Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2018, Tallinn Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Kaija Kaijanen ja Ele Liiv
Kohtuasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi OSAÜHINGU VLAERI ja XX vastu 37 227 euro 7 sendi ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson esindajad Kostja OSAÜHING VLAERI (registrikood 10959424) Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Ingrid Proos Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2018 määrus osas, millega maakohus rahuldas kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 4080 eurot ületavas ulatuses, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastavas osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Harju Maakohtu 08.01.2018 terviklikuks resolutsiooniks: „1. Rahuldada osaliselt OSAÜHING VLAERI (registrikood 10959424) ja XX (isikukood XXXXXXXXXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.Määrata OSAÜHING VLAERI (registrikood 10959424) ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) menetluskulude suuruseks 4080 eurot.
3.Välja mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt (registrikood 10434248) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks menetluskulud 4080 eurot.
4.Välja mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt (registrikood 10434248) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks viivis menetluskulude 4080 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata OSAÜHING VLAERI (registrikood 10959424) ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) avaldus menetluskulude 1380 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 29.06.2015 otsusega jäeti rahuldamata Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi OSAÜHINGU VLAERI ja XX (kostjad) vastu. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Otsus jõustus 22.08.2015.
2.Kostjad esitasid kohtule 09.02.2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjate menetluskulude suurus on menetluskulude nimekirja kohaselt 5460 eurot (käibemaksuga). Kostjad nõuavad kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostjatele osutati õigusabi tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks) 45 tunni ja 30 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes kostjate lepingulise esindaja õigusabi järgmises: 31.12.2012 nõupidamine kliendiga 1 tund; 09.01.2013 hagimaterjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga 2 tundi; 10.01.2013 kostjate seisukoha kujundamine 1 tund; 14.01.2013 kostjate vastuse projekti koostamine 5 tundi; 21.01.2013 kostjate vastuse projekti täiendamine 4 tundi; 27.01.2013 kostjate vastuse lõplik vormistamine 2 tundi; 28.01.2013 kostjate vastuse kohtusse esitamine; 31.01.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalasja nr 082301149059 materjalidega tutvumine 3 tundi; 11.02.2013 hageja 07.02.2013 vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 2 tundi; 01.03.2013 kostjate seisukoha hageja 07.02.2013 vastusele koostamine ja kohtule esitamine 8 tundi; 14.01.2015 tsiviilasja materjalidega tutvumine kohtus 2 tundi; 27.02.2015 kostjate vastuse täiendamine ja täiendava tõendi kohtule esitamine 1 tund; 10.03.2015 hageja vastusega tutvumine 10 minutit; 10.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine 2 tundi; 2(7)
Kostjad tõid menetluskulude nimekirjas välja, et kõik menetluskulud on kandnud kostja XX, mistõttu palusid, et menetluskulud mõistetakse välja kostja XX kasuks.
3.Hageja esitas kohtule 26.10.2016 seisukoha kostjate menetluskulude osas. Hageja leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on liiga kõrge. Täpsemalt vaidleb hageja vastu järgnevatele kostjate menetluskuludele: 09.01.2013 hagimaterjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga (2 tundi); 14.01.2013 kostjate vastuse projekti koostamine (5 tundi); 21.01.2013 kostjate vastuse projekti täiendamine (4 tundi); 27.01.2013 kostjate vastuse lõplik vormistamine (2 tundi); 01.03.2013 kostjate seisukoha hageja 07.02.2013 vastusele koostamine ja kohtule esitamine (8 tundi); 31.01.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalasja nr 082301149059 materjalidega tutvumine (3 tundi); 06.04.2015 kostjate lõplike seisukohtade ja taotluste täiendavate tõendite esitamiseks koostamine ja kohtule esitamine (8 tundi); 17.04.2015 kostjate kirjalike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine hageja 06.04.2015 seisukohtadele (3 tundi). Maakohtu määrus
4.08.01.2018 määrusega rahuldas maakohus osaliselt kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määras kindlaks kulude suuruse ning mõistis hagejalt välja kostjate kasuks menetluskulud 4440 eurot. Maakohus tuvastas, et kohtuasja materjalidest nähtuvad kostjatel menetluskulude tekkimine ja menetluskulude olemasolu. Kohus pidas kostjate menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sealhulgas arvestades, et kostjate lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi ja kostjate lepinguline esindaja on menetluse kestel asja materjalidega põhjalikult tutvunud), ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud kostjate lepingulise esindaja ajakulu: 28.01.2013 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 2,5 tunni ulatuses (sealhulgas arvestades, et kostjate menetlusdokumendi sisulist teksti on 7-l leheküljel);
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-39131
01.03.2013 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 2,5 tunni ulatuses (sealhulgas arvestades, et kostjate menetlusdokumendi sisulist teksti on 5-l leheküljel); 06.04.2015 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 3 tunni ulatuses (sealhulgas arvestades, et kostjate menetlusdokumendi sisulist teksti on 6-l leheküljel ja menetlusdokument sisaldab varasemalt menetluses esitatud seisukohti); 23.04.2015 menetlusdokumendi (hageja menetluskulude nimekirjas märkinud 17.04.2015 menetlusdokument) ja sellega seonduvate toimingute eest 0,5 tunni ulatuses.
Maakohus märkis, et kohtuvaidlus eeldas põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Vaidlus kestis pea kolm aastat. Maakohus leidis, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest, siis oli maakohtu hinnangul põhjendatud kostjate lepingulise esindaja ajakulu vähemalt 37 tunni ulatuses ja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 4440 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 2160 euroni (käibemaksuga). Hageja leiab, et kohtu väljamõistetud menetluskulude hüvitis ei ole tsiviilasja mahtu arvestades põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes. Tsiviilasja ei saa pidada keerukaks, arvestades, et samade poolte vahel oli vaidlus tsiviilasjas nr 2-10-59876, milles ringkonnakohus tuvastas vaidlusaluse liisingulepingu ülesütlemise kuupäeva (15.12.2008). Kuivõrd hageja esitas praeguses tsiviilasjas hagiavalduse 28.09.2012, oli hageja nõue selleks ajaks aegunud. Aegumisele tugines kostjate esindaja oma esimeses menetlusdokumendis ning ka kohus tuvastas 29.06.2015 otsuses nõude aegumise. Kuna tsiviilasja jaoks tähtsust omavad asjaolud tuvastati juba varasemas vaidluses, ei saa vaidlust pidada keerukaks. Hageja ei nõustu ka kostjate esindaja tööaruandel kajastuvate töötundidega, mida kohus on üksnes osaliselt vähendanud. Kostjate esindajal on kulunud hagiavaldusele kostja vastuse koostamiseks kokku 12 tundi. Kohus leidis, et sellest põhjendamata on 2,5 tundi ja põhjendatud on 9,5 tundi eest, mida ei saa pidada mõistlikuks. Seda eelkõige põhjusel, et poolte vahel oli varasemalt menetluses tsiviilasi nr 2-10-59876, kus kohus lahendas praeguse tsiviilasja menetluse seisukohalt olulise lepingu ülesütlemise kuupäeva küsimuse. Lisaks tuleb arvestada, et sisulist teksti on kostja vastuses seitse lehekülge. Eelnevat arvestades on hageja hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu maksimaalselt 3,5 tundi. Hageja vaidleb täies ulatuses vastu kulule, mis on tekkinud ringkonnaprokuratuuris kriminaalasja materjalidega tutvumisel. Tegemist ei ole asjakohase ega vajaliku kuluga
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-39131 praeguse tsiviilasja raames. Seda eelkõige arvestades, et kostjate esindaja peamiseks vastuväiteks hagile oli hageja nõude aegumine. Maakohus vähendas 01.03.2013 kostjate vastuse koostamise ajakulu 2,5 tunni võrra 7,5 tunnini. Hageja hinnangul oleks põhjendatud ja vajalik üksnes 2,5 tundi. Arvestades, et kostjate 06.04.2015 menetlusdokument (lõplikud seisukohad) sisaldab varasemalt menetluses esitatud seisukohti, on hageja hinnangul põhjendatud kuluks maksimaalselt 1,5 tundi. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 17.04.2015 kostjate kirjalike seisukohtade koostamiseks 1 tund. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et vaidlus kestis pea kolm aastat. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et asjaga tegeleti 2013. a algusest kuni sama aasta märtsikuuni ning edasi 2015. aasta algusest kuni aprillikuuni. Seega sisuline töö toimus 2013. aastal kolm kuud ning 2015. aastal neli kuud. Kuna asja lahendamine sõltus suuresti tsiviilasja nr 2-10-59876 kohtulahendist ning kohtu seisukohtadest, ei saa ka asja pidada õiguslikult keerukaks, silmas pidades, et hageja nõuded olid aegunud. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kokku on kostjate kulud põhjendatud maksimaalselt 18 tunni ulatuses. Arvestades tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on maksimaalne põhjendatud õigusabikulu 2160 eurot. Menetluse edasine käik
6.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 4080 eurot ületavas ulatuses, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastavas osas rahuldamata. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
9.Esmalt märgib kolleegium, et hagejal on õigus määruskaebuse esitamiseks tulenevalt TsMS § 178 lg 2. Asjaolule, et määruskaebuse päises (kontaktandmete all) on kaebuse esitajaks 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-39131 ilmselgelt ekslikult märgitud Swedbank AS, ei saa omistada määravat tähtsust. Kaebuse sisust nähtub selgelt, et kaebuse esitaja on hageja. Samuti on kaebusele alla kirjutanud hageja esindaja (S. Kichno volikirjast nähtuvalt on talle käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamiseks volitused andnud Swedbank Liising Aktsiaselts (III kd, tl 176)). Seega on kostjate väide määruskaebuse esitamise õiguse puudumise kohta põhjendamatu.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
11.Vaidlustatud määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud kostjate esindaja poolt 31.01.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalasja nr 082301149059 materjalidega tutvumise kui toimingu vajalikkust ja põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selles osas TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Kolleegiumi arvates ei ole praeguses asjas vajalik ja põhjendatud kulu kriminaalasja materjalidega tutvumine (3 tunni ulatuses). Esmalt ei nähtu kolleegiumi arvates asjaolusid, mis tõendaks, et kriminaalasi oleks praeguse tsiviilasjaga sellises seoses, et tsiviilasjas on vajalik tugineda kriminaalmenetluses tuvastatule. Lisaks jääb asja materjalide (eelkõige kostjate 01.03.2013 menetlusdokumendi esimene lõik (I kd, tl 278-278)) põhjal ka ebaselgeks, kas ja millisel alusel on kostjate esindaja saanud loa prokuratuuris kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ning kas, millal ja millisel eesmärgil on ta käinud materjalidega tutvumas. Eelpool öeldust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasja materjalidega tutvumise ajakulu (3 tundi) ei ole vajalik ega põhjendatud.
12.Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta ka järgmise kostjate esindaja toimingu suhtes–14.01.2015 tsiviilasja materjalidega tutvumine kohtus (2 tundi). Kolleegiumi hinnangul oli toimikuga tutvumine 14.01.2015 asjatundliku õigusabi osutamiseks ning kostjate õiguste efektiivseks kaitsmiseks vajalik. Ringkonnakohtul puudub alus pidada ka ajakulu ülemääraseks. Seega on tegu vajaliku ja põhjendatud kuluga.
13.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
14.Vastusena hageja määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ning mõistnud hagejalt kostjate kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostjate lepingulise esindaja kulu.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-39131
14.1.Asjaolu, et poolte vahel oli vaidlus ka tsiviilasjas nr 2-10-59876, milles kohtud tuvastasid vaidlusaluse liisingulepingu ülesütlemise kuupäeva, ei muuda käesolevat asja veel vähekeerukaks. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostjad on praeguses asjas esitanud aegumise vastuväite kõrval hagile ka teisi vastuväiteid. Kostjate poolt hagile erinevate vastuväidete esitamine oli nende kui menetlusosaliste õigus ning kostjate õiguste efektiivseks ja igakülgseks kaitseks kindlasti ka vajalik. Maakohus on hinnanud mh kostjate 28.01.2013, 01.03.2013, 06.04.2015, 23.04.2015 menetlusdokumentide koostamise ajakulu põhjendatust ning oma järeldusi ka piisavalt põhjendanud. Selles osas maakohus diskretsioonipiire ületanud ei ole ning ringkonnakohus ei näe alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
14.2.Kolleegium lisab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning asja keerukust õigesti ning oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud.
15.Eelpool öeldust tulenevalt tuleb menetluskulusid vähendada 3 tunni suuruse ajakulu osas, s.o kriminaalasja materjalidega tutvumise ajakulu osas. Seega on vajalik ja põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates 34 tundi (37 tundi – 3 tund). Seega on kostjate vajalikud ja põhjendatud esindaja kulud 4080 eurot koos käibemaksuga (34 *120).
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
18.Seoses kohtunik L. Arrak’u puhkusega asendas teada vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunik K. Kaijanen.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ele Liiv
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.