Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Erki XXX 27. mai 2015 XXXEesti Filiaali hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud XXXEesti Filiaali kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud
1.Hageja XXXA/S Eesti filiaal esitas 19.06.2014 kohtule hagi XXX(XXX) vastu kahju hüvitamiseks summas 3609,64 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 19.06.2014 summas 748,98 eurot ja edaspidise viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.Hagiavalduse asjaolud kohaselt toimus 30.08.2011 XXX, Tallinn korteris kahjujuhtum. XXXkahjuteate kohaselt tilkus köögi ja WC laest korterisse mingit vedelikku. Korter XXX, Tallinn oli kahju toimumise ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga, kodukindlustuse poliis nr XXX. Hageja palus oma koostööpartneril, XXX OÜ-l, vaadata kahju toimumise koht üle ja teha kindlaks kahju suurus. XXX OÜ teostas korteri XXX, Tallinn ülevaatuse ning pildistas korteri. Ülevaatuse käigus selgus, et köögi ja WC laes on veejäljed, elutoa laminaatparkett on pundunud, dušširuumi valgustus on kahjustunud, põranda demonteerimiseks tuleb lahti võtta moodulkamin. XXX OÜ tegi päringu
korteriühistule kahju põhjuste kohta. KÜ XXXjuhatuse liige vastas, et kahjunõuete osas tuleb pöörduda korter nr 16 omaniku poole.
3.Kinnisturegistri andmetel on korteri XXX, Tallinn omanik XXX. Korteri nr 12 remondiks tegi hinnapakkumise nr XXX summas 1202,65 eurot XXX OÜ. XXX OÜ koostas hagejale kahjukäsitluse kokkuvõtte, milles leidis, et hinnapakkumine vastab tekkinud kahjustuste suurusele. Hageja palus XXX OÜ-le teostada korteris 12 remont.
4.Remonttööde teostamise ajal, 14.12.2011, toimus uus kahjujuhtum. XXXesitas hagejale uue kahjuteate. Kahjuteate kohaselt tilkus laest vedelikku, mis ei olnud puhas. Kindlustusvõtja püüdis suhelda ülemise korteri nr 16 elanikuga, kuid see ei õnnestunud. Hageja palus XXX OÜ-l korter nr 12 uuesti üle vaadata. Kordusülevaatuse kohta esitas XXX OÜ hagejale uue kokkuvõtte. Kokkuvõttest selgub, et viimase kahjuga uputas ülemine naaber roojaga, mistõttu vahelaes olev soojustus haiseb ja selle eemaldamiseks on vaja lahti lammutada dušširuumi seinad. Kahjustuste remondiks tegi hinnapakkumise nr XXX XXX OÜ summas 2671,09 eurot. Ehitustööde ajal oli vaja tarbida korteris nr 12 elektrienergiat. Kindlustusvõtja palus hagejal hüvitada remonttöödest tingitud elektriarve. XXX OÜ esitas hagejale kahjukäsitlustoimingute arve nr 062/12. Korteri remonttööd lõppesid 10.02.2012 ja XXX OÜ ja kindlustusvõtja vahel vormistati remonttööde üleandmise-vastuvõtmise akt. XXX OÜ esitas hagejale arve nr 12031 summas 3733,66 eurot. Kahe kahjujuhtumi tagajärjel hageja poolt hüvitatud kahju kokku on 3609,64 eurot.
5.Hageja hüvitas XXX OÜ-le 50,00 eurot, XXX OÜ-le 3733,66 eurot, kindlustusvõtjale elektrikulu 67,90 eurot. XXXOÜ esitas XXXle 09.05.2012 tagasinõude nr CL225357 tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid XXX tagasinõudele ei reageerinud.
6.21.07.2014 avalduses täpsustas ja vähendas hageja kahju ja viivise nõuet ning palus XXX välja mõista kahju 3401,66 eurot, viivise seisuga 21.07.2014 summas 721,57 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 22.07.2014 kuni nõude täieliku täitmiseni.
7.09.09.2014 palus hageja asendada senine kostja XXX uue kostjaga, kelleks on XXX, korteriomandi XXXomanik, kelle korter asub vahetult kahjustatud korteri 12 peal. Hageja avaldas, et ta sai korteriühistu XXX juhatuselt e-kirja, milles märgiti, et kahju põhjustajaks oli XXX(edaspidi ka kostja) XXX korterist. Korteriühistu juhatus eksis XXX korterinumbriga, kuna XXX kuulub korter 14, mitte 16. Seetõttu esitas hageja hagi vale isiku, korter 16 omaniku XXX vastu. Senine kostja XXX selgitas hagejale korterite 14 ja 16 paiknemist oma e-kirjas.
8.23.12.2014 palus hageja asendada ta seoses kindlustusettevõtte üleminekuga õigusjärglasega XXX Eesti Filiaal (registrikood XXX) aadress XXX. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja märgib, et antud nõudest ja selle aluseks olevatest asjaoludest saab kostja teada esimest korda hagist. Vastuväidete kohaselt ei ole hagis selgelt välja toodud tegu/asjaolu, mis hagis märgitud kahju tekitas. Hageja kohustuseks on tõendada, et kostja on teinud teo või jätnud midagi tegemata, mille
tagajärjel tekkis hagejale selline kahju. Kahju hüvitamise eeldusteks on eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Hageja poolt lisatud KÜ juhatuse vastus ei ole tõendiks, mis annaks aluse väita, et tekitatud kahju põhjustas kostja. Vastusest ei selgu, millele tuginedes leiab KÜ, et kahju põhjustas ning selle eest peaks vastutama kostja. See, et köögi ja wc laes on veejäljed ning et põrand on pundunud, ei ole asjaolud, mille alusel saaks väita, et keegi kolmas uputas. Põrandast ja laest tehtud kaks pilti ei tõenda hageja faktilisi asjaolusid.
10.Hageja lepinguline partner XXX OÜ poolt 12.09.2011 koostatud dokumendid on ilma allkirjadeta. Samuti ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et antud dokumendid koostanud isikul on selleks vajalik pädevus. OÜ XXX on leidnud, et kahju tõenäoline põhjustaja on korter 16, mitte 14 omanik ning seda mõlemas kokkuvõttes. 14.12.2011 toimunud kahjujuhtumi kirjeldamisel selgub, et uputati üle roojaga. See ei ole aga kostja puhul võimalik, sest tema korteris ei ole WC-d.
11.Lisatud hinnapakkumine ei tõenda kahju tegelikku suurust, mh pakkumises märgitud tööde teostamist ega ka antud summa tasumist. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks pidi tegema hinnapakkumises märgitud töid ja sellises mahus. Kokkuvõtte lisaks pandud kaks pilti ei tõenda, et tööde maht pidi nii suur olema, pigem vastupidi. Dokumentidel puuduvad allkirjad. 16.01.2012 kokkuvõtte p I märgitakse, et eelmine remont on lõpetamata, mistõttu kahju on väiksem (eelmine kahju oli pakkumise alusel 1202,65), kuid kokkuvõtte p IV märgitakse, et kahjusumma on 2671,09.
12.Hageja ei ole esitanud tõendeid (teisi hinnapäringuid ja -pakkumisi), mis tõendaksid, et probleem sooviti lahendada mõistlike kuludega. Hageja ei ole astunud samme, et selgitada välja tegelik kahju põhjustaja või koguda asjakohaseid tõendeid, millele tuginedes saaks väita, et kahju hüvitamise eest vastutab kostja. Hageja pealiskaudsust tõendab asjaolu, et kohtuväline nõue ja hagiavaldus esitati teise korteri omanikule. Viivise eest ei saa kostja vastutada, sest kostja sai põhinõudest, mille tasumisega viivitamise eest viivist arvestati teada koos hagimaterjalidega, st alles 2014a oktoobris. Kohtuotsuse põhjendused
13.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et korteris XXX, Tallinn olid 30.08.2011 ja 14.12.2011 kahjujuhtumid ning, et korter oli kahjujuhtumite toimumise ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga, kodukindlustuse poliis nr XXX.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas korteris tekkinud kahju põhjustas kostja ja kahju suuruse üle.
15.VÕS § 492 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
16.KOS § 11 lg 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele
korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
17.VÕS § 127 sätestab lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
18.Hageja on hagiavalduses esile toonud, et 30.08.2011 ja 14.12.2011 toimusid XXX kuuluvas korteris XXX Tallinnas veekahjud, mis lähtusid kostjale kuuluvast, XXXTallinnas asuvast korterist. XXXkahjuteate (I kd lk 7) kohaselt tilkus köögi ja WC laest korterisse mingit vedelikku. Tunnistaja XXX, kes on OÜ XXX (endine XXX OÜ) juhatuse liige ja tegi hagejale hinnapakkumise korteri XXX remondiks, ütlustega on tõendatud, et lae rikkunud vedeliku puhul oli tegemist uriiniga (II kd lk 26-27).
19.Vande all üle kuulatud kostja ütlustega (II kd lk 3-4) ja tunnistaja XXX, kes on korteriühistu XXX juhatuse liige, ütlustega on tõendatud, et kostja korteris WC-d ega dušširuumi ei ole, korteris on ainult kööginurk (kraanikauss ja veekraan) külma vee kasutamise võimalusega. Kostja kinnitas vande all, et ta ei ole kasutanud WC asemel ämbrit ega seda ümber ajanud. Eelnevatest tõenditest saab kohus järeldada, et kostja korterist ei saanud WC puudumisel uriini või rooja leket toimuda. Ükski kohtus ütlusi andnud tunnistajatest ei ole kostja korteris käinud ega hageja väidet, et kostjale kuuluvas korteris võis leke toimuda uriini või rooja ämbri ümbermineku tagajärjel, kinnitanud. Järelikult on väited, et uriin või roe lekkisid kostjale kuuluvast korterist tõendamata ja oletuslikud.
20.Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja korteris asuv külmavee torustik läheb naaberkorterisse, st XXX korterisse ning et mõni aeg tagasi pandi tema korterisse uus toru. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt on majas olnud korduvalt veekahjusid ja ka katus laseb vett läbi (II kd lk 10). Kohtule esitatud elamu plaaniga (I kd lk 189) on tõendatud, et korteri nr 12 peal asuvad korterid nr 14 ja 16, mis kuuluvad kostjale ja XXX . Eelnevast saab järeldada, et külma vee või heitvee leke on võimalik mõlemast XXX korteri peal asuvast korterist. Ka kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et veekahjustus võis alguse saada korterist nr 16 (I kd lk 11, 15-16,18-19). Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt oli kostja korteris kunagi veetoru katki olnud, kuid ta ei mäletanud enam, millal see juhtus.
21.Tunnistajate XXX ja XXX ütlused selle kohta, et kahju põhjustas kostja, on vastuolulised – nii nähtub XXX ütlustest, et ta sai kostja nime ja korteri numbri teada korteriühistu XXX juhatuse liikmelt XXX, XXX ütlustest aga, et talle ei teatanud XXX kahjust enne, kui soovis ühistult saada kätte omavastutuse summat, kindlustusest helistati alles käesoleval aastal. Ekirja vastusena XXX teabenõudele (I kd lk 11) selle kohta, et veekahjustuse põhjustas kostja (XXX) ei ole saatnud XXX, vaid XXX. Tunnistaja XXX ja vande all ütlusi andnud kostja
vee- või muu kahju põhjustamist ei kinnitanud. Järelikult ei saa esitatud tõenditega lugeda veenvalt tõendatuks, et XXX Tallinn asuvas korteris tekkinud kahju põhjustajaks oli kostja.
22.Seega ei ole hageja tõendanud kostja poolt KOS § 11 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist, mis annaks talle VÕS § 115 lg 1 tuleneva õiguse nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
23.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
24.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kahju summas 3401,66 eurot.
25.Hagiavalduses on hageja esile toonud, et korteri XXX, Tallinn ülevaatuse ja kahju suuruse tegi kindlaks tema koostööpartner, XXX OÜ, esitades selle kohta kokkuvõtted (I kd lk 15-16 ja 18-19). Korteri nr 12 kahjustuste remondiks tegi hinnapakkumised nr XXX summas 1202,65 eurot ja nr XXX summas 2671,09 eurot XXX OÜ (I kd lk 14 ja 20). Kokkuvõtetest nähtub, et kahju ülevaatust ei ole teostanud OÜ XXX töötaja XXX, vaid XXX, kes saatis hagejale XXX OÜ (XXX OÜ) poolt hinnapakkumised. XXX kinnitas ka kohtule saadetud kirjas, et ta ei ole korteri ülevaatust teostanud (I kd lk 179). Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt (II kd lk 26-27) käis ta korterit üle vaatamas, tegi fotod, hinnapakkumised ja XXX palvel kahju kokkuvõtted. Hinnapakkumise vastavust kahju ulatusele kinnitab XXX kokkuvõtetes. Eelnevast saab järeldada, et hageja ei ole oma koostööpartneri kaudu kahju ulatust kindlaks teinud, vaid kahju kokkuvõte ja ulatus on kujundatud vastavalt hinnapakkumistele. XXX ütlustest nähtuvalt on tal kindlustusfirmaga kokkulepe, mille kohaselt jääb omavastutus tema kanda. Kostja esitanud tõendi – XXX asjatundjad OÜ arvamuse (I kd lk 196-200) kohaselt, ei saa kokkuvõtte fotol nr 9 olev hallitus põrandakatte all olla veeavarii tulemus, kuna hallitus ei teki liigniiskuse tagajärjel isegi ülisoodsates tingimustes ühe ega kahe päevaga, vaid see on pikema aja jooksul toimuv protsess. Järelikult on OÜ XXX (endine OÜ XXX) kõrvaldanud ka kahjustused, mis ei ole tekkinud 30.08.2011 ja 14.12.2011 kahjujuhtumite tagajärjel. Eeltoodu tõttu ei saa kohus antud kahju kokkuvõtteid lugeda usaldusväärseteks tõenditeks kahju ulatuse ja maksumuse kohta, kuivõrd need on tehtud OÜ XXX (endine OÜ XXX) juhatuse liikme poolt, kes võib olla huvitatud sellest, et hüvitamisele kuuluv kahjusumma oleks tegelikust suurem. Hageja ei ole esitanud teisi hinnapäringuid ja -pakkumisi, mis tõendaksid, et OÜ XXX hinnapakkumised olid turuhindadega kooskõlas. Täiendavalt märgib kohus, et kõiki kahjustusi ei saa tõendad fotodega nt, et trafo oli katki. Järelikult ei ole hageja tõendanud usaldusväärselt ka kahju olemasolu ja tegelikku suurust. Akt (I kd lk 25) ei tõenda, milliseid tööd tehti ja korteri nr 12
omanikule üle anti.
26.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi ei ole veenvalt põhjendatud ega tõendatud, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata, siis tuleb menetluskulud, mis on seotud nõudega kostja I vastu jätta täies ulatuses hageja kanda. Seoses hagi rahuldamisega kostja II ja kostja III vastu solidaarselt, tuleb jätta hagimenetluse kulud, mis on seotud kostja II ja kostja III vastu esitatud nõudega TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
28.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
29.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.