liisingu Aktsiaseltsiga (edaspidi „ALG“). Pooled kortereid isiklikult ei kasuta;
8.jaanuaril 2002 hageja ja ALG vahel sõlmitud vara ostu–müügi eellepingu nr 25003 järgi müüs ALG hagejale XXX korteri baashinnaga 340 000 krooni, mille eest makstakse osamaksetega maksegraafiku alusel (edaspidi „eelleping“). Ostuhinnast 150 000 krooni ja lepingujärgse kallinemismäära (intressi) maksid hageja ja tema poeg;
10.jaanuaril 2002 sõlmiti XXX korteri müügileping hageja ja kostja ning ALG vahel, millega poolte ühisvaras olnud korter müüdi ALG-le 340 000 krooni eest (edaspidi „müügileping“). Ostuhinnast 139 690 krooni kanti hageja pangakontole, 190 000 krooni tasaarvestati eellepingu alusel tasumisele kuuluva summaga ja 5 310 krooni oli lepingutasu; alates 2002. aastast kannab kõik XXX korteriga seotud kulud hageja, kes tasus ka kõik tagasimaksed 24 012,19 eurot. Korter ei kuulu ühisvarasse, vaid ALG-le, kuna kostja ei ole andnud nõusolekut korteri vormistamiseks hageja nimele. ALG-ga sõlmitud lepingud saab lugeda müügi ja tagasiliisimise tüüpi (sale and lease back) tehinguteks. Hageja huvi on korteri säilitamine ja poja nimele vormistamine; SSS korter tuleb müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud raha jagada võrdselt; kostja nõue hageja kontodel olnud raha jagamiseks on aegunud. 23. jaanuaril 2002 oli hageja kontol 85 164,59 krooni. Siiski kandis hageja 20. ja 23. mail 2002 kostja kontole sellest üle kokku 20 000 krooni, mida tuleb ühisvara jagamisel arvesse võtta kui kostja saadud hüvitist hagejale jääva vara arvel; 3 (13)
-
-
poolte ühisvaras on ka osaühingute osad (kummagi väärtus 2 556,47 eurot). Need tuleb jätta kostjale, kuna osaühingutega tegeleb tema, ning mõista osade eest kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 2 556,47 eurot; koguarvestuses peab kostja maksma hagejale 1 112,59 eurot.
2.Kostja palus jätta tuvastusnõue lõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Samuti palus ta kontrollida hageja esindaja esindusõigust. Ühisvara jagamise nõudele vaidles kostja vastu: -
-
poolte ühisvarasse kuuluvad nii SSS korter kui ka XXX korteri üleandmise nõudeõigus. Pooled kortereid isiklikult ei kasuta, seega ei ole ka takistusi müügiks ja jagamiseks. SSS korter tuleb müüa pooltevahelisel enampakkumisel; ühisvarast tasuti 56% XXX korteri hinnast ( = 190 000 : 340 000). Ülejäänud raha korteri ostmiseks maksis hageja lahusvarast pärast abielu lahutamist. Selle korteri väärtus on 60 000 eurot, millest ühisvaraks on 33 600 eurot (56%) ja kostja osa sellest on omakorda pool ehk 16 800 eurot; ühisvaraks on ka hageja pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha, mis tuleb jagada pooleks. Kontode väljavõtted tuleb hagejalt välja nõuda; samuti on ühisvaras osaühingute osad, kumbki väärtusega 2 556,47 eurot. B osa tuleb jätta hagejale ja A osa kostjale.
Kostja esitas 11. jaanuaril 2013 poolte ühisvara jagamiseks vastuhagi.
3.1.Kostja palus esialgses vastuhagis: -
-
jätta XXX korter kostjale ning SSS korter hagejale; teise võimalusena jätta korterid hagejale ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 15 000 eurot SSS korteri ja 14 000 eurot XXX korteri eest; kolmanda võimalusena müüa korterid avalikul enampakkumisel ning SSS korteri müügist saadud raha jagada pooleks ja XXX korteri müügist saadud rahast jätta 28% kostjale ja 72% hagejale; jätta hageja pangakontol 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha hagejale ja mõista sellest 50% välja hagejalt kostja kasuks.
3.2.6. mai 2013 vastuhagi täienduse järgi palus kostja jagada ühisvara alltoodud viisil: -
jätta nõue ALG vastu XXX korteri väljanõudmiseks hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 14 000 eurot; müüa SSS korter pooltevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagada võrdselt; hageja pangakontodel 23. jaanuaril 2002 olnud raha jagada selliselt, et hagejale jääb pool rahast ja pool rahast mõistetaks hagejalt välja kostja kasuks.
3.3.11. juuli 2013 taotluse järgi palus kostja lisaks jagada poolte ühisvaras olevate osaühingute osad selliselt, et jätta osad hagejale ja mõista kummagi osaühingu osaluse eest hagejalt välja kostja kasuks 1 278,23 eurot.
3.4.14. mai 2015 vastuhagi täpsustuses palus kostja jätkuvalt mõista kummagi osaühingu osa eest hagejalt välja kostja kasuks 1 278,23 eurot ja suurendas soovitavat hüvitist ALG vastu oleva nõude hagejale jätmise eest 16 800 eurole.
3.5.29. juuni 2015 avalduses palus kostja jätta A osa talle. Lisaks täpsustas ta, et nõuab hageja pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud rahast poolena 3 060,89 eurot.
MAAKOHTU OTSUS
4.Harju Maakohus rahuldas 16. mai 2016 otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Maakohus jagas poolte ühisvara selliselt, et: 4 (13)
jättis osaühingu osad (resolutsioonis ekslikult märgitud „osaühingud“) kostjale; nägi ette müüa SSS korter avalikul enampakkumisel (hageja või kostja valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäituri kaudu) ja pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist müügitulust jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt; - mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 4 957 eurot enamsaadud ühisvara arvel. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. -
5.Otsuse põhjenduste järgi ei ole vaidlust, et hageja elab Inglismaal, on menetluse käiguga kursis ja volitas end kohtus esindama oma lepingulise esindaja. Hageja on teatanud, et Eestisse tagasitulemise kavatsust tal ei ole, ja palub selle asjaoluga ühisvara jagamisel arvestada.
6.Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (PKS1995), ühisvara tuleb jagada kehtiva perekonnaseaduse (PKS) alusel tulenevalt PKS §-st 211. Abielu ajal omandasid pooled XXX korteri, mis müüdi ühiselt ALG-le. Müügist saadud rahast (340 000 krooni) kanti 190 000 krooni eellepingu ettemaksena sama korteri tagasiostmiseks. Ülejäänud summa (139 690 krooni) kanti hageja pangakontole. Eellepingu kohaselt on hagejal õigus korter tagasi osta pärast kogu ostusumma tasumist. Korteri tagasiostmiseni vormistati hageja ja ALG vahel eluruumi üürileping. Sellest nähtub, et kostjal ei ole korteri tagasiostu õigust, mida kostja soovib rahaliselt hinnata ja jagada. Ei ole võimalik jagada ühisvara, hinnates kolmandale isikule kuuluva korteri turuväärtust ning tuletades sellest korteriomandi tagasiostu õiguse väärtust. Kõik järgnevad osamaksed on tasunud hageja lahusvarast pärast abielu lahutamist. Hageja on omaks võtnud, et ettemakse korteriomandi tagasiostmiseks tehti abikaasade ühisvarast ja ta võlgneb kostjale sellest rahast 95 000 krooni ( = 190 000 : 2), st 6 070 eurot. Mõtet ei ole korraldada SSS korteri enampakkumist poolte vahel, sest mõlemad on teatanud, et nad ei soovi ehitamisjärgus olevat korterit endale. Kohus nõustus hagejaga, et korraldada tuleb avalik enampakkumine ja seda peaks korraldama kohtutäitur. Kohus ei nõustunud kostja määramisega enampakkumise korraldajaks, kuna kostja on venitanud menetlust pidevalt muutuvate soovide ja põhjendamata taotlustega, eksinud arvutustes ja näidanud ebakompetentsust seaduste tundmisel. Pealegi elab ja töötab kostja Soomes. Enampakkumise tulemusena korteri müügist saadud rahast tuleb maha arvata enampakkumise korraldamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Pooled ei vaidle, et ühisvara hulka kuuluvad osaühingute osad, mõlemad väärtusega 2 556,47 eurot. Otstarbekas on jätta mõlema osaühingu osad kostjale. A juhatuse liikmeks on kostja, B juhatuse liikmeteks on kostja ja hageja, kusjuures osaühingut võib esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Hageja väitel on seni osaühingutega tegelenud kostja, hageja ei ela Eestis alates 2002. aastast, tema elamisluba on aegunud ning ta ei saa ega soovi osaleda osaühingute töös. Hageja ei vaidle, et abielu lahutamisel tema kontol olnud raha on ühisvaras. XXX korteri müümisel kanti raha hageja pangakontole. Hageja kontol oli 23. jaanuari 2002 seisuga 85 164,59 krooni. Kostjale peaks kuuluma sellest pool, st 42 582,30 krooni. Sellest rahast on hageja kandnud kostjale 20. ja 23. mail 2002 kokku 20 000 krooni. Kingitusena kantud raha (12 000 krooni) hageja kostja poolt juba kättesaadud raha hulka arvestada ei soovi. Seega võlgneb hageja kostjale 22 582,30 krooni (1 443 eurot). Ühisvaras olnud korteri müügist saadud rahast ja hageja kontol abielu lõppemisel olnud rahast võlgneb hageja kostjale 7 513 eurot ( = 6 070 + 1 443). Kostjale jäänud osaühingu osade (kokku väärtusega 5 113 eurot) eest võlgneb kostja hagejale 2 556 eurot. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 4 957 eurot ( = 7 513 – 2 556), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 5 (13)
POOLTE SEISUKOHAD
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada muus osas kui SSS korteri jagamist puudutavas osas ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uus otsus, millega: -
jätta hagejale B osa ja kostjale A osa; mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% rahast, mis oli hageja pangakontodel
23.jaanuaril 2002; jätta XXX korteri tagastamise ühisnõue ALG vastu või korter hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 16 800 eurot.
Lisaks palub kostja jätkuvalt kontrollida hageja esindaja esindusõigust ja kohustada hagejat või Swedbank AS-i esitama kohtule hageja pangakontode loetelu seisuga 23. jaanuaril 2002 koos väljavõttega kontodest. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks on ebaõige seisukoht, et osade jaotamisel tuleb lähtuda sellest, kas hageja saab osaleda osaühingu töös. Äriseadustiku kohaselt ei osale osa omanik vahetult osaühingu töös ega juhtimises. Maakohus eelistas osade jagamisel põhjendamatult hagejat selle alusel, et ta ei ela Eestis, kuid jättis arvestamata asjaolu, et kostja elab Soomes. Hageja on B juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt tulnuks osad jagada poolte vahel võrdselt. Teiseks jättis maakohus põhjendamatult lahendamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama kohtule pangakontode loetelu ja väljavõtted seisuga 23. jaanuar 2002. Kolmandaks oleks maakohus pidanud arvestama, et XXX korteri tagasiostuõigus või tagasiostetud korteriomand on poolte ühisvara. Ühisvara arvel on makstud 56% korteriomandi väärtusest. XXX korteri väärtus on 60 000 eurot. Poolte ühisvara osa sellest on 33 600 eurot ( = 60 000 × 56%). Sellest tulenevalt on kostja osa varalises ühisõiguses või XXX korteris 16 800 eurot.
Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. juuli 2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata.
10.Riigikohus jättis 26. aprilli 2017 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 (edaspidi „Riigikohtu otsus“) ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles -
-
A osa jäeti kostja ainuomandisse; määrati müüa avalikul enampakkumisel poolte ühisvarasse kuuluv SSS korter ja nähti ette pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt; määrati enampakkumise korraldajaks hageja või kostja valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäitur.
Ülejäänud osas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu 29. juuli 2016 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
11.Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus täpsustasid pooled oma nõudeid ja seisukohti.
11.1.Hageja loobus järgmistest nõuetest: -
tuvastada, et hageja tehtud maksed eellepingu täitmiseks tehti hageja lahusvara arvel; tuvastada, et XXX korter ei kuulu ühisvarasse; 6 (13)
-
kohustada kostjat andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.
11.2.Lisaks esitas hageja täiendava nõude kostja pangakontol olnud raha jagamiseks. Hageja muutis seisukohta B osa suhtes ja oli nõus selle jätmisega talle. XXX korteriga seoses tõi hageja esile uue turuhinna (69 000 eurot), aga soovis, et korteriga seonduvad õigused ja kohustused loetaks hüvitise määramisel ühisvara hulka kuuluvaks 49% ulatuses (lähtudes ALG-le tasuda tulnud ja tegelikult tasutud summade suhtest). Abielu lõppemise ajal hageja pangakontol olnud raha kohta avaldas hageja, et see on saadud ALG-lt XXX korteri eest. Maakohtu menetluses märgitud 20 000 krooni kostjale ülekandmise osas leidis hageja jätkuvalt, et sellega täitis ta osaliselt kohustust maksta kostjale hüvitist enamsaadava ühisvara arvelt. Täiendavalt tõi hageja esile, et ta maksis kostjale veel 1 000 Suurbritannia naela (24 474 krooni), mistõttu kokku tuleb hüvitisest arvata maha 44 474 krooni ehk 2 842,41 eurot.
11.3.Samuti esitas hageja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise tähtaeg selliselt, et ta tasub enamsaadava ühisvara arvelt kostjale makstavast hüvitisest 5 000 eurot mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest ja ülejäänud summa viie aasta jooksul.
11.4.Kostja täpsustas oma nõuet XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste osas esmalt selliselt, et soovis saada hüvitist lähtudes ühisvaralisest puutumusest 56% ulatuses ja hageja esile toodud turuhinnast, st summas 19 320 eurot ( = 69 000 × 56% : 2). Hiljem leidis kostja, et talle tuleb hüvitada pool korteri nõudeõiguse väärtusest, mis on sama nagu korteri väärtus, st 34 500 eurot ( = 69 000 : 2). Samuti esitas kostja alternatiivse nõude XXX korteri nõudeõiguse võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. Kostja oli nõus jagama tema pangakontol olnud raha, aga pidas jätkuvalt vajalikuks jagada ka hageja kontol olnud raha.
11.5.Kostja vaidles vastu hageja taotlusele määrata kindlaks otsuse täitmise tähtaeg. Nõuetest loobumisele kostja vastuväiteid ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb seni jõustumata osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha poolte nõuete kohta ise sisulise lahendi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
13.Esmalt tuleb käsitleda lahendamist vajavate nõuete ulatust (järgnevas osa I), seejärel tuvastab ringkonnakohus poolte jagatava ühisvara kooseisu (osa II) ning teeb otsustused esemete poolte vahel jagamise ja hüvitise kohta (osa III). Lõpuks tuleb lahendada hageja taotlus otsuse täitmise tähtaja määramiseks (osa IV), samuti lahendada nõuded ja kaebus ning teha muud menetluslikud otsustused (osa V). I
14.Pooled on menetluse kestel oma nõudeid korduvalt muutnud ja täiendanud, mistõttu on kohane enne poolte väidete uurimist luua selgus, millised nõuded vajavad veel lahendamist.
15.Riigikohtu otsuse p 18 järgi jäi asja senisel läbivaatamisel ebaselgeks, mis sai hageja algsetest nõuetest tuvastada, et hageja tehtud maksed eellepingu täitmiseks olid tehtud hageja lahusvara arvel ning et XXX korter ei kuulu ühisvarasse. Samuti on selgusetu, mis sai hageja hiljem esitatud nõudest kohustada kostjat andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele ning kas kohus võttis ka selle nõude menetlusse või kas hageja võis selle nõude tagasi võtta või sellest loobuda.
16.Hageja avaldas asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtule, et ta loobub kõigist eelmises punktis viidatud nõuetest. Kostja ei esitanud loobumisele vastuväiteid.
17.TsMS § 4 lg 3 ja TsMS § 206 lg 1 järgi võib hageja esitatud nõudest loobuda. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on nõudest loobumine selles nõudes menetluse lõpetamise alus. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades 7 (13)
selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 4511 lg-le 2 on loobumise vastuvõtmiseks praeguses asjas pädev ringkonnakohus. Loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 13 teine lõik). Loobutud nõuete osas ei ole maakohus otsust teinud, st loobumise vastuvõtmine ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Neil kaalutlustel võtab ringkonnakohus nõuetest loobumised vastu.
18.Võttes kokku poolte maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud nõuded nende täpsustatud sõnastuses, tuleb käesolevas asjas lahendada järgmiselt piiritletud vaidlus.
18.1.Hageja nõuab B osa jätmist endale ja abielu lõppemise ajal kostja pangakontol olnud raha (täpsemalt vastava nõudeõiguse) jätmist kostjale mõistes välja hüvitise hagejale. Hageja enda pangakontol olnud raha ei tuleks jagada, sest seda saab arvesse võtta XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste väärtuse määramisel. Hüvitise arvutamisel lähtub hageja sellest, et ühisvaraline osa XXX korteriga seonduvates õigustes ja kohustustes on 49% korteri ehk nõudeõiguse väärtusest 69 000 eurot. Kostjale makstavast hüvitisest tuleb veel arvata maha pool kostja pangakonto jäägist abielu lõppemise aja seisuga (96,61 krooni) ja see hüvitis, mis hageja tasus kostjale abielu järgselt ehk 44 474 krooni (2 842,41 eurot).
18.2.Kostja nõuab XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste, samuti hageja pangakontol olnud raha (täpsemalt vastava nõudeõiguse) jätmist hagejale mõistes mõlema varaeseme eest välja hüvitise kostjale. Teise võimalusena tuleks korteri nõudeõigus panna avalikule enampakkumisele. Hüvitist soovib kostja saada nii pool korteriomandi nõudeõiguse väärtusest kui ka pool hageja pangakontol olnud rahast, millest on maha arvatud pool kostja kontol olnud rahast. Muid mahaarvamisi ei pea kostja põhjendatuks. II
19.Poolte kui endiste abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1, kusjuures vara koosseis tuleb PKS § 37 lg 11 järgi määrata kindlaks varasuhte ehk abielu lõppemise seisuga. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2; vt Riigikohtu otsuse p 20, samuti sellele viitav 25. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 18). Sellest on maakohus vaidlustatud otsuses õigesti lähtunud. Tulenevalt poolte nõuetest on vaja tuvastada, millised varaesemed kuuluvad poolte ühisvarasse veel lahendamist vajavate nõuetega hõlmatud osas. Abielu lahutati 23. jaanuaril 2002 (I kd tl 19), st selle päeva seisuga tuleb tuvastada ka vara koosseis.
20.Pooled ei vaidle praeguseks selle üle, et ühisvarasse kuuluvad veel jagamata varana: -
XXX korteriga (I kd tl 7–8, 228) seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus; B (I kd tl 113) osa; poolte pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha, täpsemalt hageja nimel Swedbankis avatud kontol olnud 85 164,59 krooni ja kostja nimel Swedbankis avatud kontol olnud 96,61 krooni nõudeõigused panga vastu (I kd tl 227, II kd tl 119).
21.Ühisvara jagamisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks tuleb lisaks võtta arvesse, et jõustunud kohtuotsusega käesolevas asjas on juba jagatud: -
SSS korter, mis siiski ei mõjuta hüvitise suurust, sest selle varaeseme müügist saadav tulem jaotatakse poolte vahel võrdselt; A osa, mis jäi kostjale. 8 (13)
22.Jagamisele kuuluvate varaesemete osas esinevad järgmised erisused.
23.XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused moodustuvad vähemalt peamises osas ühest küljest nõudeõigusest omandi tagasisaamiseks ja teisest küljest kohustustest, mis tuli või tuleb täita selle eeldusena.
23.1.Hageja ja ALG sõlmisid 8. jaanuaril 2002 eellepingu, mille sisu oli XXX korteri tagasiomandamise tingimustes kokkuleppimine (I kd tl 10–14, 232–239). Pooled ja ALG sõlmisid 10. jaanuaril 2002 müügilepingu, millega võõrandasid korteri ALG-le (I kd tl 15–17). Pooled ei vaidle, et nad müüsid XXX korteri ALG-le 340 000 krooni eest ja hageja sõlmis eellepingu korteri tagasiostmiseks osamaksetega sama hinnaga (ja nn kallinemismääraga ehk sisuliselt intressiga). ALG maksis hageja pangakontole korteri eest 139 690 krooni ning 190 000 krooni tasaarvestati eellepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega. Samuti ei vaidle pooled, et lepingujärgsed tagasimaksed (kokku 24 012,19 eurot) on tasunud hageja (vt Riigikohtu otsuse p 40).
23.2.Müügilepingut ja eellepingut tuleb neil asjaoludel hinnata tervikliku lepinguna, mille järgi ALG liisinguandjana pidi omandama poolte kui liisinguvõtjate krediteerimise eesmärgil neilt endilt XXX korteri ja pooled asusid seda osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping on majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsioon ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (Riigikohtu otsuse p 41 esimene lõik ja selles viidatud 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22).
23.3.Korteriomandile kohaldatakse korteriomandiseaduse § 1 lg 1 järgi kinnisasja kohta sätestatut. Eelleping ei olnud notariaalselt tõestatud, st nii see kui ka eelmises p-s 23.2 viidatud terviklik leping on AÕS § 119 lg 1, võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-de 2 ja 11 ja § 12 lg 2 teise lause ning enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 68 ja § 93 lg 3 kohaselt tühine, sest ühte osa tehingust ei oleks tehtud ilma teiseta (Riigikohtu otsuse p 42.1).
23.4.Kuna eelleping ja müügileping on tühised, siis toimus XXX korteri omandi üleandmine ALG-le õigusliku aluseta ja ALG-lt võib nõuda korteri omandiõiguse ja tasutud osamaksete tagastamist, ALG võib omakorda nõuda aga lepingu alusel pooltele tehtud maksete tagastamist (VÕSRS §-d 2 ja 11, § 12 lg 2 teine lause ja § 23, TsÜS1994 § 66 lg-d 3 ja 5, Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 477 lg 1, vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 25). Korteri tagastamiseks saab ALG-lt nõuda korteri üleandmiseks AÕS § 641 järgi vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise tahteavalduste andmist (Riigikohtu otsuse p 42.2).
23.5.Seega on poolte ühisvaras PKS1995 § 14 lg 1 järgi XXX korteri tagastamise nõudeõigus tühisest tehingust tulenevalt. Samas tuleb ühisvara arvel PKS § 38 järgi täita seda koormav kohustus ALG-lt tühise tehingu järgi saadud raha tagastamiseks. Ka ühiseid õigusi saab jagada kaasomandi sätete järgi PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt (Riigikohtu otsuse p-d 20 ja 42.3). Käesoleval juhul tähendab see, et kostja vastuhagi nõudega XXX korteri nõudeõiguse jagamiseks on hõlmatud ka sama varaesemega seonduvate kohutuste jagamine (Riigikohtu otsuse p 42.4).
24.Hageja pangakontol olnud raha moodustub vähemalt olulises osas sellest, mis ALG hageja kontole üle kandis müügilepingu alusel. Järelikult on sisuliselt tegemist rahaga, mille arvelt tuli täita eelmises p-s 23.5 kirjeldatud raha tagastamise kohustus.
24.1.Ülekanne summas 139 690 krooni tehti 11. jaanuaril 2002 (I kd tl 107) ja kontojääk
23.jaanuaril 2002 oli 85 164,59 krooni (II kd tl 119). Pooled ei toonud esile, et hageja kontol oleks olnud enne ALG-lt raha saamist olulises summas raha või et vahepeal oleks toimunud muid laekumisi. Sellised laekumised ei nähtu ka hageja pangakonto 2002. aasta jaanuarikuu 9 (13)
väljavõttest (I kd tl 107). Ringkonnakohtu istungil vastas hageja kohtu küsimusele, et hageja kontol olnud raha oli kõik saadud ALG-lt ja hagejal oli kohustus see ka tagasi maksta. Kostja ei esitanud 4. detsembri 2017 seisukohas sellele faktiväitele vastuväiteid, kuigi leidis, et hageja kontol olnud raha tuleb ühisvarana poolte vahel jagada.
24.2.Kui kaasomandi lõpetamisel saab jagada olemasolevat vara, siis ühisvara jagamisel võib tulla jagamisele ka vara, mida jagamise ajal enam alles ei ole. Seda seetõttu, et PKS § 37 lg 11 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS1995 § 18 lg 2 järgi oli ühisvara koosseisu (seega ka ühisvaras olnud raha) jaoks määrav abielusuhete lõppemise aeg, kui ühisvara jagatakse pärast seda (Riigikohtu otsuse p 47 ja selles viidatud
21.märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 27). Järelikult on nii hageja kui ka kostja pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha põhimõtteliselt ühisvarana jagatav.
24.3.Siiski ei või sama vara arvestada ühisvarasse mitmekordselt. Kuna hageja pangakontol olnud raha oli saadud XXX korteri eest, siis tuleb seda arvesse võtta juba korteriga seotud arvestuses, sest sisuliselt laenatud raha tuli hagejal ka tagasi maksta (Riigikohtu otsuse p 49 esimene lõik, vt järgnevas ka p-d 29.5 ja 29.6). III
25.Poolte nõuetest nähtub, et praeguseks soovivad nad esimese võimalusena veel jagamata varaesemete jaotamist poolte vahel selliselt, et: -
XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus, jäävad hagejale; B osa jääb hagejale; poolte pangakontodel olnud raha nõudeõigus panga vastu jääb vastavalt sellele poolele, kelle nimel konto oli avatud.
26.Ühisvara jagamisel peab omandit kaotavale ühisomanikule olema tagatud kohane hüvitis. Jagatava ühisvara väärtus tuleb selleks määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (nt Riigikohtu 17. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-15, p 19 esimene lõik; 22. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik). Hüvitise arvutamisel tuleb võrrelda neid varakogumeid, mis kummalegi abikaasale jäävad ühisvara jagamise tulemusel.
27.Niisiis tuleb kontrollida, kas p-s 25 kirjeldatud jagamisviis tervikuna vastab põhimõttele, et ühisvara jagamisel tekkiva ebavõrdsuse tasakaalustamiseks makstav hüvitis ei ületaks summat, mida suurema varakogumi saav abikaasa on nõus ja võimeline teisele abikaasale maksma (Riigikohtu otsuse p 25 koos selle alapunktidega). Koosmõjus eespool p-s 21 märgituga erinevad pooltele jäävad varakogumid selle poolest, et -
-
-
neile jäävad erinevate osaühingute osad, aga pooled on praeguseks üksmeelsed, et need on võrdse väärtusega, mistõttu ei mõjuta see erinevus varakogumite erinevuse alusel hüvitise väljamõistmist; hagejale jäävad XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh nõudeõigus; hagejale jääb tema nimel avatud pangakontol 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha summas 85 164,59 krooni, aga eespool p-s 24 ja selle alapunktides märgitud kaalutlustel ei tule seda ühisvara arvel hüvitise määramisel arvesse võtta, vaid sellega saab arvestada XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste jagamisel; kostjale jääb tema nimel avatud pangakontol 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha summas 96,61 krooni (6,17 eurot).
28.Apellatsioonimenetluses on pooled üksmeelsed, et XXX korteri nõudeõiguse väärtus tuleb määrata lähtuvalt sama korteri väärtusest (vt Riigikohtu otsuse p 42.5). Tsiviilseadustiku üldosa 10 (13)
seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteri turuhind on hageja esitatud hindamisaktis märgitud 69 000 eurot (II kd tl 77–89). Seega saab ringkonnakohus tuvastada, et kõnealuse nõudeõiguse väärtus on 69 000 eurot.
29.Siiski tuleb õiglase hüvitise määramiseks võtta arvesse XXX korteriga seonduvaid õigusi ja kohustusi tervikuna, st lähtuda ei saa ainult nõudeõiguse väärtusest.
29.1.Eespool p-s 23.1 tuvastatud asjaoludel tasuti ühisvarast XXX korteri tagasiomandamiseks 190 000 krooni, aga kokku tuli tasuda 340 000 krooni, millele lisandus intress. Kokku tasus hageja või tasuti tema eest pärast abielu lahutamist korteri tagasiomandamiseks makseid summas 380 965,58 krooni (I kd tl 18 ja II kd tl 90–91).
29.2.Hageja leiab, et ühisvarast tasuti 49,87% korteriga seotud kohustuste ja arvutab selle suhtena 190 000 : 380 965). Tegelikult kajastab nimetatud suhe vahekorda ühisvarast enne abielu lahutamist tehtud soorituse ja pärast hageja poolt või tema eest tasutud summa vahel, mitte aga ei ilmesta ühisvaralise soorituse osakaalu kõigis maksetes.
29.3.Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et lähtuda tuleb abielu ajal tehtud soorituse ja müügilepingu järgi kokku tasuda tulnud summa suhtest, mis on 56% ( = 190 000 : 340 000). Pärast kassatsioonimenetlust on kostja oma seisukohta muutnud ja leiab, et kõnealust suhtarvu ei ole vaja arvesse võtta.
29.4.Ringkonnakohus peab põhjendatuks järgida kostja apellatsioonkaebuse käsitlust. Käesoleva vaidluse eripära arvestades on kohane hüvitise määramisel lähtuda poolte abielu lõppemise ajal esinenud kohustuste vahekorrast. Ühest küljest oli pooltel nõudeõigus ALG vastu tühise tehingu alusel saadud korteriomandi tagastamiseks, sellele vastas aga kohustus tagastada omakorda müügilepingu alusel saadu (vt eespool p 23.5). Kõnealusest kohustusest oli täidetud 56% ja täita jäi veel 44%. Vaidlustamata asjaoludel täitis viidatud 44% suuruse osas kohustusest hageja pärast abielu lõppemist.
29.5.Lisaks tuleb võtta arvesse, et hageja sai talle täita jäänud poolte ühise kohustuse suures osas täita selle raha arvel, mis oli tema pangakontol abielu lõppemise aja seisuga. Hagejal oli endal võimalik otsustada, kas tagastada see raha kohe ALG-le või kasutada raha muul otstarbel ja tasuda sellise võimaluse eest intressi. Kuna ka eelleping oli tühine (eespool p 23.3), siis ei olnud kummalgi poolel intressi maksmise kohustust.
29.6.Lähtudes p-des 29.4 ja 29.5 märgitust leiab ringkonnakohus, et XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste koguväärtus ühisvara jagamise seisukohalt on 56% sama korteri nõudeõiguse väärtusest, kusjuures sellega on juba hõlmatud hageja pangakontol olnud rahasumma.
29.7.Kuna ringkonnakohus tuvastas kõnealuse nõudeõiguse väärtuseks 69 000 eurot, siis kujuneb XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste koguväärtuseks 38 640 eurot ( = 56% × 69000). Nagu märgitud eelmises p-s 29.6 hõlmab see summa juba hageja pangakontol olnud rahasummat, st vastavat varaeset ei ole vaja hüvitise määramisel enam eraldi arvesse võtta.
30.Vahekokkuvõttena saab märkida, et ühisvara jagamise tulemusel poolte jäävad varakogumid erinevad 38 633,83 euro võrra ( = 38 640 – 6,17), sest hagejale jäävad XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused ning tema pangakonto, aga kostjale omakorda tema pangakonto. Ülejäänud varaesemed varakogumite väärtuste vahet ei mõjuta. Seega on hagejal vaja kostjale hüvitada 19 316,92 eurot ( ≈ 38 633,83 : 2).
31.Hageja väitel on ta enamsaadud ühisvara juba osaliselt hüvitanud kandes kostja arvele pärast abielu lahutamist 20 000 krooni ja 1 000 Suurbritannia naela (24 474 krooni) – kokku 44 474 krooni ehk 2 842,41 eurot. Nende summade ülekandmise üle pooled ei vaidle ja hageja 11 (13)
on raha ülekandmise ka tõendanud (II kd tl 120–121, 127–129). Kostja leiab, et neid summasid ei saa ühisvara jagamisel arvesse võtta, aga ei ole esitanud ka ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisel alusel oli tal õigus hagejalt raha saada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pärast abielu lahutamist ühelt abikaasalt teisele tehtud raha ülekannetega täidetakse eeldatavasti ühisvara jagamisest tekkivat hüvitise maksmise kohustust. Hageja on algusest peale lähtunud sellest, et XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused peaksid jääma talle ning oli ka valmis hüvitama ühisvara arvelt korteriga seonduva panuse. Sellises olukorras ei ole alust hinnata, et hageja sooritused kostjale tehti mingi muu kohustuse katteks või õigusliku aluseta. Erinevalt kahes eelmises lõigus käsitletud maksetest on ülekanne summas 12 000 eurot tehtud selgitusega „kingitus“ ja hageja avaldas juba maakohtus, et sellele ülekandele ta ei tugine kui enamsaadud ühisvara eest makstud hüvitisele.
32.Eelneva põhjal kujuneb hageja makstava hüvitise suuruseks 16 474,51 eurot ( = 19 316,92 – 2 842,41). Hageja oli nõus enamsaadud ühisvara arvel tasuma hüvitist summas kuni 16 800 eurot, samuti avaldas ta ringkonnakohtu istungil, et on nõus maksma nõudeõiguse eest kostjale hüvitise lähtudes nõudeõiguses ühisvaralise osa määrast kuni 56%. Järelikult vastab hageja tasutav hüvitis sellele, mida ta oli nõus maksma. Pooled ei ole toonud esile, et hageja pole võimeline kõnealust hüvitist tasuma.
33.Eespool p-s 25 kirjeldatud viisil ühisvara veel jagamata esemete jaotus on järelikult õiglane ja kooskõlas nii poolte taotletu kui ka huvidega. Tulenevalt TsMS § 442 lg 8 viimasest lausest ei ole vaja käsitleda kostja alternatiivset nõuet XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. IV
34.TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. Hageja taotleb hüvitise maksmiseks tähtaja määramist. Kostja vaidles taotlusele vastu.
35.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud osaliselt.
35.1.Ühelt poolt on hagejalt kostja kasuks välja mõistetav hüvitis küllaltki suur ja selle kohese tasumise kohustus võib tuua kaasa Riigikohtu otsuse p-s 25.2 kirjeldatud olukorra.
35.2.Teiselt poolt tuleb kostjale tagada võimalikult kohene hüvitis tema omandi kaotuse eest (vt nt Riigikohtu 9. veebruari 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9 teine lõik). Peamine varaese, mille omandiõiguse kostja ühisvara jagamise tulemusel kaotab, on nõudeõigus XXX korterile. Poolte esile toodud asjaoludel võib eeldada, et see õigus on pooltel olnud juba pikemat aega, aga nad ei ole astunud samme selle realiseerimiseks. Samuti ei ole kostja toonud esile, et ta vajaks ühisvara kaotatava osa arvel saadavat hüvitist kiiresti oma elu korraldamiseks või muul olulisel eesmärgil.
35.3.Hageja taotluse kohaselt palus ta võimalust tasuda 5 000 eurot mõistliku aja jooksul. Sellise aja pikkuseks hindab ringkonnakohus kolm kuud. Ülejäänud summa tasumine ei ole põhjendatud ajatada viiele aastale, sest sel viisil jääks ainult kostja kanda viivitusest tulenev majanduslik negatiivne mõju. Poolte huve kaaludes asub ringkonnakohus seisukohale, et hagejalt saab mõistlikult eeldada sammude astumist hankimaks ka see osa hüvitiseks kuluvast rahast, mida hageja ei ole valmis kohe tasuma. Hagejal on võimalik kasutada hüvitise maksmiseks SSS korteri müügist saadavat raha, samuti realiseerida XXX korteri nõudeõigus ALG vastu ja võtta vajadusel korteriomandi tagatisel laenu. Nende toimingute tegemiseks, kui alustada ka pärast käesoleva punkti esimeses lauses märgitud mõistliku aja möödumist, ei peaks üldjuhul kuluma üle poole aasta. 12 (13)
35.4.Kokkuvõtvalt peab hageja maksma hüvitise viisil, et tasub 5 000 euro kolme kuu jooksul alates otsuse jõustumisest ja ülejäänud summa 11 474,51 eurot järgneva poole aasta jooksul ehk üheksa kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
36.Pooled ei esitanud muid taotlusi otsuse täitmise korra osas, sh ei soovinud kumbki pool siduda ühisvara jagamise ja hüvitise maksmise kohustuste täitmist. V
37.Otsuse osade III ja IV põhjal jagab ringkonnakohus käesolevas asjas esile toodud, aga veel jagamata ühisvara selliselt, et -
XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus, jäävad hagejale; B osa jääb hagejale; poolte pangakontodel olnud raha nõudeõigus panga vastu jääb vastavalt sellele poolele, kelle nimel konto oli avatud; hageja maksab kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitise 16 474,51 eurot.
38.Võttes lisaks arvesse maakohtu lahendi jõustunud osa (vt eespool p-d 10 ja 21), kuuluvad nii hagi kui ka vastuhagi, aga samuti apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Hageja taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldatakse vastavalt osas IV märgitule osaliselt.
39.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles, millises osas on otsus juba jõustunud.
40.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja seda ei ole kaebusega vaidlustatud. Juhindudes TsMS § 164 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kõik senised menetluskulud poolte endi kanda (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13, p 10). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.