Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-14-17 Tartu, 26. aprill 2017 Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve N. I hagi A. A vastu ühisvara jagamiseks ja A. A vastuhagi N. I vastu ühisvara jagamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-45439 A. A kassatsioonkaebus 3500 eurot Hageja N. I Kostja A. A, esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov 27. märts 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-45439 muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 16. mai 2016. a otsuse samas tsiviilasjas osas, milles: ·
OSAÜHINGU ANDEVEST (registrikood 10331991) osa jäeti A. A ainuomandisse;
·
määrati müüa avalikul enampakkumisel A. A ja N. I ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga Tallinnas Salme tn xx−x ja nähti ette pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt, samuti määrati enampakkumise korraldajaks hageja või kostja valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäitur.
Neis osades on kohtuotsus jõustunud.
2.Ülejäänud osas resolutsiooni p-s 1 nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.
Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
4.Kassatsioonikautsjon tagastada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N. I (hageja) esitas 6. novembril 2012 Harju Maakohtule hagi A. A (kostja) vastu poolte ühisvara jagamiseks. Kostja esitas 11. jaanuaril 2013 poolte ühisvara jagamiseks vastuhagi. Pooled üksteise hagisid ei tunnistanud.
2.Harju Maakohus rahuldas 16. juuli 2013. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Kostja
apellatsioonkaebuse alusel, kuid selle põhjendustest olenemata tühistas Tallinna Ringkonnakohus 28. mai 2014. a otsusega õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise tõttu maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Hageja palus esialgses hagis (I kd, tl 3) jagada poolte ühisvarana kinnistu Tallinnas Salme xx−x (registriosa nr 14117201) (Salme tn korter) selliselt, et jätta see kostjale ja kohustada kostjat maksma hagejale 15 000 eurot. Samuti palus hageja tunnistada, et hageja tehtud maksed 8. jaanuari 2002. a vara ostu-müügi eellepingu täitmiseks olid tehtud hageja lahusvara arvel ning korteriomand asukohaga Õismäe tee xxx−xx (Õismäe tee korter) ei kuulu ühisvarasse.
9.aprilli 2013. a hagiavalduse täpsustuses (I kd, tl 76) leidis hageja, et ühisvarasse kuulub ka ettemakse Õismäe tee korteri eest 190 000 krooni (12 143 eurot 27 senti). Hageja palus jätta Salme tn korter kostjale ja kohustada teda maksma hagejale 1428 eurot 36 senti (hüvitis kogu ühisvara väärtust arvestades), samuti kohustada kostjat andma nõusolek Õismäe tee korteri vormistamiseks hageja nimele.
22.mail 2013 täpsustas hageja oma nõuet kostjalt nõutava rahalise hüvitise osas (I kd, tl 105), paludes kohustada kostjat maksma hagejale 578 eurot 36 senti, arvestades Salme tn korteri väärtust. 12. mai 2015 hagiavalduse täpsustuse (I kd, tl 184, 185) järgi on poolte ühisvaras Salme tn korter, hageja pangakontol 23. jaanuaril 2002 olnud raha ning Osaühingu BALTELAR ja OSAÜHINGU ANDEVEST (osaühingud) osad. Hageja palus, et Salme tn korter müüdaks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud raha jagataks poolte vahel võrdselt. Hageja pangakontol
23.jaanuaril 2002 olnud raha tuleb jagada võrdselt, kostja osa selles on 1782 eurot 66 senti. Osaühingute osad tuleb jätta kostjale ning mõista osade eest kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 2556 eurot 47 senti. Koguarvestuse tulemusena peab kostja maksma hagejale 773 eurot 81 senti. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek Õismäe tee korteri vormistamiseks hageja nimele. 1. juuli 2015. a hagi täpsustuse (I kd, tl 219, 220) järgi on kostjal hageja kontol olnud raha arvel õigus saada hagejalt 1443 eurot 88 senti. Koguarvestuses peab kostja maksma hagejale 1112 eurot 59 senti. Lisaks teatas hageja, et „keeldub oma varem esitatud nõudest" kohustada hagejat andma nõusolek Õismäe tee korteri vormistamiseks hageja nimele.
4.Kostja palus esialgses vastuhagis (I kd, tl 51−53) jätta Õismäe tee korter kostjale ning Salme tn korter ja hageja pangakontol 23. jaanuari 2002. a seisuga olnud raha hagejale. Kui kohus sel viisil ühisvara jagamisega ei nõustu, palus kostja jätta korterid hagejale ning mõista hagejalt kostja kasuks välja Salme tn korteri eest hüvitis 15 000 eurot ja Õismäe tee korteri eest 14 000 eurot, samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% rahast, mis oli hageja pangakontodel 23. jaanuari 2002. a seisuga. Kui kohus ei nõustu ühisvara jagamisega ka sel viisil, palus kostja müüa korterid avalikul enampakkumisel (korraldaja kostja ja kulud hüvitatakse saadud rahast) ning Salme tn korteri müügist saadud raha jagada pooleks ja Õismäe tee korteri müügist saadud rahast jätta 28% kostjale ja 72% hagejale. 6. mai 2013. a vastuhagi täienduse (I kd, tl 82) järgi palus kostja jagada ühisvara alltoodud viisil:
Jätta nõue ALG Liisingu Aktsiaseltsi (ALG) vastu Õismäe tee korteri väljanõudmiseks hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 14 000 eurot. Müüa Salme tn korter pooltevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagada nende vahel võrdselt. Enampakkumise korraldajaks nimetada AlfaCity OÜ ja määrata, et enampakkumise kulud kannavad pooled võrdselt. Hageja pangakontodel 23. jaanuaril 2002 olnud raha jagada selliselt, et hagejale jääb pool rahast ja pool rahast mõistetaks hagejalt välja kostja kasuks. 11. juuli 2013. a taotluse järgi (I kd, tl 110) palus kostja lisaks jagada poolte ühisvaras olevate osaühingute osad selliselt, et jätta osad hagejale ja mõista kummagi osaühingu osaluse eest hagejalt välja kostja kasuks 1278 eurot 23 senti. Apellatsioonkaebuses maakohtu 16. juuli 2013. a otsuse peale (I kd, tl 130) palus kostja kummagi osaühingu osaluse eest mõista hagejalt välja hüvitise 2556 eurot 47 senti. 14. mai 2015. a vastuhagi täpsustuses (I kd, tl 194) palus kostja määrata Salme tn korteri enampakkumise korraldajaks ennast, mõista kummagi osaühingu osaluse eest hagejalt välja kostja kasuks 1278 eurot 23 senti ja suurendas soovitavat hüvitist ALG vastu oleva nõude hagejale jätmise eest 16 800 eurole. 29. juuni 2015. a avalduses (I kd, tl 205) palus kostja jätta OSAÜHINGU ANDEVEST osa endale. Lisaks täpsustas ta, et nõuab hageja pangakontodel 23. jaanuari 2002. a seisuga olnud rahast poolena 3060 eurot 89 senti.
5.Hageja väitel sõlmisid pooled abielu 16. novembril 1990 ja see lahutati 23. jaanuaril 2002. Poolte ühisvara koosseis tuleb määrata kindlaks abielu lõppemise seisuga. Abielu kestel soetati Salme tn ja Õismäe tee korterid ning raha saamiseks sõlmiti kaks lepingut ALG-ga. Pooled kortereid isiklikult ei kasuta.
8.jaanuaril 2002 hageja ja ALG vahel sõlmitud vara ostu-müügi eellepingu nr 25003 järgi müüs ALG hagejale Õismäe tee korteri baashinnaga 340 000 krooni, mille eest makstakse osamaksetega maksegraafiku alusel (2002. a eelleping). Ostuhinnast 150 000 krooni ja lepingujärgse kallinemismäära (intressi) maksid hageja ja tema poeg Aleksandr Issakov. 10. jaanuaril 2002 sõlmiti Õismäe tee korteri müügileping hageja ja kostja ning ALG vahel, millega poolte ühisvaras olnud korter müüdi ALG-le 340 000 krooni eest (2002. a müügileping). Ostuhinnast 139 690 krooni kanti hageja pangakontole, 190 000 krooni tasaarvestati 2002. a eellepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega, 5310 krooni oli lepingutasu. 2002. a-st kannab kõik Õismäe tee korteriga seotud kulud hageja. Hageja on tasunud kõik tagasimaksed, kokku 24 012 eurot 19 senti. See korter ei kuulu poolte ühisvarasse, vaid kuulub ALG-le, kuna kostja ei ole andnud nõusolekut korteri vormistamiseks hageja nimele. ALG-ga sõlmitud lepingud saab lugeda müügi ja tagasiliisimise tüüpi (sale and lease back) tehinguteks. Hageja huvi on selle korteri säilitamine ja oma poja nimele vormistamine. Salme tn korter tuleb müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud raha jagada võrdselt. Kostja nõue hageja kontodel olnud raha jagamiseks on aegunud. 23. jaanuaril 2002 oli hageja
kontol 85 164 krooni 59 senti. 20. mail ja 23. mail 2002 kandis hageja kostja kontole üle kokku 20 000 krooni. Kui kontol olev raha jagatakse, on kostja osa selles 1443 eurot 88 senti (22 582 krooni). Poolte ühisvaras on ka osaühingute osad (kummagi väärtus 2556 eurot 47 senti). Need tuleb jätta kostjale, kuna osaühingutega tegeleb tema, ning mõista osade eest kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 2556 eurot 47 senti. Koguarvestuses peab kostja maksma hagejale 1112 eurot 59 senti.
6.Kostja palus jätta tuvastusnõue piisava riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Samuti palus ta kontrollida hageja esindaja esindusõigust. Kostja ei nõustunud maksma hagejale hüvitist. Kostja arvates kuuluvad poolte ühisvarasse nii Salme tn korter kui ka Õismäe tee korteri üleandmise nõudeõigus. Pooled kortereid isiklikult ei kasuta, seega ei ole ka takistusi müügiks ja jagamiseks. Salme tn korter tuleb müüa pooltevahelisel enampakkumisel. Ühisvarast tasuti 56% Õismäe tee korteri hinnast (190 000 : 340 000 × 100). Ülejäänud raha korteri ostmiseks maksis hageja lahusvarast pärast abielu lahutamist. Selle korteri väärtus on 60 000 eurot, millest 0,56 osa ja seega ühisvaras on 33 600 eurot. ALG on kohustatud korteri andma pooltele üle ühisvarana. Kostja palus jätta korteri üleandmise nõue ALG vastu hagejale ja mõista temalt välja kostja kasuks 16 800 eurot. Ühisvaras on ka hageja pangakontodel 23. jaanuari 2002. a seisuga olnud raha, mis tuleb jagada pooleks. Kontode väljavõtted tuleb hagejalt välja nõuda. Kui hageja pangakontol oli 23. jaanuari 2002. a seisuga 95 785 krooni, on kostja osa sellest pool, s.o 47 892 krooni 50 senti (3060 eurot 89 senti). Samuti on ühisvaras osaühingute osad, kumbki väärtusega 2556 eurot 47 senti. Osaühingu BALTELAR osa tuleb jätta hagejale ja OSAÜHINGU ANDEVEST osa kostjale.
7.Harju Maakohus rahuldas 16. mai 2016. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Maakohus jagas poolte ühisvara selliselt, et: ·
jättis osaühingu osad (resolutsioonis ekslikult märgitud „osaühingud") kostjale;
·
nägi ette müüa Salme tn korter avalikul enampakkumisel (hageja või kostja valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäituri kaudu) ja pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist müügitulust jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt;
·
mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 4957 eurot enamsaadud ühisvara arvel.
Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste järgi ei ole maakohtul kahtlust, et hageja elab Inglismaal, on menetluse käiguga kursis ja volitanud ennast kohtus esindama N. Perovat. Hageja on teatanud, et Eestisse tagasitulemise kavatsust tal ei ole, ning palub selle asjaoluga ühisvara jagamisel arvestada. Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (PKS (1995)). Ühisvara tuleb jagada kehtiva perekonnaseaduse (PKS) alusel tulenevalt PKS §-st 211.
Abielu ajal omandasid pooled Õismäe tee korteri, mis müüdi ühiselt ALG-le. Müügist saadud rahast (340 000 krooni) 190 000 krooni kanti 2002. a eellepingu ettemaksena sama korteri tagasiostmiseks. Ülejäänud summa (139 690 krooni) kanti hageja pangakontole. 2002. a eellepingu kohaselt on hagejal õigus korter tagasi osta pärast kogu korteri ostusumma tasumist. Korteri tagasiostmiseni vormistati hageja ja ALG vahel eluruumi üürileping. Sellest nähtub, et kostjal ei ole korteri tagasiostu õigust, mida kostja soovib rahaliselt hinnata ja jagada. Ei ole võimalik jagada ühisvara, hinnates kolmandale isikule kuuluva korteri turuväärtust ning tuletades sellest korteriomandi tagasiostu õiguse väärtust. Kõik järgnevad osamaksed on tasunud hageja lahusvarast pärast abielu lahutamist. Hageja on omaks võtnud, et ettemakse korteriomandi tagasiostmiseks tehti abikaasade ühisvarast ja ta võlgneb kostjale sellest rahast 95 000 krooni (190 000 : 2), s.o 6070 eurot. Mõtet ei ole korraldada Salme tn korteri enampakkumist poolte vahel, sest mõlemad on teatanud, et nad ei soovi ehitamisjärgus olevat korterit endale. Kohus nõustus hagejaga, et korraldada tuleb avalik enampakkumine ja seda peaks korraldama kohtutäitur. Kohus ei nõustunud kostja määramisega enampakkumise korraldajaks, kuna kostja on venitanud menetlust pidevalt muutuvate soovide ja põhjendamata taotlustega, eksinud arvutustes ja näidanud ebakompetentsust seaduste tundmisel. Pealegi elab ja töötab kostja Soomes. Enampakkumise tulemusena korteri müügist saadud rahast tuleb maha arvata enampakkumise korraldamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Pooled ei vaidle, et ühisvara hulka kuuluvad osaühingute osad, mõlemad väärtusega 2556 eurot 47 senti. Otstarbekas on jätta mõlema osaühingu osad kostjale. OSAÜHINGU ANDEVEST juhatuse liikmeks on kostja, Osaühingu BALTELAR juhatuse liikmeteks on kostja ja hageja, kusjuures osaühingut võib esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Hageja väitel on seni osaühingutega tegelenud kostja, hageja ei ela Eestis alates 2002. a-st, tema elamisluba on aegunud ning ta ei saa ega soovi osaleda osaühingute töös. Hageja ei vaidle, et abielu lahutamisel tema kontol olnud raha on ühisvaras. Õismäe tee korteri müümisel kanti osa raha hageja kontole. Kuigi pooled on menetluse jooksul märkinud oma arvutustes kontol olnud rahana erinevaid summasid, oli pangakonto väljavõttest nähtuvalt hageja kontol raha
23.jaanuari 2002. a seisuga 85 164 krooni 59 senti. Kostjale peaks kuuluma sellest pool, s.o 42 582 krooni 30 senti. Sellest rahast on hageja kandnud kostjale kingitusena 20. mail ja 23. mail 2002 kokku 20 000 krooni. Kingitusena kantud raha hageja kostja poolt juba kättesaadud raha hulka arvestada ei soovi. Seega võlgneb hageja kostjale 22 582 krooni 30 senti ehk 1443 eurot. Ühisvaras olnud korteri müügist saadud rahast ja hageja kontol abielu lõppemisel olnud rahast võlgneb hageja kostjale 7513 eurot (6070 eurot + 1443 eurot). Kostjale jäänud osaühingu osade (kokku väärtusega 5113 eurot) eest võlgneb kostja hagejale 2556 eurot. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 4957 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
8.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada muus osas kui Salme tn korteri jagamist puudutavas osas ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uus otsus, millega: ·
jätta hagejale Osaühingu BALTELAR osa ja kostjale OSAÜHINGU ANDEVEST osa;
·
mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% rahast, mis oli hageja pangakontodel 23. jaanuaril 2002;
·
jätta Õismäe tee korteri tagastamise ühisnõue ALG vastu või korter hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 16 800 eurot.
Lisaks palus kostja kontrollida hageja esindaja esindusõigust ja kohustada hagejat või Swedbank ASi esitama kohtule hageja pangakontode loetelu seisuga 23. jaanuaril 2002 koos väljavõttega kontodest.
9.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. juuli 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse ja kostja taotlused rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Maakohus ei ole asja lahendades rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on põhjendatult jätnud osaühingute osad kostjale ja on seda ka piisavalt põhjendanud. Hageja väitel on seni osaühingutega tegelenud kostja, hageja ei ela Eestis 2002. a-st, tema elamisluba on aegunud ning ta ei saa ega soovi osaleda osaühingute töös. Kostja ei ole tõendanud, et osaühingute majandustegevuses või juhtimises osales ka hageja. Kostja on veel 16. märtsi 2016. a menetlusdokumendis märkinud oma elukohaks Õismäe tee, Tallinn (I kd, tl 255). Seega ei ole kostja maakohtule avaldanud, et on asunud elama Soome Vabariiki. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud ühisvara hulka Õismäe tee korteriga seotud laekumist hageja pangakontole. Hageja võlgneb kostjale tema pangakontol 23. jaanuaril 2002 olnud rahast poole miinus kostjale sellest hiljem kingitusena üle kantud 20 000 krooni, s.o 22 582 krooni 30 senti (1443 eurot). Maakohus kontrollis nõuetekohaselt hageja esindaja volitusi ja tuvastas tema isiku. Asjaolu, et hageja on elus ja elab Inglismaal, on maakohus lugenud tõendatuks asjas esitatud tõendite alusel. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja jättis rahuldamata kostja paljasõnalise taotluse taas hageja esindaja volituste kontrollimiseks ja hageja kohustamiseks ilmuda ringkonnakohtusse. Kostja asja arutamist kohtuistungil ei taotlenud. Apellatsioonkaebuses palus kostja kohustada Swedbank AS-i esitama hageja pangakonto kohta kinnitatud väljavõtte. Taotlus jäi rahuldamata, kuna selline dokument oli esitatud maakohtule (I kd, tl 270).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule või rahuldada tema apellatsioonkaebus. Kostja arvates on valed kohtute otsused osaühingute osade jagamise kohta. Osaühingu osa
omandamise vajadus ei sõltu sellest, kas hageja saab osanikuna osaleda osaühingu töös. Hageja on Osaühingu BALTELAR juhatuse liige ning seega äriseadustiku kohaselt osaleb selle osaühingu juhtimises ja töös. Maakohus tuvastas, et mõlemad pooled elavad välismaal, hageja Inglismaal ja kostja Soomes, kuid ringkonnakohus arvestas vaid seda, et hageja elab välismaal. Kostja ei ole kinnitanud 8. märtsi 2016. a dokumendis, et ta elab Tallinnas Õismäel, vaid märkinud selle aadressi menetlusdokumentide saatmiseks. Kohtud jätsid lahendamata kostja maakohtule esitatud taotluse kohustada hagejat esitama tema pangakontode loetelu 23. jaanuari 2002. a seisuga. Hageja esitas maakohtule väljavõtte üksnes ühest pangakontost. Kostja andmetel oli hagejal ka teisi pangakontosid, sh välisvaluuta pangakontod. Seetõttu on ekslik ka ringkonnakohtu seisukoht, et hageja on pangakonto väljavõtted juba esitanud. Kohtud kohaldasid Õismäe tee korterit jagades ebaõigesti seadust ja hindasid valesti tõendeid. 56% korteri väärtusest tasuti ühisvarast ja ülejäänud raha tasus hageja pärast abielu lahutamist, st oma lahusvarast. Pooled sõlmisid ALG-ga lepingu, mille lõppedes on neil õigus omandada sama korter ühisvarana. Niisuguse õiguse väärtuse ühisvarasse arvamine ja jagamine oleneb sellest, kas liisingumakseid maksti ühisvara arvel või mitte. Korteri tagasiostu õigus või tagasiostetud korter on poolte ühisvaras, kuna selle väärtus on oluliselt suurenenud poolte ühisvara arvel (56%).
12.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles OSAÜHINGU ANDEVEST osa jäeti kostjale ning otsustati müüa avalikul enampakkumisel Salme tn korter ja jagada pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist ülejäänud raha poolte vahel võrdselt ja määrati enampakkumise korraldaja. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Kolleegium käsitleb esmalt poolte nõudeid, vaidluse eset ja olulisi asjaolusid (I). Seejärel analüüsib kolleegium ühisvara jagamist ja kaasomandi lõpetamise viise üldiselt (II) ning edasi poolte ühisvara jagamist osaühingute osade (III), Salme tn korteri (IV), Õismäe tee korteri või selle üleandmise nõudeõiguse (V) ja hageja kontol olnud raha osas (VI). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (VII). I
15.Kolleegium märgib sissejuhatavalt, et nii hageja kui ka kostja on oma nõudeid ja seisukohti menetluses korduvalt muutnud ja täiendanud. Maakohus ei ole selle kohta aga seisukohta võtnud ega kehtestanud pooltele konkreetseid ja selgeid tähtaegasid avalduste ja vastuväidete esitamiseks, suutmata seeläbi menetlust ohjata. Sisuliselt lahendamata on jäetud kostja taotlus hageja
pangakontode väljavõtete esitamiseks. Seega ei ole maakohus täitnud eelmenetluse ülesandeid poolte nõuete, taotluste ja seisukohtade väljaselgitamiseks (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus ei ole neid puudusi kõrvaldanud. Lisaks on puudulikult täidetud selgitamiskohustust. Poolte ja kohtu ebaprofessionaalse tegevuse tulemusena on ühisvara jagamise vaidlus kestnud maakohtus kolm ja pool aastat.
16.Pooled on vastastikku esitanud hagi ja vastuhagi nende abielu ajal soetatud ühisvara jagamiseks. Abielu sõlmiti 16. novembril 1990 ja lõppes kohtuvälise lahutamisega 23. jaanuaril 2002.
1.jaanuarist 1995 kohaldus abielust tulenevatele suhetele PKS (1995) (PKS (1995) § 130). Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli PKS (1995) § 14 lg 1 järgi nende ühisvara. Pooled ei ole väitnud, et vaidlusalune ühisvara soetati enne PKS (1995) jõustumist 1. jaanuaril 1995. Ühisvara ei ole pooled pärast abielu lahutamist jaganud. PKS § 210 lg 2 järgi kohaldub ühisvara koosseisu määramisele PKS (1995). Pooled on ühte meelt, et nende ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata abielu lõppemise aja (23. jaanuar 2002) seisuga. Kuna ühisvara jagamist nõuti pärast PKS jõustumist 1. juulil 2010, kohaldub ka varem soetatud ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 järgi PKS (vt ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9). Ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1 teine lause. Ühisvara (sh õiguste) jagamisele (eelduslikult võrdsetes osades) kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 7, § 77 lg-d 1 ja 2).
17.Pooled ei vaidle, et nende ühisvarasse kuulub järgmine abielu kestel omandatud vara, mille jagamist on taotletud: Salme tn korter; osaühingute osad; hageja pangakontol 23. jaanuaril 2002 olnud raha 85 164 krooni. Pooled vaidlevad, kas ühisvarasse kuulub ka Õismäe tee korter või selle üleandmise nõudeõigus ALG vastu ja 23. jaanuari 2002. a seisuga hageja võimalikel muudel pangakontodel olnud raha.
18.Pooled on esitanud eri aegadel erinevaid nõudeid ühisvara jagamiseks (vt otsuse p-d 3 ja 4), mida kolleegium käsitleb otsuses tagapool. Ebaselgeks on jäänud, mis sai hageja algsetest nõuetest tuvastada, et hageja tehtud maksed 2002. a eellepingu täitmiseks olid tehtud hageja lahusvara arvel ning et Õismäe tee korter ei kuulu ühisvarasse (I kd, tl 3). Samuti on selgusetu, mis sai hageja hiljem esitatud nõudest kohustada kostjat andma nõusolek Õismäe tee korteri vormistamiseks hageja nimele ning kas kohus võttis ka selle nõude menetlusse või kas hageja võis selle nõude tagasi võtta või sellest loobuda (I kd, tl 76, 105, 185, 220). Kohtuotsustes ei ole neid hageja nõudeid käsitletud. Kuigi hageja ei ole kohtuotsuseid vaidlustanud, tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta ringkonnakohtul siiski selge seisukoht ka nende nõuete kohta.
19.Kassatsiooniastmes ei ole kostja enam tuginenud sellele, et hageja esindajal alama astme kohtutes ei ole hageja esindamise õigust. Kohtud on kolleegiumi arvates hageja õigusvõimet ja esindamise
asjaolusid ka piisavalt kontrollinud. II
20.Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
21.Kohus saab kaasomandi (seega ka ühisomandi) asjale või õiguse ühisuse lõpetada üksnes juhul, kui samal ajal määratakse AÕS § 77 lg 2 järgi kindlaks viis, kuidas asi või õigus jagatakse. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kui kasvõi alternatiivselt on nõutud kaasomandi lõpetamist (ühisvara jagamist) kõiki AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viise arvestades, ei saa kohus jätta kaasomandit (ühisomandit) lõpetamata, vaid peab mingi viisi valima. Kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja kõikidele sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside sobimatust enne selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele. Kui pooled seda ei tee, võib kohus jätta sobiva jagamise viisi puudumise tõttu kaasomandi lõpetamata või ühisvara eseme jagamata, põhjendades otsuses ühtlasi, milline jagamise viis oleks sobiv. Sel juhul võivad pooled esitada uue hagi, taotledes lõpetamist ja jagamist mõnel varem pakkumata viisil. Kolleegium möönab, et selline menetluse korraldus, kus hagejale on antud seadusega absoluutne nõudeõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamiseks, kuid jagamise viiside osas on kohus seotud poolte haginõuetega, ei taga efektiivselt lõpetamise nõude realiseerimist ja on ebaökonoomne, sundides ka vastaspoolt esitama hagi tema soovitava jagamise viisi saavutamiseks ja tegema täiendavaid kulutusi. Seadusandja võiks kaaluda selle menetluse muutmist hagita menetluseks (sarnaselt juurdepääsutee määramise ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise menetlusega), kus kohus saaks eseme jagamise otsustada menetluslikult paindlikumalt ja kaalutulusõigust ka efektiivsemalt rakendada.
22.Kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kolleegium näeb kohtupraktikas (sh käesoleva asja lahendamisel) valiku tegemisel ebaloogilisust ja ebaõiglust, mistõttu peab vajalikuks käsitleda diskretsiooniõiguse kasutamist laiemalt.
23.Kolleegiumi arvates ei ole vähemasti üldjuhul ei põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olev ese ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Lisaks võib selline sundomandamine põhjustada isikule raskeid tagajärgi (vt otsuse p 25).
Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on kolleegiumi arvates ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine.
24.Olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on kolleegiumi arvates vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. See väldib vajadust kohtul poolte huve omandamise vastu kaaluda ning tihti keerulist, kulukat ja spekulatiivset eseme hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks. Seda eriti olukorras, kus eseme väärtus võib menetluse käigus või pärast seda muutuda.
25.Kui asja või õigust soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus kolleegiumi arvates enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma.
25.1.Jättes asja või õiguse ühele kaas- või ühisomanikule, asendatakse kohtulahendiga teiste tahteavaldused omandi üleandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt. Kui seda teha hüvitise maksmise kohustuse vastu, mida omandaja maksta ei jaksa, tekib olukord, kus otsus võib jäädagi huvi (raha) puudusel täitmata. Seda juhul, kui raha maksmise kohustus pannakse omandajale omandi saamise tingimusena, st teiste kaasomanike (ühisomanike) tahteavaldused asendatakse tingimusel, et omandaja maksab neile omandamise eest kohtulahendiga ette nähtud hüvitise. Sel juhul on tegemist tahteavalduste andmiseks kohustatud kaasomanike (ühisomanike) õigusega keelduda tahteavalduste andmisest raha saamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 mõttes (vt selle kohta otsuse p 26).
25.2.Kui hüvitis mõistetakse aga teise kaasomaniku (ühisomaniku) kasuks välja, võib hüvitist saama õigustatud kaasomanik (ühisomanik) alustada teise vastu raha saamiseks täitemenetlust, mille käigus võõrandatakse lõpuks hüvitist maksma kohustatule jäetud ese ja halvemal juhul (kui ese hinnati kohtumenetluses tegelikust väärtusest kallimaks või kui selle väärtus vahepeal langeb) ka muu vara ning lõppkokkuvõttes võib kaasomandi (ühisomandi) jagamine viia eseme omandamiseks mittejõukohastel tingimustel kohustatud isiku maksejõuetuseni. Selline kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viis võib seega koormata üht kaasomanikku (ühisomanikku) ebaproportsionaalselt.
25.3.Eelkirjeldatud olukordade vältimiseks peaks kohus, kui ta leiab, et eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma eset sellele kaasomanikule (või ühisomanikule), vaid panema ese avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on ka alternatiivselt esitatud. Kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, peaks kohus jätma kaasomandi (ühisomandi) selles olukorras lõpetamata. Seda peaks kohus pooltele ka enne selgitama ja
võimaldama neil esitada enampakkumise nõue alternatiivselt juhuks, kui kohtu arvates tuleks eseme omandamise eest maksta rohkem, kui omandamist soovija on valmis ja võimeline tegema.
26.Kohus peab eset ühele kaasomanikule (või ühisomanikule) jättes ja hüvitamise kohustust talle pannes ka otsustama, kas hüvitis mõistetakse talt välja või nähakse see ette eseme omandamise eeldusena, st omandamiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitena VÕS § 110 lg 5 mõttes.
26.1.Kolleegiumi arvates tuleks eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes temalt samal ajal hüvitis teise kasuks (täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist soovinud kaasomanik (ühisomanik) on ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha väljamõistmisega (vt ka otsuse p-d 23 ja 25). Sel juhul tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata. Ühisvara jagamisel tuleb väljamõistmine siiski kõne alla ka osana kogu ühisvara jagamisel tehtavast arvestusest (tasaarvestusest). TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette ka otsuse täitmise vabatahtliku mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud kaasomanik (ühisomanik) nt korraldada laenuvõtmise hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise võimalust.
26.2.Hilisemate komplikatsioonide ja ebaõigluse vältimiseks (vt otsuse p 25) tuleks muul juhul eelistada hüvitise väljamõistmist täitmisest keeldumise vastuväitega VÕS § 110 lg 5 mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 45.2). Sel juhul saab omandi üleminekuks vajalikele ja kohtulahendiga asendatud hüvitise saamiseks õigustatud kaasomaniku (ühisomaniku) tahteavaldustele tugineda siis, kui hüvitis on välja makstud või hoiustatud. Hüvitise väljamõistmiseks sel juhul aga täitemenetlust algatada ei saa, st täitedokument on vaid n.ö ühepoolselt sundtäidetav. Sel juhul saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata otsuses poole taotlusel (aegumistähtajast lühema) tähtaja, mille kestel saab otsust omandamise osas täita (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 27; 14. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-16, p 17). III
27.Pooled ei vaidle, et osaühingute osad kuuluvad nende ühisvarasse, ega ka selle üle, et kummagi osa väärtuseks on 2556 eurot 47 senti.
28.Pooled ei vaidle ka selle üle, et ühisvara jagades tuleb OSAÜHINGU ANDEVEST osa jätta kostjale. Just sellise nõude on esitanud mõlemad pooled ja nii on selle osaühingu osa jaganud ka kohtud. Kuigi kostja vaidlustas nii maakohtu otsuse kui ka ringkonnakohtu otsuse tervikuna, ei märkinud ta ei apellatsioon- ega kassatsioonkaebuses, miks maakohtu otsus oli selle osa jagamise osas ebaõige. Vaidluse all ei olnud ka selle osaühingu osa omandamise eest kostjalt hagejale makstav hüvitis 1278 eurot 23 senti. Kostja avaldustest saab järeldada, et tema arvates ei pidanud ta hüvitist maksma
vaid põhjusel, et sama väärtusega Osaühingu BALTELAR osa pidi jääma hagejale. Seetõttu puudub kolleegiumil alus kohtutotsuseid OSAÜHINGU ANDEVEST osa jagamise osas tühistada. Seega jõustub selle osaühingu osa jagamine käesoleva otsusega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hüvitiskohustust kogunõude kindlaksmääramisel arvestada.
29.Pooled vaidlevad Osaühingu BALTELAR osa jagamise üle. Nimelt on kumbki pool palunud jätta see osa vastaspoolele ja mõista enda kasuks välja hüvitis 1278 eurot 23 senti. Muid jagamise viise ei ole kumbki pool esitanud. Kohtud jätsid selle osaühingu osa kostjale ja kohustasid teda maksma hagejale hüvitisena 1278 eurot 23 senti, põhjendades seda otstarbekusega, kuna kuigi mõlemad pooled on selle osaühingu juhatuse liikmed, on hageja väitel osaühingu majandustegevuse ja juhtimisega tegelenud kostja, hageja ei ela Eestis ega saa ega soovi osaleda osaühingu töös. Ringkonnakohus leidis täiendavalt, et kostja ei ole tõendanud oma elukohta Soomes.
30.Kohtud ei ole kolleegiumi arvates Osaühingu BALTELAR osa jagamisel nõuetekohaselt otsustanud osa jätmist kostjale hüvitise maksmise kohustuse vastu. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Kohtud on jätnud osa kostjale vastu tema tahtmist, mis kolleegiumi arvates on ekslik (vt otsuse pd 23 ja 25). Olukorras, kus kumbki ühisomanik ei soovi osa omandada, on mõistlik müüa see avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha. Kui pooled ei esita osa avalikul enampakkumisel müümise nõuet, tuleb osa jätta jagamata.
31.Kolleegium lisab, et olukorras, kus nii hageja kui ka kostja on osaühingu juhatuse liikmed, on põhjendamatu eeldada, et hageja ei saa osaühingu juhtimises osaleda. Vastuoluline on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja ei avaldanud maakohtule, et on kolinud Soome, kui samas Salme tn korteri enampakkumisele panemist põhjendas maakohus sellega, et kummagi poole elukoht ei ole Eestis ja et kostjat ei saa määrata enampakkumise korraldajaks, kuna mh on tema elukoht Soomes (maakohtu otsuse p 4). IV
32.Pooled ei vaidle, et Salme tn korter kuulub nende ühisvarasse, samuti soovivad mõlemad selle jagamist. Pärast erinevate jagamise viiside pakkumist jäi mõlema poole sooviks müüa see korter enampakkumisel, kanda tulemist müügikulud ja jagada ülejäänud raha pooleks. Erimeelsused olid pooltel müügiviisi osas: hageja soovis, et korter müüdaks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, kostja aga, et pooltevahelisel enampakkumisel ja kostja enda vahendusel (vahepeal soovis kostja korraldajaks AlfaCity OÜ-d).
33.Maakohus otsustas müüa Salme tn korteri avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ja pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist müügitulust nägi ette jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt. Pooltevahelist enampakkumist ei eelistanud maakohus põhjusel, et kumbki pool ei ole soovinud ehitamisjärgus olevat korterit endale ning kostjat ei saa määrata enampakkumise
korraldajaks tema ebakompetentsuse tõttu ja põhjusel, et kostja elab Soomes (maakohtu otsuse p 4). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.
34.Kostja ei vaidlustanud Salme tn korteri müügi osas maakohtu otsust (II kd, tl 2), mistõttu on maakohtu otsus selles osas jõustunud ja seda saab täita.
35.Kolleegium märgib, et korteri müümine avalikul enampakkumisel on mõistlik, kui kumbki pool seda endale ei soovi ja mõlemal poolel on üksnes rahaline huvi korteri vastu. Neil asjaoludel ongi avalik enampakkumine kõige mõistlikum ja tegelikult ka ainuvõimalik viis ühisvara jagamiseks, mis poolte huve enim arvestab. Samuti on põhjendatud määrata enampakkumise korraldajaks pooltest sõltumatu kohtutäitur.
36.Kolleegium peab siiski vajalikuks täiendavalt selgitada kohtutäituri vahendusel ühisvara jagamiseks või kaasomandi lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise õiguslikku olemust ja korda. PKS § 37 lg 3 viitab ühisvara jagamisele kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 77 lg 2 viitab üksnes kohtu võimalusele otsustada müüa ühine asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel, täpsustamata müügi korda.
36.1.Riigikohus on varem leidnud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel (Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16; 12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 17). Täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (TMS § 2 lg 1 p 1) ning ükskõik kumb abikaasa (ükskõik milline kaasomanik) saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks alustada täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-s sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Kui ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendis on otsustatud ka abikaasade kohustuste ühisvara arvel kandmise üle, tuleb kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast ka see kohustus võlausaldajale täita (vt Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16).
36.2.Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde, kuid täpsustab otsuse täitmise huvides enampakkumise korra kohta käivat. Nimelt on TMS-s enampakkumist reguleerivad sätted suunatud vara müügile, millest saadava tulemi arvel täidetakse võlausaldaja rahaline nõue võlgniku vastu (vt TMS II osa). Sellest tulenevalt on TMS-s reguleeritud ka vabatahtliku täitmise tähtaega, arestimist, hindamist, müügi korda, omandi üleminekut ja kolmandate isikute õiguste lõppemist ning tulemi jaotamist ja kulude kandmist. Neid sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades.
36.3.Sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii
sissenõudja kui ka võlgnik. Täitmisteate teisele ühisomanikule (või kaasomanikule) kättetoimetamine ja vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS §-d 24 ja 25) annavad võimaluse korraldada varaeseme müük poolte kokkuleppel täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Arestimine toimub esmajoones kaasomandis oleva asja puhul kaasomandiosade edasise käsutamise takistamise eesmärgiga, lisaks ka kohtutäituri tasu tagamise eesmärgil (TMS §-d 54, 142).
36.4.Enampakkumine on avalik-õigusliku tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib TMS § 98 lg 1 järgi asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib TMS § 156 järgi enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik ei ole ka notariaalne tõestamine. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (TMS § 160). Erisus tuleneb TMS §-dega 104 ja 158 võrreldes kolmandate isikute õiguste lõppemise kohta enampakkumisel. Enampakkumisega lõpeb üksnes kaasomand või ühisomand, mitte aga kolmandate isikute õigused müüdud esemele, kuna täitemenetlust ei korraldata ühegi varasemal järjekohal oleva õiguse realiseerimiseks. Erandina on see siiski võimalik, kui täitemenetlusega ühineb ka mõni rahalise nõudega ja kinnistusraamatusse kantud õigusega (eelkõige hüpoteegiga) tagatud sissenõudja või kui kohtulahendi alusel või ühisomanike (kaasomanike) soovil makstakse nt esmalt ära kinnistut või selle mõttelist osa koormava hüpoteegiga tagatud nõue ja seetõttu võib hüpoteegipidajalt nõuda nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks (AÕS § 349 lg 1). Koos kinnistu võõrandamisega on omandajal võimalik üle võtta ka hüpoteegiga tagatud kohustus, seda küll hüpoteegipidaja nõusolekul, mis võidakse lugeda antuks ka vaikimisega (vt nt VÕS § 175 lg 6).
36.5.Tulemi jaotamisel on erikorraks kohtulahendiga ettenähtud kord. Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdselt või kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Kui kohus soovib ette näha teistsuguse tulemi jaotamise korra, nt kaasomandiosade eri väärtusest või neid koormavatest õigustest (esmajoones hüpoteegid) tulenevalt, tuleks ka seda kohtulahendis märkida. Tulemist kantakse esmalt täitekulud.
36.6.Täitemenetluse siseselt on kõigi kaasomanike või ühisomanike nõusolekul võimalik müüa ese ka kohtutäituri kontrolli all, st eraõiguslikult (TMS §-d 102 ja 157). V
37.Kolleegiumi arvates on kohtud ekslikult käsitlenud Õismäe tee korteri või sellest tulenevate nõuete kuulumist poolte ühisvarasse. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada ja selle korteriga seostuv uuesti läbi vaadata.
38.Hageja arvates ei kuulu Õismäe tee korter poolte ühisvarasse, sest kuigi pooled soetasid selle abielu ajal, võõrandasid nad selle samuti abielu ajal ALG-le. Hiljem hageja küll leidis, et ühisvarasse kuulub ettemakse Õismäe tee korteri eest 190 000 krooni (I kd, tl 76). Kuigi hageja Õismäe tee korterit ei kasuta, on tal huvi korter säilitada endale ja anda üle pojale. Kostja arvates kuulub poolte ühisvarasse 2002. a eellepingust ja 2002. a müügilepingust tulenev
nõudeõigus ALG vastu korteri tagastamiseks ühisvarasse. Pärast erinevaid kostja pakutud variante Õismäe tee korteriga seotu lahendamiseks, palus kostja jätta nõue ALG vastu hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks välja selle eest hüvitis 16 800 eurot. Kostja arvestuse järgi tegi ta koos hagejaga 2002. a eellepingu täitmiseks väljamakseid 190 000 krooni. Ühisvarast tasuti 56% Õismäe tee korteri hinnast (190 000 : 340 000 × 100). Korteri väärtus on 60 000 eurot, millest 0,56 osa ja seega ühisvaras on hageja arvates 33 600 eurot, millest pool on 16 800 eurot.
39.Kohtute arvates ei kuulu poolte ühisvarasse ei Õismäe tee korter ega selle tagasiostu nõudeõigus ALG vastu. Samas on kohtud lugenud, et kuna ettemakse korteri tagasiostmiseks tehti ühisvarast, võlgneb hageja kostjale sellest rahast 95 000 krooni (190 000 : 2), s.o 6070 eurot. Lisaks on kohtud võtnud ühisvara jagamisel vähemasti osaliselt arvesse ALG-lt hageja kontole kantud raha. Täpsemalt on ühisvarasse arvatud hageja pangakontol 23. jaanuari 2002. a seisuga olnud 85 164 krooni 59 senti, millest hageja võlgneb kohtuotsuste järgi kostjale 22 582 krooni 30 senti (1443 eurot).
40.Pooled ei vaidle, et nad müüsid Õismäe tee korteri ALG-le 340 000 krooni eest ja hageja sõlmis ALG-ga ka lepingu korteri tagasiostmiseks osamaksetega sama hinnaga (ja nn kallinemismääraga ehk sisuliselt intressiga). ALG maksis hageja pangakontole korteri eest 139 690 krooni ning 190 000 krooni tasaarvestati 2002. a eellepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega. Samuti ei vaidle pooled, et lepingujärgsed tagasimaksed (kokku 24 012 eurot 19 senti) on tasunud hageja.
41.2002. a müügilepingut ja eellepingut tuleb tuvastatud asjaoludel kolleegiumi arvates hinnata tervikliku lepinguna, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt ja viimane asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping on majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsioon ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (vt ka Riigikohtu
13.veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22). Pooled ja kohtud on sellest ka põhimõtteliselt õigesti lähtunud.
42.Kohtud on aga jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, mida tuleb arvestada omal algatusel, nimelt ei ole 2002. a eelleping (I kd, tl 10−14) notariaalselt tõestatud (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 33-2-1-140-07, p 21).
42.1.Kui sale and lease back lepingu esemeks on kinnisasi, peab leping AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema tervikuna notariaalselt tõestatud. Kui kinnisasja võõrandamise kohustusleping (nt müügilepinguna) on küll notariaalselt tõestatud, kuid sellega seotud liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-de 2 ja 11 ja § 12 lg 2 teise lause ning enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS (1994)) § 68 ja § 93 lg 3) kohaselt kaasa tuua kogu tehingu (sh notariaalselt tõestatud müügilepingu) tühisuse, kuna tõenäoliselt ei oleks üht osa tehingust tehtud teiseta (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 21, 22).
42.2.Kui 2002. a eelleping ja müügileping on aga tühised, oli Õismäe tee korteri omandi üleandmine ALG-le õigusliku aluseta ja ALG-lt võib nõuda korteri omandiõiguse ja tasutud osamaksete
tagastamist, ALG võib omakorda nõuda aga lepingu alusel hagejale ja kostjale tehtud maksete tagastamist (VÕSRS §-d 2 ja 11, § 12 lg 2 teine lause ja § 23, TsÜS (1994) § 66 lg-d 3 ja 5, Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 477 lg 1) (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 25). Korteri tagastamiseks saab ALG-lt nõuda korteri üleandmiseks AÕS § 641 järgi vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise tahteavalduste andmist.
42.3.Seega võib poolte ühisvaras PKS (1995) § 14 lg 1 järgi olla korteri tagastamise nõudeõigus tühisest tehingust tulenevalt. Samas tuleb ühisvara arvel PKS § 38 järgi täita ka seda koormav kohustus ALG-lt tühise tehingu järgi saadud raha tagastamiseks. Ka ühiseid õigusi saab jagada kaasomandi sätete järgi PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt (vt ka otsuse p 20).
42.4.Kolleegiumi arvates on võimalik kostja haginõude raames ALG vastu suunatud lepingu täitmise nõude jagamiseks hinnata ka ALG vastu suunatud tühise tehingu tagasitäitmise nõude jagamist. Mõlemad nõuded on suunatud sellele, et hageja saaks Õismäe tee korteri ainuomanikuks ja peaks maksma kostjale selle eest hüvitise. Vajadusel tuleb pooltel võimaldada oma nõudeid täpsustada.
42.5.ALG-ga sõlmitud tehingute tühisuse korral tuleb Õismäe tee korteri tagastamise nõuet hinnata ja jagada põhimõtteliselt samuti kui korterit ennast. Seega tuleb lähtuda korteri turuväärtusest kohtulahendi tegemise ajal ja arvesse võtta ka korteriga seotud raha tagastamise kohustust ALG-le. Kostja on soovinud selle korteri üleandmise nõudeõiguse jätmist hagejale hüvitise maksmise vastu. Hageja on avaldanud soovi korter endale jätta, olgugi et tema arvates ei kuulu see korter ega selle üleandmise nõudeõigus ühisvarasse. Jagamise viiside valiku kohta vt ka otsuse II osa.
43.Kolleegium märgib, et korteri üleandmise nõudeõigus võib esitatud asjaoludel kuuluda poolte ühisvarasse ka siis, kui ALG-ga sõlmitud lepingud oleksid kehtivad. Nimelt on AÕS § 119 lg 2 järgi võimalik ka vormipuudusega sõlmitud kohustustehing kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks muuta kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kuigi esitatud asjaoludel on hageja täitnud ALG ees võetud kohustused, ei ole tuvastatud asjaoludel Õismäe tee korterit siiski poolte ega hageja nimele kinnistusraamatus tagasi kantud ega ka vastavat asjaõiguslepingut sõlmitud. Riigikohus on leidnud, et kui liisinguleping sõlmiti enne AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist 1. juulil 2003, saab seda kohaldada ka lepingutele, mille puhul asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist (Riigikohtu
13.veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 23).
43.1.Sale and lease back lepingu eesmärgiks on sisuliselt kinnisasja tagatisel laenu saamine ja majanduslikult on see sarnane laenu- ja pandilepingu kombinatsiooniga. Seega tuleks seda ühisvara jagamisel samal põhimõttel arvestada. Sel juhul oleks ühisvaras pandiga koormatud asi, kuid PKS § 38 järgi tuleks selle vara arvel täita ka varal lasuv kohustus. Seega kuulub ühisvarasse liisingulepingu järgne õigus kinnisasi tagasi omandada, nagu õigesti on leidnud kostja. Seda sõltumata asjaolust, et lepingud sõlmiti ALG-ga enne 1. juulit 2002, kui jõustus võlaõigusseadus, mis mh liisingulepingut eraldi reguleerib. Enne 1. juulit 2002 sõlmitud
kestvuslepingutele kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Omandamisõiguse saab ühisvarana kaasomandi jaotamise põhimõttel ka poolte vahel jagada (vt otsuse II osa). Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse PKS § 38 järgi vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.
43.2.Riigikohus on leidnud, et sale and lease back tüüpi lepingu järgi tagasiomandatava asja või selle väärtuse ühisvarasse arvamine ja jagamine sõltub sellest, kas liisingumakseid maksti ühisvara arvel või mitte (Riigikohtu 16. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-09, p 12). Sellest tulenevalt on põhimõtteliselt õige kostja arvutus, mis võtab arvesse nii korteri väärtuse praegusel ajal kui ka selle tagasiomandamiseks ühisvara ja hageja lahusvara arvel tehtud liisingumaksete suhte (vt otsuse p 38). Selliselt on arvesse võetud nii liisingulepingu majanduslikku eesmärki kui ka poolte õigustatud huve.
44.ALG korteri eest makstud raha arvestamise kohta ühisvaras vt ka otsuse VI osa. VI
45.Kolleegiumi arvates ei ole kohtud õigesti käsitlenud ka hageja pangakontodel olnud raha jagamise nõuet.
46.Pooled on ühte meelt, et nende ühisvaras on ka hageja pangakontol 23. jaanuaril 2002 (abielu lõppemise päeval) olnud raha. Kostja nõudis sellest poole väljamõistmist hagejalt. Hageja väitel oli tema pangakontol selle päeva seisuga 85 164 krooni 59 senti ning seda on leidnud ka kohtud. Kostja väitel võis hagejal olla raha selle päeva seisuga ka teistel pangakontodel, mille nimekirju ja väljavõtteid andma kohustamist ta kohtult ka taotles.
47.Kui kaasomandi lõpetamisel saab jagada olemasolevat vara, siis ühisvara jagamisel võib tulla jagamisele ka vara, mida jagamise ajal enam alles ei ole. Seda seetõttu, et PKS § 37 lg 11 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS (1995) § 18 lg 2 järgi oli ühisvara koosseisu (seega ka ühisvaras olnud raha) jaoks määrav abielusuhete lõppemise aeg, kui ühisvara jagatakse pärast seda (vt ka Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 27). Seega on kohtud põhimõtteliselt õigesti leidnud, et ühisvarana jagatav raha tuleb kindlaks määrata abielu lõppemise päeva (23. jaanuar 2002) seisuga. Abielusuhete varasemale lõppemisele ei ole pooled tuginenud.
48.Kohtud on aga alusetult jätnud rahuldamata kostja taotluse nõuda välja teave hageja kõigi pangakontode ja nende seisude kohta 23. jaanuaril 2002. Ühisvara saab kohus jagada üksnes juhul, kui jagatava ühisvara koosseis on selge. Kui kostja ei saa ise esitada hageja pangakontode väljavõtteid, võis ta TsMS § 236 lg 2 järgi taotleda kohtult abi tõendite kogumisel. Hagejal ja pankadel on kohtu nõudmisel TsMS § 279 järgi kohustus anda teavet hageja pangakontode ning nende seisude kohta. Vaatamata kostja korduvatele taotlustele jättis maakohus need taotlused sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus põhjendas aga taotluse rahuldamata jätmist sellega, et ühe pangakonto kohta on
hageja andmed esitanud. See ei saa aga põhjendada võimalike muude pangakontode ja nende seisude kindlaks tegemata jätmist. Taotluse rahuldamata jätmine on seda arusaamatum, et TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus abieluasjas tõendeid koguda ka omal algatusel. Abieluasjaks on TsMS § 102 lg 1 p 4 järgi ka ühisvara jagamise nõue.
49.Kolleegium märgib lisaks, et sama vara ei või arvestada ühisvarasse mitmekordselt. Kui hageja pangakontol olnud raha oli kasvõi osaliselt omandatud Õismäe tee korteri eest, tuleb see arvesse võtta juba selle korteriga seotud arvestuses (vt otsuse V osa). Sisuliselt laenatud raha tuli hagejal ka tagasi maksta. Kolleegiumile jäävad arusaamatuks kohtute põhjendused pärast abielu lõppemist hagejalt kostjale tasutud 20 000 krooni arvestusse võtmisest ja selle kingitusena käsitamisest. VII
50.Eelneva põhjal tuleb ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada ja asi tühistatud osas uuesti läbi vaadata. Muu hulgas tuleb selgeks teha poolte kõik nõuded ja need ka lahendada. Vajadusel tuleb asja hinda täpsustada. Ühisvara jagamise viiside kindlaksmääramise nõuded on TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi asja hinna osas käsitatavad ühtse mittevaralise nõudena, isegi kui viise hiljem lisatakse.
51.Kolleegium märgib, et pooltel oleks Riigikohtu juhiseid asja lahendamiseks arvestades mõistlik saavutada vaidlusalustes küsimustes kompromiss.
52.Menetluskulud jaotab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel tervikuna, lähtudes asja lahendamise lõpptulemusest.
53.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostjal tuleb kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatada, kellele ja millisele kontole tasutud kautsjon tagastada. Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.