Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt vahendas hageja XXX(müüja) ja kostja (ostja) vahelist müügilepingut, milline sai sõlmitud 28.08.2014 korteriomandi suhtes, milline asub Tallinnas XXX (registriosa nr XXX). Korteriomand oli müüdud hinnaga 138 500 eurot, millest 18500 € oli kostja eelnevalt hoiustatud notari kontole, ja ülejäänud 120 000 eurot maksis müüja AS SEB Pank poolse rahastamisega. Poolte kokkuleppe kohaselt moodustas maakleritasu 2770 eurot ja seda pidid maksma müüja ja ostja võrdsetes osades, kumbki summas 1385 eurot. Tehingu toimumise päeval väljastas hageja müüjale ja ostjale allkirja vastu arved maakleritasu kohta. Müüja tasus maakleritasu notarikontole hoiustatud summa arvel, selleks leppisid tehinguosalised kokku, et notar kannab hoiustatud summast 1385 eurot hageja pangakontole selgitusega „Vahendustasu, XXX, Tallinn”. Nimetatud summa on hagejale laekunud, seega arve 17 on tasutud. Kostja lubas aga tasuda maakleritasu arve alusel ise. Arve maksetähtaeg oli 27.08.2014. Et kostjalt ei olnud tasu laekunud, saatis hageja kostjale meeldetuletuse, millele kostja vastas, et ei ole oma kohustusest unustanud, vaid soovib ära oodata kinnistusraamatu kannet. Mõne aja pärast saatis hageja kostjale uuesti meeldetuletuse, millele kostja enam ei vastanud. Hageja telefonikõnedele kostja ja rohkem ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista maakleritasu 1385 eurot ja viivised alates 01.09.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Hageja vahendas XXX(müüja) ja kostja (ostja) vahelise müügilepingu, mis sai sõlmitud 28.08.2014 korteriomandi suhtes, mis asub Tallinnas XXX (registriosa nr XXX). Korteriomand müüdi hinnaga 138 500 eurot, millest 18500 eurot kostja hoiustas eelnevalt notari kontole, ülejäänud 120 000 eurot tasus müüja AS SEB Pank poolse rahastamisega. Korteriomandi müügilepingu sõlmimisel XXX büroos viibis tehingu tunnistajaks XXXOÜ esindaja XXX. Müügilepingu (nr 3168) punkt 3 sätestab lepingu eseme müügiga seotud tasumise korra sealhulgas punkt 3.3.1 sätestab vahendustasu suuruse ja selle tasumise korra. Kostja leiab, et antud asjas on kõik kohustused vastavalt korteriomandi müügilepingus märgitule, punkt 3 lepingu eseme müügiga ja punkt 10 lepingu sõlmimisega seotud kulud korrektselt kostja poolt täidetud ning esitatud Hagiavaldus ei ole põhjendatud. Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistaja ütlused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja

kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja vahendas XXX(müüja) ja kostja (ostja) vahelist müügilepingut, mis sõlmiti 28.08.2014 korteriomandi suhtes, mis asub Tallinnas XXX (registriosa nr XXX). Kostja ostis korteriomandi hinnaga 138 500 eurot, millest 18 500 eurot hoiustas kostja eelnevalt notari kontole, ülejäänud 120 000 eurot tasus kostja AS SEB Pank poolse rahastamisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja on maaklerilepingu sõlminud ja kas hageja on kostjale vastavat teenust osutanud. VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 kohaselt maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. VÕS § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga ühtegi lepingut. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peavad pooled hagimenetluses oma nõudeid ja vastuväiteid tõendama. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile tõendanud. Kohus leiab, et kostja vastuväited on ümber lükatud hageja seletuse, tunnistaja XXX ütlustega ja dokumentaalse tõendiga kostja 04.09.2014 e-kirjaga hagejale, milles ta kinnitab võla olemasolu hageja ees. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt toimusid müüja ja ostja vahelised läbirääkimised müüja ema XXX ja hageja kaudu selliselt, et müüja XXX ettepanekud edastas XXX telefoni teel maaklerile, maakler seejärel kostjale. Kostja teatas samas telefonikõnes oma soovid, ettepanekud ja nõusolekud maaklerile, maakler edastas need samal päeval telefoni teel XXX, kes võttis ühendust müüjaga. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et tunnistaja edastas maaklerile telefoni teel müüja ettepaneku jagada maakleritasu 2 % müügihinnast pooleks, et 1 % müügihinnast tasuks ostja ja teise osa, 1 % - müüja, ostja vastus tuli maaklerilt samal päeval. Maakler ütles XXX, et loetles ostjale kõik tingimused: ostuhind 138 500 eurot, sh reisikulu 500 eurot, maakleritasu tasutakse pooleks, kumbki pool maksab maakleritasuna 1% ostuhinnast. Maakleri sõnul nõustus kostja sellega. Nimetatud asjaolusid kinnitas hageja kohtuistungil antud seletusega. Seega edastas hageja kostjale lisaks müügilepingu tingimustele ka maaklerilepingu sõlmimiseks ettepaneku ja tingimused, mille kohaselt tuli kostjal tasuda maakleritasu 1% korteri müügihinnast. Kostja, vastates ettepanekule, nõustus muuhulgas ka maaleritasu tasumisega, millest tulenevalt tuleb

kostja vastust lugeda nõustumuseks lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1 mõttes, mille kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et käesoleval juhul on piisavalt selge, et pooled olid saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et asjaolust, et müüja ettepanek sisaldas muuhulgas ka maakleritasu jagamist, ei saa teha järeldust selle kohta, et kostja ei oleks maakleriga lepingut sõlminud. Maaklerilepingu pooleks ei olnud müüja vaid hageja kui maakleriteenust osutav isik. Maakler edastas vastava ettepaneku ja kostja vastas jaatavalt. Lisaks tõendab maaklerilepingu olemasolu ka kostja 04.09.2014 e-kiri vastuseks hageja meeldetuletusele maakleritasu tasumise kohta esitatud arve nr 16 maksmiseks. Kostja vastusest nähtub, et kostja on tänanud meeldetuletamise eest ja et ta ei ole seda unustanud. Kostja lisas, et ootaks ära kinnistusraamatu kande ja seejärel teeks ülekande. Kohus leiab, et nimetatuga on kostja tunnistanud oma arvest nr 16 tulenevat võlgnevust hageja ees. Arve on kirjutatud kostja nimele. Kostjale on arve allkirja vastu üle antud. Kohus leiab, et kostja nimele väljastatud arve ei saa olla müüjale väljastatud arve nr 17 koopia, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostjale võis jääda mulje, et selle arve alusel tal tasumise kohustust ei teki ning maakleritasu tasumine on sätestatud üksnes notariaalses müügilepingus. Sellekohane kostja vastuväide on ümber lükatud ülalkäsitletud kostja 04.09.2014 e-kirjaga, milles ta märgib, et teeb ülekande pärast kinnistusraamatusse kande tegemist. Notariaalse müügilepingu kohaselt kostjal mingit kohustust ülekannet teha ei olnud. Antud lepingu p. 3.3 ja p 3.3.1 kohaselt on müüja ja ostja kokku leppinud, et notar edastab 3 pangapäeva jooksul arvates selle lepingu kinnistusosakonnale esitamisest hoiustatud rahast 1385 eurot XXXOÜ kontole, selgitusega Vahendustasu, XXX, Tallinn. Nimetatud osa maakleritasust sisaldus müügihinnas, millest osa oli hoiustatud notari kontole, mistõttu ei saa seda käsitleda kostja poolt maakleritasu tasumise kohustuse täitmisena. Seega ei tulenenud antud lepingust kostjale mingit kohustust ülekande tegemiseks. Antud ülekande pidi tegema notar ja seda ei saa kuidagi seostada kostjale väljastatud arvega nr 16. Arve nr 16 alusel oli kostjal kohustus tasuda maakleritasu, mis moodustas 1% müügihinnast summas 1385 eurot. Lisaks on kostja märkinud, et hageja ei ole talle mingit teenust osutanud. Kohus leiab, et nimetatu on ümber lükatud poolte e-kirjavahetusega 15.08.- 22.08.2014. Lisaks puudub pooltel vaidlus selles, et hageja korraldas kostja huvides kiirkorras ostu-müügi lepingu objektiks olnud korteri XXX, Tallinn hindamise, kuna kostjal oli ostuga kiire. Nimetud teenus ei olnud vajalik müüjale vaid ostjale. Kostja soov oli sõlmida ostu-müügi leping enne õppeaasta algust koolis ja tehing sõlmitigi 25.08.2014. Kostjal oli vaja hindamisakti panga jaoks, kes kostja tehingut finantseeris. Samuti korraldas hageja kostja müügitehingu vormistamiseks vajalike andmete edastamise notarile. Kostja ei ole hagejale varasemalt mingeid etteheiteid maakleri tegevuse kohta teinud, seega täitis hageja kostja käsundid nõuetekohaselt. Lisaks märgib kohus, et kostja vene keele vähene oskus ei saanud samuti olla takistuseks mõistmaks maakleritasus kokkuleppimist ja arve tasumise vajadust. E-kirjavahetus poolte vahel on toimunud eesti keeles ja kostja ei ole eitanud oma tasumise kohustust. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue on põhjendanud ning kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Lisaks nõuab hageja seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja palub hagiavalduses viivise välja mõista alates 01.09.2014. Kohus ei arvesta hageja 18.06.2015 esitatud muudetud viivise nõudega alates 28.08.2014, kuna hageja nõue peab TsMS § 363 lg 1 p 1 tulenema hagiavaldusest mitte kohtukõne teesidest.

Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega tuleb kostjal tasuda lepinguliste kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel viivist vastavalt VÕS §-s 113 lg 1 ja § 94 sätestatule. Ajavahemikus 01.09.2014 kuni 31.12.2014 on 123 päeva. VÕS § 94 järgne intressimäär oli ajavahemikul 1.07.201431.12.2014 0,15% aastas (https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teated_id=678305). Sellest tulenevalt VÕS § 113 järgne viivisemäär on 8,15%. Seega selle perioodiga seotud viivis on 38,56 eurot (1385 / 360 x 123 x 8,15% =38,56). Ajavahemikus 1.01.2015 kuni 29.06.2015 on 180 päeva. VÕS § 94 järgne intressimäär on alates 1.01.2015 0,05% aastas (https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teated_id=718982). Sellest tulenevalt VÕS § 113 järgne viivisemäär on 8,05%. Seega selle perioodiga seotud viivis on 55,75 eurot (1385 / 360 x 180 x 8,05% =55,75). Seega moodustab viivis 29.06.2015 seisuga 94,31 eurot (38,56+55,75=94,31). Hageja viivise arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eeloodust on hageja nõue viivise saamiseks põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seisuga 29.06.2015 summas 94,31 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis TsMS § 367 alusel protsendina vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hageja 18.06.2015 hilinemisega esitatud menetlusdokumendi asja juurde mittevõtmiseks, kuivõrd tegemist on TsMS § 405 mõttes lihtmenetluse asjaga, milles kohus peab järgima üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Samuti on käesoleval juhul olnud kostjal võimalik oma seisukoht hageja 1-päevase hilinemisega esitatud menetlusdokumendile oma seisukoht avaldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALISE SUURUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad ning kohus määrab 174 lg 1 ja lg 2 alusel kindlaks hageja menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 2748 eurot, millest 2523 eurot on lepingulise esindaja kulud. Hageja lepinguline esindaja on kulude nimekirja kohaselt osutanud õigusteenust kokku 16,58 tundi, millest tunnitasu määraga 130 eurot+ käibemaks 6 tundi ja ülejäänu tunnihinnaga 150 eurot, millele käibemaks ei lisandu. Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskulude nimekirjade osas. Kostja vaidlustab hageja õigusabikulud nii tunnitasu määra kui ka teenusele osutatud ajakulu osas. Kostja on märkinud, et arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud tunnihind võiks olla 60 eurot ja ajakulu maksimaalselt 1,5 h. Kohus märgib, et hagiavaldus on 2-leheküljeline dokument, mille juures on 5 lisa. Hagiavalduses sisaldub nõude põhjendus ja nõue 1 leheküljel. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu on kohtu hinnangul vastava hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 1h. Selles sisaldub ka vajalike päringute tegemine ja suhtlemine kliendiga. 04.05.2015 menetluskulu kostja esindaja poolt koostatud dokumentide analüüsist, hagejale selgitamisest ja kirjavahetusest kohtuga loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks 1 h. Tegemist ei ole niivõrd aeganõudva tegevusega, millele kuluks 2 h. Kohtuistungiteks valmistumise aja kokku 0,5 h loeb kohus põhjendatuks. Kohtuistungid asjas toimusid 1 h ja 2.35 h, kokku 3.35 h, mille loeb kohus põhjendatuks. Seega ei ole põhjendatud vastav hageja märgitud ajakulu 23 minuti osas. Kompromissiläbirääkimistele kulunud põhjendatud ajakuluks loeb kohus 15 minutit, mis on kohtu hinnangul piisav aeg kostja 1 e-kirjaga tutvumiseks ja omapoolse seisukoha kujundamiseks ning edastamiseks. Kohus peab põhjendatuks 18.06.2015 esitatud viivise arvestusele kulunud ajakulu 10 minutit ja arvestab ühtlasi sellega, et hageja ise on vastavat ajakulu põhjendamatult suurendanud, muutes viivise nõude alguskuupäeva, millest tulenevalt tegi ka uue arvestuse. Ülejäänud antud menetlusdokumendis nõutud ajakulu on põhjendamatu, kuna kohus ei ole esitanud nõuet kohtukõne teeside esitamiseks. Kohus märgib, et ei loe antud asjas põhjendatuks kohaldada hageja märgitud tunnitasu määra. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud tunnitasu määr antud juhul ei saa ületada 120 eurot koos käibemaksuga. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-92-13 (p 14), 3-2-1-93-13 (p 12) ja 3-2-1-115-13 (p 25) pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks.

Hageja on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute põhjendatud ajakuluks 6 h. Seega kujuneb hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks 720 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Hageja menetluskulu kokku moodustab 945 eurot. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.