Jätta menetluskulud Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kanda.
4.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 28.09.2012 hagiavalduse OSAÜHINGU XXX ja XXX(kostjad) vastu raha tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 19.11.2012 menetlusse (I kd, tl 75). Kohus kohaldas 08.01.2013 määrusega hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja XXX kinnisasjale (II kd, tl 209). Kostjad vastasid hagile 28.01.2013 (II kd, tl-d 239249).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja OSAÜHING XXX sõlmisid 16.07.2008 liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto Porsche Cayenne 3.2. Hageja ja XXX sõlmisid 16.07.2008 käenduslepingu, millega XXX võttis vastutuse liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. OSAÜHING XXX jättis tasumata liisingumaksed ja intressi. Hageja tegi OSAÜHINGULE XXX 02.09.2009 lepingu ülesütlemise avalduse, mille OSAÜHING XXX sai kätte 14.09.2009. Hageja luges lepingu ülesöelduks alates 20.11.2009. Harju Maakohtu 08.05.2009 kohtumäärusega tagastati liisinguese selle seaduslikule omanikule Saksamaale. Kostjad on kohustatud tasuma debitoorse võlgnevuse, viivise ja liisingueseme jääkmaksumuse (I kd, tl-d 13). 05.03.2009 liisingulepingu ülesütlemise teatis on tühine (II kd, tl 271).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostjate vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostjad said 06.03.2009 kätte hageja avalduse liisingulepingu ülesütlemiseks. Seega lõppes leping ülesütlemise tõttu 20.03.2009. Alates 21.03.2009 ei pidanud kostja OSAÜHING XXX tasuma liisingumakseid ja intressi, kuid oli kohustatud hüvitama liisinguesemega seotud kulud ja ülesütlemisest tulenevad lisakulud. Hageja nõue liisingumaksete ja intressi tasumiseks alates 21.03.2009 on alusetu. Hageja kulude hüvitamise nõue aegus 21.03.2012. Hageja 15.12.2008 tasumisele kuuluva osamakse tasumise nõue aegus 31.12.2012. Kostjad keelduvad aegumisele tuginedes nõude täitmisest. Hageja tegevuse tõttu on OSAÜHINGUL XXX võimatu esitada müügilepingust tulenevad nõuded müüja vastu. Seetõttu on OSAÜHINGUL XXX vähemalt 1919,16 euro suuruse kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega (II kd, tl-d 241-244). OSAÜHING XXX ütles liisingulepingu kaudse tahteavaldusega üles 15.12.2008. Nimetatud asjaolu kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 210-59876. Hageja ei saanud juba üles öeldud lepingut uuesti erakorraliselt 05.03.2009 või 02.09.2009 üles öelda. Liisingulepingust tulevad nõuded on aegunud. VÕS § 367 lg-des 1 ja 4 sätestatud kohustuse täitmiseks mõistlik tähtaeg möödus hiljemalt 20.05.2009, kui hageja sai kätte Harju Maakohtu 08.05.2009 määruse liisingueseme tagastamise kohta selle seaduslikule omanikule. Kostjad paluvad hagi vastuses esitatud vastuväiteid käsitleda alternatiivsetena (II kd, tl-d 311-313). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 1 piirab poolte võimalusi vaielda asjaolude üle, mis on olnud hagi aluseks samade poolte vahelises hagimenetluses, kus on tehtud kohtuotsus või menetluse lõpetamise määrus. Kui asjaolu on materiaalõiguse järgi oluline hagiavalduse rahuldamiseks ja kohus on selle asjaolu
tuvastanud, ei saa samad pooled sama asjaolu üle teises kohtumenetluses vaielda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.01.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59876 tühistati Harju Maakohtu 28.02.2011 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Kohtuotsus on jõustunud 03.01.2012. Pooled ei ole kohtuotsust vaidlustanud, seda ei ole muudetud ega tühistatud. Ringkonnakohtu otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et maakohus jättis hagi uuel arutamisel läbi vaatamata. Seetõttu on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud asjaolud poolte jaoks siduvad ning pooled ei saa enam nende üle vaielda.
5.Ringkonnakohus leidis 30.11.2011 otsuses järgmist: „Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et lepingu esemeks olnud sõiduk osutus varastatuks ning see võeti kriminaalmenetluse käigus hageja valdusest ära. Vaidlust ei ole ka selles, et kuni sõiduki hageja valdusest ära võtmiseni täitis hageja pooltevahelist lepingut nõuetekohaselt, pärast seda ei ole ta kokkulepitud makseid aga enam tasunud ning kostja ei ole maksete tasumist hagejalt ka nõudnud. Kuigi hageja ega kostja ei ole teinud selgesõnalist avaldust lepingu ülesütlemiseks, on nendevaheline leping lõppenud. Ülesütlemine kui kujundusõigus on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 195 lg 1 ei sätesta ülesütlemisavaldusele vorminõuet, seega on võimalik ka näiteks järelduslik ülesütlemine TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena. Toimiku materjali põhjal võib järeldada hageja tahet leping üles öelda kaudse tahteavaldusega (eelkõige lepingujärgsete maksete tasumise lõpetamisega). Seega võimaldavad lepingu lõpetamise tahet järeldada asjaolud, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata, nagu ka lepingu tagasitäitmise nõude esitamine.“ Ringkonnakohus lahendas tsiviilasjas nr 2-10-59876 pooltevahelist vaidlust, milles üheks vaidlusaluseks asjaoluks oli selle liisingulepingu kehtivus, mille alusel on käesolevas asjas esitatud debitoorse võlgnevuse tasumise nõue ning mille hageja ütles enda hinnangul üles 20.11.2009. Eeltoodust nähtuvalt on ringkonnakohus tuvastanud, et liisinguleping on lõppenud kostja kaudse tahteavalduse tulemusel, mis seisnes lepingujärgsete maksete tasumise lõpetamises kostja OSAÜHING XXX poolt. Pooltel ei ole võimalik nimetatud asjaolu üle tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 vaielda. Hageja ei saa tugineda sellele, et ta on liisingulepingu üles öelnud, sest jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud liisingulepingu ülesütlemine OSAÜHINGU XXX poolt.
6.Kostja OSAÜHING XXX lõpetas lepingujärgsete maksete tegemise 15.12.2008, jättes tegemata 15.12.2008 tasumisele kuulunud liisingumakse. Seda kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et hageja nõuab kostjatelt 15.12.2008 osamakse tasumist (I kd, tl 32). Eeltoodust tulenevalt tuleb leping lugeda ülesütlemise tõttu lõppenuks alates 15.12.2008.
7.Lepingu lõppemis tõttu ei ole hagejal õigus nõuda OSAÜHINGULT XXX lepingu täitmist pärast 15.12.2008 lepingu alusel sissenõutavaks muutuma pidanud raha tasumise nõuete osas. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjatelt raha tasumise nõuete täitmist, mis on kajastatud pärast 15.12.2008 esitatud arvetel ning mis tulenevad lepingust. Hageja nõuab kostjalt debitoorse võlgnevuse 7676,65 eurot tasumist, millest 639,72 eurot on 15.12.2008 sissenõutavaks muutunud liisingumakse ja intressimakse. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue lepingu täitmiseks ja 7036,93 euro tasumiseks (alates 16.12.2008 tekkinud väidetav debitoorne võlgnevus).
8.Kostjad on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Kuni 15.12.2008 tasumisele kuulunud liisingumaksete tasumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 31.12.2008 vastavalt TsÜS § 147 lg 3. Eeltoodust tulenevalt saabus aegumistähtpäev 31.12.2011. Hageja esitas hagiavalduse 28.09.2012, s.o pärast aegumistähtpäeva. Kostjad on keeldunud aegumisele tuginedes kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul on aegumise vastuväide põhjendatud. Kohus jätab hagi kuni 15.12.2008 tekkinud debitoorse võlgnevuse 639,72 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
9.Liisingulepingu ülesütlemisega tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 367 lg 1 alusel kulutuste (tasumata liisingumaksete jääk) tasumist. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 3 muutus nõue sissenõutavaks kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Kostjad on seisukohal, et VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 20.05.2009, kui hageja sai kätte Harju Maakohtu 08.05.2009 määruse liisingueseme tagastamise kohta selle seaduslikule omanikule. Hiljemalt 20.05.2009 pidi hagejale olema selge, et liisingueseme tagastamine liisinguandjale võimalik ei ole ning selgus nõude lõplik suurus. Lisaks sellele on ajavahemik 15.12.2008 kuni 20.05.2009 piisavalt pikk, et lugeda mõistlikuks tähtajaks VÕS § 82 lg 3 mõistes. Seetõttu nõustub kohus kostjate seisukohaga, et kostja OSAÜHING XXX pidi täitma nõude hiljemalt 20.05.2009.
10.TsÜS § 147 lg 1 kohaselt saabus 20.05.2009 sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtpäev 20.05.2012. Hageja esitas hagiavalduse 28.09.2012, s.o pärast aegumistähtpäeva. Kostjad on keeldunud aegumisele tuginedes kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul on aegumise vastuväide põhjendatud. Kohus jätab hagi jääkmaksumuse 27 522,36 eurot hüvitamise (VÕS § 367 lg 1 kohane kulutuste hüvitamise nõue) nõudes rahuldamata.
11.Kohus on seisukohal, et jääkmaksumuse tasumise nõue on aegunud ka kostjate esitatud alternatiivsete vastuväidete kohaselt. Kostjad said 06.03.2009 kätte hageja avalduse liisingulepingu ülesütlemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub konkreetsele isikule tehtud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 72 sätestab, et tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtu lepingu ülesütlemiseks tehtud tahteavalduse tagasivõtmine TsÜS § 72 kohaselt. Samuti ei ole hageja toonud välja asjaolusid, millest nähtub hageja ja OSAÜHINGU XXX kokkulepe selle kohta, et liisinguleping on jätkuvalt kehtiv ka pärast lepingu ülesütlemiseks tehtud tahteavalduse kättesaamist kostja poolt. Kui kostja ei oleks liisingulepingut juba varem ise üles öelnud, oleks see seega lõppenud hageja ülesütlemisavalduse toimel 20.03.2009. Kostjad on tuginenud jääkmaksumuse hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumisele hiljemalt 20.05.2009. Kohtu hinnangul on ajavahemik 20.03.2009 kuni 20.05.2009 piisavalt pikk, et lugeda mõistlikuks tähtajaks VÕS § 82 lg 3 mõistes. Seetõttu nõustub kohus kostjate seisukohaga, et kostja OSAÜHING XXX pidi täitma nõude hiljemalt 20.05.2009, mistõttu nõue aegus 20.05.2012.
12.Kohus tuvastas, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjatelt debitoorse võlgnevuse ja jääkmaksumuse tasumist. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda ka viivise tasumist. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata.
13.Kohus jättis eelnevalt hagi rahuldamata nii debitoorse võlgnevuse, jääkmaksumuse hüvitamise kui ka viivise tasumise nõuetes. Seega jättis kohus hagi tervikuna rahuldamata.
14.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 08.01.2013 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu esineb hagi tagamise tühistamise alus. Kohus tühistab 08.01.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada hagiavalduse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistab hagi kohta otsuse tegemist ning eeldab kohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramiseks täiendavate toimingute tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.