hageja Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši, Infratum OÜ (e-post [email protected]) kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja I lepinguline esindaja Tamara Vologžanina (e-post [email protected]) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
03.06.2015 Viimase kohtuistungi toimumise aeg
Hageja lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši
Istungist osa võtnud isikud
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX18.06.2015 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista XXXja XXXsolidaarselt müügilepingust tulenev võlg kokku summas 3 925,16 eurot (kolm tuhat üheksasada kakskümmend viis eurot ja kuusteist seinti) Osaühing XXX kasuks.
4.Välja mõista XXXja XXXsolidaarselt müügilepingust tulenev viivis 01.02.2013 – 29.06.2015 summas 711,8 eurot Osaühing XXX kasuks.
5.Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt Osaühing XXX kasuks viivis alates 30.06.2015 0,022% päevas põhivõlalt (s.o summast 3 925,16 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
6.Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.04.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAktsiaselts (registrikood XXX) ning XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) 05.06.2012 korteriomandi müügilepingu (edaspidi nimetatud ka kui Leping). Korteriomandi müügihinnaks oli kokkulepitud 151 000 eurot.
2.Kostjad on ostuhinnast tasunud 135 000 eurot. Lepingu punkti 2.2. kohaselt ostuhinnast kuusteist tuhat (16 000) eurot kohustusid kostjad tasuma järgmiselt: - kuus tuhat nelisada (6 400) eurot hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingus sõlmimisest (Lepingu p 2.2.1); - viis tuhat viissada (5 500) eurot hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevas korteris siseviimistlustööde teostamist (Lepingu p 2.2.2); - neli tuhat ükssada (4 100) eurot hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates lepingu eseme täielikku valmimist tõendava siseviimistlustööde- ja valduse üleandmis-vastuvõtmise akti esitamist (Lepingu p 2.2.3). Kostjad tasusid õigeaegselt lepingu punktis 2.2.1 nimetatud tasu summas 6 400 eurot.
2.Lepingu p 2.2.3 nimetatud siseviimistlustööde- ja valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastasid pooled 28.01.2013. Siis kostja kinnitas, et tal pretensioone ei ole. Vaatamata sellele leppisid pooled kokku, et Lepingu punkti 2.2.2. ning 2.2.3 alusel tasumisele kuuluvast summast arvatakse maha tööde käigus aset leidnud defektid kokku summas 1 868,9 eurot. Seega üleandmise akti allkirjastamise järgselt pidid kostjad tasuma 9 600 eurot - 1 868,9 eurot = 7 731,1 eurot. Vastavalt Lepingule tasumine pidi toimuma kolme pangapäeva jooksul akti esitamisest. Kostjad ei ole raha tasunud.
3.26.10.2013 loovutas XXXAS oma nõude kostjate vastu Osaühingule XXX (hageja).
4.Kostjate kohustuse täitmata jätmise tõttu on hagejale tekitatud ka otsene varaline kahju kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude näol. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud oli hageja sunnitud pöörduma õigusbüroo poole õigusabi saamiseks, mistõttu on hagejal käesolevaks hetkeks tekkinud täiendav kulu summas 185,15 eurot.
5.Kuna võlgnevus on tasumata käesoleva ajani, palub hageja kohtul kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7 731,10 eurot, kahjuhüvitise summas 185,15 eurot ning viivise hagiavalduse esitamise päeva seisuga 760,30 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, kindla summana arvestatuna 0,022% päevas tasumata summast hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning otsuse tegemisest protsendina 0,022% aastas tasumata põhinõude summast kuni põhinõude rahuldamiseni.
Kostja I vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu esitades järgnevad vastuväited: - Hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud hagi esemeks oleva nõude omandamist väidetavalt esialgselt võlausaldajalt XXXAS-lt. Kostja I leiab, et tal on alust keelduda hagejale kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel.
-
-
Hagiavalduses väidetavast põhivõlast 7 731,10 eurot on kostja tasunud 3 200 eurot sularahas (kahes osas 15.02.2013 ja 01.03.2013). XXXAS on keeldunud sellekohase kinnituse väljastamisest. Seega on tasumata ainult 4 531,10 eurot. Kostjal I on vastunõuded XXXAS vastu seoses ebakvaliteetse tööga ehk töövõtulepingu rikkumisega. Kostja I on puuduste kõrvaldamiseks teinud kulutusi ning tal on tasaarvestatav nõue XXXAS vastu. Nimelt väidab Kostja I 06.04.2015 esitatud menetlusdokumendis, et pärast elamu vastuvõtuakti allkirjastamist 28.01.2013, ilmnesid majal varjatud defektid. Puudused on kõrvaldanud XXXOÜ, mille eest Kostja I on tasunud 3 991 eurot. Kostja I esitab tingimusliku tasaarvestuse avalduse.
Kostja II vastus
7.Kostja II hagiavaldusele vastust esitanud ei ole. 29.03.2015 saadetud e-kirjas on kostja II teatanud, et toetab kõiki kostja I poolt esitatud vastuväiteid hagile.
Menetluse käik
8.20.05.2014 esitatud vastuses hagile väitis Kostja I, et nõude loovutamine pole tõendatud, tema on maksnud sulas 3 200 eurot ja kandnud kahju ebakvaliteetse ehitamise tõttu. Hageja 09.07.2014 selgituste kohaselt on kostjatele kahel korral antud teada nõude loovutamisest ja kohustusest tasuda võlg uuele võlausaldajale. Hageja eitab 3 200 euro sularahana saamist. Hageja on nõudest maha arvanud defektsed tööd summas 1 868,9 eurot.
9.06.10.2014 edastas kohus pooltele kohtu selgitused ja nõude, milles märkis, et kostjatel tuleb tõendada nõude osalist täitmist eelmisele võlausaldajale ning esitada oma tõendid hiljemalt 25.10.2014. Kostja I esitas oma selgitused hilinemisega - 27.10.2014, põhistades menetluskulude tagatise nõudmist ning esitades tõendina hageja 2013 majandusaasta aruande. Täiendavaid tõendeid ega väiteid hagile Kostja I ei esitanud.
10.Kuna Kostja I soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, siis määras kohus istungi 30.03.2015 kl 11:00.
11.29.03.2015 saatis Kostja II kl 21:59 kohtule e-kirja, et ei saa istungile ilmuda seoses Kostja I haigestumisega ja väikelapse hooldamise vajadusega. Kostja II palub asja arutada kirjalikult või ilma tema osavõtuta.
Kostja II palub 29.03.2015 edastatud e-kirjas istung edasi lükata, kuna on haigestunud kinnitades, et esitab arstitõendi viivitamatult pärast selle väljastamist.
12.Harju Maakohtu 30.03.2015 määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks kuni 06.04.2015 ning teatas kohtuotsuse kuulutamise aja.
13.06.04.2015 esitas kostja seisukohad ja täiendavad tõendid. Muuhulgas esitas kostja väiteid, millele ta senises menetluses polnud tuginenud: kostja väidab, et pärast elamusse kolimist on sellel ilmnenud varjatud puudused, mille kõrvaldamiseks on kostja teinud kulutusi summas 3 991 eurot. Kostja leiab, et nõude suurus ei saa ületada 6 400 eurot, millest 3 200 on kostja tasunud hageja õiguseellasele sularahas ning 3 991 eurot vastunõudena, soovib kostja hageja nõudega tasaarvestada.
14.Kuna kostja esitas 06.04.2015 uusi väiteid ja tõendeid (sealhulgas võõrkeelseid), mille osas hageja ei ole saanud arvamust avaldada, siis uuendas Harju Maakohus 27.04.2015 määrusega menetluse ning : a) andis hagejale võimaluse kostja väidete osas seisukoha võtta; b) kohustas kostjat esitama hiljemalt 08.05.2015 seni esitamata tõendi istungilt puudumise takistuse kohta 30.03.3015; c) määras uueks istungi ajaks 18.05.2015.
15.Hageja väitis kostja 06.04.2015 seisukohtadele vastu 08.05.2015.
16.Kohtu 15.04.2015 nõudel esitas kostja 17.04.2015 eestikeelsed tõlked seni võõrkeelsena esitatud tõenditest.
17.29.04.2015 esitas Kostja I taotluse uue istungi aja määramiseks talle sobivamal ajal.
18.Kohus määras uueks istungi ajaks 03.06.2015 kl 14:00.
19.18.05.2015 esitas Kostja I kohtule teate, mille keelas mistahes tõendite vastuvõtmise juhul, kui hageja peaks neid esitama, kuna need oleks esitatud hilinenult.
20.26.05.2015 esitas Kostja I veel uusi seisukohti ja tõendeid.
21.03.06.2015 kohtuistungile Kostjad ei ilmunud. 03.06.2015 e-kirjas kohtule palus Kostja I asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta.
22.03.06.2015 kohtuistungil jättis kohus rahuldamata Kostja I taotlused dokumentide väljanõudmiseks ja keeldus menetlemast Kostja I poolt 26.05.2015 esitatud väiteid ja tõendeid, kuna need on esitatud hilinemisega.
23.18.06.2015 esitas Kostja I kohtu tegevusele vastuväite.
Kostja vastuväite lahendamine
24.Kostja I esitas vastuväite kohtu tegevusele, mis seisnes: -
-
kostja taotluse nõuda hagejalt ja XXXAS-ilt välja raamatupidamise koondregister 2013 I kvartali kohta ning välja nõuda maksuhaldurilt samade isikute kohta maksuarvestus sama perioodi kohta, rahuldamata jätmises ja kostja poolt 26.05.2015 esitatud dokumentide vastu võtmata jätmises.
25.Kohus põhjendas protokollilist määrust sellega, et Kostja I soovis väljanõutavate tõenditega tõendada sularaha üleandmist XXXAS-i juhatuse liikmele, kuid hageja raamatupidamise andmed ei saa sellist infot kuidagi kajastada. Lisaks ei kajasta raamatupidamise koondid ega maksuameti andmed üksikuid tehinguid ning seetõttu ei saa need kajastada kostja soovitud infot. Samuti on põhjendamatu niivõrd pika perioodi andmete nõudmine ettevõtte majandustegevuse kohta, kui küsimuse all on üks konkreetne raha üleandmise hetk. Kostja oleks saanud taotleda näiteks tunnistajate ülekuulamist – kellele ja millal ning millise rahasumma ja mille eest ta üle andis. Kohus on ka seisukohal, et juhul, kui XXXAS raamatupidamine kajastaks üks-ühele Kostjalt I sularahas saadud summat, oleks Kostjale I ka sellekohane kviitung väljastatud. Kostjal aga puuduvad kirjalikud tõendid väidetava sularaha makse kohta. Kohus on seisukohal, et Kostja I 18.06.2015 vastuväited kohtu tegevusele ei väära eeltoodud kohtu seisukohti ning juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 jätab kohus vastuväite rahuldamata.
26.Teise Kostja I poolt 18.06.2015 esitatud vastuväite osas märgib kohus, et pooled pidid hiljemalt 06.04.2015 esitama kõik oma väited ja tõendid ning täiendava tähtaja 08.05.2015 andis kohus vaid hagejale põhjusel, et Kostja I esitas 06.04.2015 uusi asjaolusid, millele ta polnud varasemalt tuginenud. Seni oli kostja esitanud ainult formaalseid vastuväiteid selle kohta, et hageja pole XXXAS-ilt nõuet omandanud. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja I ei ole selgitanud, miks ta vastavaid väiteid ja tõendeid ei ole saanud esitada varasemalt. Lisaks olid taas esitatud ka võõrkeelsed dokumendid ning nende tõlke nõudmine oleks taas põhjustanud menetluse edasilükkumise. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata ka Kostja I 18.06.2015 vastuväite kohtu tegevusele tõendite vastuvõtmata jätmisel.
27.Kohus märgib täiendavalt veel seda, et Kostja I nõudis kogu menetluse kestel istungi menetlust ning palus istungi aegu muuta talle sobivatel aegadel. Samas ei ilmunud kostja kordagi tema nõudmisel peetud istungitele ning selleks, et saavutada istungi mitte toimumine 18.05.2015, edastas samal kuupäeval (ehk 18.05.2015) vahetult enne istungit, Kostja I esindaja T.Vologžanina kohtule e-kirja (I kd, lk 201) esindusõiguse lõppemise kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt tagamaks menetluse võimalikult kiiret ja õiget läbiviimist.
Kohtu põhjendused
28.Poolte vahel vaidlust ei ole ja seega kohus loeb tuvastatuks järgnevad asjaolud: - XXX Aktsiaselts ning kostjad sõlmisid 05.06.2012 korteriomandi müügilepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud (t. lk 6-19). Lepinguga omandasid kostjad korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX (edaspidi ka kui Müügileping). - Korteriomandi müügihinnaks oli 151 000 eurot. Ostuhind sisaldas Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel paiknevat ridaelamu korterit koos siseviimistlusega. Siseviimistluse hind oli 16 000 eurot (Leping p 2.1). - Kostjad on ostuhinnast tasunud 135 000 eurot ning lisaks tulenevalt müügilepingu p 2.2.1 6 400 eurot, s.o kokku 141 400 eurot. - XXXAktsiaselts ning kostjad on kokku leppinud, et lepingu punkti 2.2.2 ning 2.2.3 alusel tasumisele kuuluvatest summadest (s.o 5 500 eurot ning 4 100 eurot) arvatakse maha tööde käigus aset leidnud defektid kokku summas 1 868,90 eurot. Seega pidid kostjad tasuma üleandmise akti allkirjastamise järgselt 7 731,10 eurot. - Kostjad ei ole vaielnud vastu hageja nõudele Lepingu rikkumisega tekitatud kahju 185,15 euro hüvitamise nõudele.
29.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on nõude XXXAS-lt omandanud ning kas kostja on tasunud täiendavalt sularahas võlgnevuse katteks 3200 eurot. Samuti on Kostja I esitanud viimases menetlusdokumendis tasaarvestuse avalduse väites, et on tööettevõtulepingu rikkumise tõttu kandnud kahju 3 991 eurot (puudustega töö ümbertegemise kulu).
30.Esmalt hindab kohus nõude loovutamisega seotud asjaolusid. 30.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ning 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Seega pole nõude loovutamise korral oluline, kas võlgnik on nõus nõude loovutamisega või mitte, või mis tingimustel või kuidas nõue loovutatakse. Oluline on vaid see, et nõude loovutamise faktist võlgnikule teada antakse. Seda on XXXAS ja hageja teinud. 30.2 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 26.10.2013 XXXAS ning hageja sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt XXXAS loovutas hagejale XXXAS-i ja kostjate vahel 05.06.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingust tulenevast nõudest 9600 eurot koos seda tagavate õigustega (t.lk 25 ja 26- kostjatele edastatud teated nõudeõiguse loovutamisest, 26.10.2013 ja kordus koos nõudekirjaga 05.12.2013). 30.3 Kostjad on tuginenud asjaolule, et hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud hagi esemeks oleva nõude omandamist. Kohus nimetatuga ei nõustu. Nimelt sätestab VÕS § 170, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on kostjatele 26.10.2013 edastatud teade nõudeõiguse loovutamisest (t. lk 25) ning samuti on hageja esindaja kostjatele esitanud 05.12.2013 teatise nõude loovutamise kohta ning nõudekirja (t.lk 26). Kostjad ei ole esitanud väiteid selle kohta, et nimetatud teatiseid ei oleks saadetud või et kostjad ei ole nimetatud teatiseid kätte saanud. Kohus märgib, et juhul, kui ka kostjad nimetatud dokumente pole kätte saanud, siis hiljemalt hagimaterjalide kättesaamisest 08.05.2014 on kostjad nõude loovutamisest igal juhul teadlikud. Kuna nõude loovutamisest on kostjatele teatatud, siis loeb kohus nõude loovutamise hagejale tulenevalt VÕS § 170 tõendatuks. 30.4 Kohus märgib veel, et kostjatel puudub õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Nõude loovutamise dokument on mistahes dokument, millest nähtub senise võlausaldaja kinnitus nõude üleandmise kohta uuele võlausaldajale. Selline dokument on olemas (t lk 25) ja kostjatele edastatud ning seega ei ole kostjatel sellel alusel õigus keelduda kohustuse täitmisest.
31.Järgnevalt hindab kohus kostjate vastuväidet 3 200 euro sularahas tasumise kohta.
31.1 Hageja on palunud kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7 731,10 eurot. Kostjad on väitnud, et on sularahas tasunud XXXAS-ile 3 200 eurot. Rahalise kohustuse täitmine sularahas ei ole iseenesest keelatud (VÕS § 91 lg1), praktikas seda aga reeglina välditakse just seetõttu, et dokumentide vormistamata jätmise tõttu ei ole võimalik sularahas tasumist tõendada. TsMS § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 31.2 Kohtu hinnangul on kostjate väide sularaha summas 3 200 euro tasumise kohta eelmisele võlausaldajale jäänud paljasõnaliseks. Kostja I on oma 06.04.2015 menetlusdokumendis p 3.4 (I kd, lk 121) ise möönnud, et 14.03.2013 e-kirjavahetusest XXXAS esindajaga ei tulene, et XXXAS oleks raha saanud. 04.02.2103 edastas Kostja I müüjale e-kirja (I kd , lk 24), milles kinnitab kirjalikult: „Pangalt pidin saama 9 600 eurot ning tasuma need XXX. Nendest lahutame 3 200 eurot kokkuleppe alusel. Tuleb nii: - 15.02.2013 tasu 3 200 eurot ja 28.02.2013 tasu 3 200 eurot.“ Seega seisuga 04.02.2013 on Kostja I nõustunud, et tema kohustus müüja ees on summas 9 600 eurot. Kokkuleppel on seda vähendatud 3 200 eurot võrra. Ka Kostja I 20.05.2014 vastuses hagile (I kd, lk 50 jj) p 5.1 võtab Kostja I omaks, et hageja nõue võiks olla 9 600 – kokkulepitud defektid 1 868,9 eurot = 7 731,10 eurot, kuid Kostja I väitel on ta sellest sularahas maksnud 3 200 eurot. Kostjate poolt esitatud eestikeelsest e-kirjavahetusest kostja I ning XXXAS vahel (I kd, t lk 139, 148-150) nähtub, et Kostja I on esitanud pretensioone ja XXXAS on kooskõlastanud asja ülevaatamist ehitusjärelevalvega, kuid sularaha üleandmist e-kirjade sisust ei nähtu. Venekeelseid dokumente kohus tõendina ei arvesta, kuna vaatamata kohtu 15.04.2015 nõudmisele (I kd, lk 146) tõlkeid ei esitatud. Tõendeid selle kohta, et XXXAS on keeldunud sularaha tasumist kinnitamast, käesolevas menetluses esitatud ei ole. Seega ei ole kostjad tõendanud 3 200 eurot tasumist eelnevale võlausaldajale.
32.Viimasena hindab kohus hageja nõude põhjendatust ning juhul, kui nõue on põhjendatud, siis seda, kas Kostjal I on tasaarvestatav nõue hageja vastu.
32.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostjad tõendanud, et nad oleksid müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 7 731,10 eurot tasunud. Seega tuleks kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 7 731,10 eurot. 32.2 Kostja I on 06.04.2015 menetlusdokumendis esitanud tasaarvestuse avalduse väites, et on XXXAS-i poolt müügilepingust tulenevat kohustuste rikkumise tõttu kandnud ehituse puuduste kõrvaldamise tõttu kahju kokku 3 991 eurot. Selle summa palub Kostja I hageja nõudega tasaarvestada. Vaatamata Kostja I 06.04.2015 menetlusdokumendis p 4.2 väidetule (I kd, tlk 134), ei ole kohtule esitatud ehitusekspert XXX30.04.2013 koostatud ehitustehnilist ekspertarvamust. Seega pole Kostja I väidetest üheselt arusaadav, milliseid konkreetseid puuduseid Kostja I hagejale ette heidab ning mille alusel Kostja I leiab, et hageja nende puuduste eest vastutab. Kostja I esitatud tõenditest (I kd, lk 149,150) ilmneb, et tegemist on ühe puudusega, mis seisneb selles, et pärast II korruse vanni veega täitmist, tekkisid seintes praod (vt Kostja I 06.03.2013 ekiri XXXAS-i esindajatele, I kd, lk 149). Pooled ei vaidle selle üle, et praod seintesse tekkisid, kuid hageja väidab (vt muuhulgas ka hageja esitatud e-kiri 04.04.2013, I kd, lk 171), et praod kipslaeplaadi seintesse tekkisid seetõttu, et majja paigaldati selle konstruktsioone mitte arvestades 2 x suurema mahuga vann, mille veega täitmisel tekkisidki liigse koormuse tõttu praod. Vaidlust pole selles, et XXXAS ei kõrvaldanud puudust. Kostja I on tõendanud, et ta on OÜ-le XXX30.05.2013 tasunud 3 991,09 eurot teise korruse vahelagede tugevdamiseks tehtud tööde eest. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja (õiguseellane XXXAS) vastustab tekkinud puuduste eest ning kas tal on tekkinud kohustus hüvitada Kostjale 3 991,09 eurot. 32.3 Müügilepingu p 3.1 on lepingu osapooled kokku leppinud, et müüja kohustub tagama ridaelamuboksis nr 4 ehitustööde teostamise vastavalt elamu ehitusprojektile ja lepingu lisaks olevale materjalide hinnakirjale ning sõlmima vajalikud lepingud ehitustööde toestamiseks. Müügilepingu p 3.5 kohaselt kohustub müüja tagama ehitustöödele ja sisetöödele ehitajapoolse garantii vähemalt kaheks aastaks arvates lepingu eseme täielikku valmimist tõendava valduse üleandmise akti vormistamisest. Garantii kehtivuse ajal ilmnenud vead kohustub müüja kõrvaldama garantiiaja lõpus. Müügilepingu p 3.6 kohaselt likvideerib müüja garantiiajal ilmnenud vead omal kulul siis, kui viga on tekkinud töövõtja süül seoses ehitustööde tehnoloogia rikkumisega, kui tegemist on materjali või seadme tootja süül tekkinud vigadega või kui tegemist pole normaalsest kulumisest tingitud vigadega.
Müügilepingu p 3.8 kohaselt ei laiene garantii vigadele, mis on tingitud väärast ekspluatatsioonist või hooldamisest või kasutamisest või mis on tekkinud ostja süülise tegevuse tagajärjel. 32.4 Ehituse valmimise ja üleandmise akt on koostatud 28.01.2013. Vead ilmnesid märtsis 2013 - seega garantiiaja jooksul. 32.5 Müügilepingu lisa p 16 kohaselt (I kd, lk 20), pidi ridaelamuboksi paigutatama san. tehnika: vannid Steamy T109 või analoog. Vanni maht müügilepingu lisast ei nähtu. Seega ei olnud müügilepingus konkreetselt kokku lepitud, millistele tingimustele peab ridaelamusse paigutatav vann vastama. 32.6 Kuna hageja väidab, et ta ei vastuta puuduste eest seetõttu, et Kostja I on puuduse tekkimises ise süüdi, siis analüüsib kohus, kas käesoleval juhul kohaldub VÕS § 641 lg 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist VÕS § 641 lg 3 kirjeldatud juhtumiga – Kostja I on küll valinud vanni, kuid teinud seda ilma eelteadmiseta selle kohta, et vann peab kindlatele mõõtudele vastama. Kostjal I puudus võimalus arvata, et ridaelamu konstruktsioon on sedavõrd habras, et eeldab ainult teatud kindlaid koormusi ning suuremaid koormusi ei kannata. Hageja on 03.06.2015 kohtuistungil selgitanud, et vanni kohta ehitajale andmeid ei edastatud ja tema seda ka ei kontrollinud, kuna vanni maksumus mahtus eelarve piiridesse. Kohus on seisukohal, et kuna müügilepingu p 3.1 ja 3.4 kohaselt oli müüja kohustus teostada ehitustööd vastavalt ehitusprojektile 2000a Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele, siis oleks müüja pidanud kontrollima, kas ostja tellitud vann sobib ehitusprojektiga ning kas selle paigutamisel ridaelamusse vastab ehitustöö üldistele kvaliteedinõutele. Kohtu arvates ei ole müüja piisavalt kontrollinud ostja tellitud vanni sobivust. 32.6 VÕS § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. VÕS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et XXXAS vastutab garantiiaja jooksul ridaelamu boksi ehitamise puuduste eest ning ta ei vabane vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel, kuna ei kontrollinud piisavalt ostja tellitud vanni sobivust antud ehituse konstruktsioonide ja ehitusprojektiga. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada 32.7 VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt asja parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja I on tasunud asja parandamise eest 3 991,09 eurot. Hageja väidab, et sama töö keskmine hind on tegelikkuses 1 531 eurot (vt ka XXX e-kiri 04.04.2013, I kd lk 170 jj). 03.06.2015 kohtuistungil selgitas hageja, et osundatud e-kirjale lisatud tabeli venekeelne osa polegi oluline, oluline on tabeli lõpus olev töö maksumus, milleks 3 991 euro asemel on 1 531 eurot. Kohus ei saa hagejaga nõustuda. Tabelist ei selgu, mille alusel on sinna andmed kantud. Kohtul puudub alus kahelda Kostja I poolt reaalselt tasutud töö maksumuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et mõni teine ehitusettevõtja oleks töö odavalt teinud. Samuti ei takistanud miski müüjat ennast puuduseid kõrvaldamast mõistlikuma hinna eest. 32.8 Eeltoodu alusel leiab kohus, et Kostjal I on hageja vastu tasaarvestatav nõue 3 991,09 euro ulatuses.
33.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka kahju hüvitise summas 185,15 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud otsene varaline kahju (õigusabi kulude näol) kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostjad ei ole kahju hüvitisele vastu vaielnud. Kahju suuruse kohta on hageja esitanud tõendid (I kd, lk 27-29).
34.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja müügilepingust tuleneva võlgnevuse 7 731,10 eurot, kahju hüvitamiseks 185,15 eurot,
s.o kokku 7 916,25 eurot ning tasaarvestab selle Kostja I nõudega XXXAS vastu summas 3 991,09 eurot. Seega välja mõistmisele kuulub 3 925,16 eurot.
Viivisenõude lahendamine
35.Samuti on hageja palunud kostjatelt välja mõista viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. XXX Aktsiaseltsi ning kostjate vahel sõlmitud lepingu p 2.6 kohaselt on tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuna kostjad ei ole kohustust õigeaegselt täitnud, on viivsenõue põhjendatud, kuid kohus vähendab viivist proportsionaalselt nõude tasaarvestatud osaga, sest tasaarvestuse tõttu on hageja nõue väiksem ja seega ka viivis vastavalt väiksem. Hageja on nõudnud viivist ajavahemiku 01.02.2013 – 24.04.2014, s.o 447 päeva eest, arvestades viivise suuruseks 1,7 eurot päevas. Kohus võtab viivise arvestuse aluseks müügilepingust tuleneva võla 7 731,1, millest on maha arvestatud tasaarvestatav nõue 3 991,09 ehk 3 740,01 eurot. Seega on viivise suuruseks 0,8 eurot päevas ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis ajavahemiku 01.02.2013-24.04.2014 eest summas 367,8 eurot (447 x 0,8).
36.TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 25.04.2014- 29.06.2015, s.o 430 p , s.o viivis 344 eurot. Välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis alates 30.06.2015 0,022% päevas põhivõlalt (s.o summast 3 925,16 eurot = 3 740,01 + 185,15) kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.