Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 10. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-22-10209
Tsiviilasi
Narva linn, XXX korteriühistu avaldus Deniss Tjurinilt 3847 euro 92 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. juuli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linn, XXX korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Narva linn, XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Puudutatud isik Deniss Tjurin
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
Asja läbivaatamise viis
(isikukood esindaja
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Deniss Tjurini 8. jaanuari 2025. a menetluse kiirendamise taotlus.
2.Jätta Viru Maakohtu 6. juuli 2023. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
Võtta tsiviilasja materjalide juurde järgmised tõendid:
määruskaebusele lisatud kirjavahetus Narva linn, XXX korteriühistu ja Vladimir Maslovi vahel koos lisade ja tõlkega ning Narva linn, XXX korteriühistu 2017. a AS SEB Pank pangakonto väljavõte;
Deniss Tjurini 14. märtsi 2024. a menetlusdokumendile lisatud 29. detsembri 2023. a päring, 29. detsembri 2023. a e-kiri, 28. detsembri 2023. a maksekorraldused nr 1430 ja 1431;
Narva linn, XXX korteriühistu 19. märtsi 2024. a menetlusdokumendile lisatud arved ja 4. detsembri 2023. a e-kiri;
notar Sergei Nikonovi 1. aprilli 2024. a vastusele lisatud 18. juuli 2023. a ja 21. detsembri 2023. a lepingud, 19. detsembri 2023. a avaldus, 15. detsembri 2023. a tõend ning Sergei Nikonovi Swedbank AS-i konto väljavõte.
5.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Narva linn, XXX korteriühistu kanda.
6.Mõista Narva linn, XXX korteriühistult Deniss Tjurini kasuks menetluskulude katteks välja 1237 eurot 50 senti.
7.Määrata, et Narva linn, XXX korteriühistul tuleb tasuda Deniss Tjurini kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (resolutsiooni p 6) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva linn, XXX korteriühistu (avaldaja) esitas 13. juulil 2022 Viru Maakohtule Vladimir Maslovi vastu avalduse, milles palus kohustada Vladimir Maslovit võõrandama korter asukohaga XXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX, korter) ning mõista Vladimir Maslovilt avaldaja kasuks välja põhivõla 3847 eurot 92 senti, 13. juuli 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 490 eurot 68 senti ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. juulist 2022 kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud Vladimir Maslovi kanda. Vladimir Maslov suri 18. novembril 2022. Maakohus asendas 16. märtsil 2023 Vladimir Maslovi tema üldõigusjärglase Deniss Tjuriniga (puudutatud isik).
Maakohus jättis 8. mai 2023. a määrusega avaldaja nõude korteriomandi võõrandamiseks läbi vaatamata ning jätkas menetlust üksnes põhivõla ja viivise nõuete osas. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteri omanik ja avaldaja liige. Puudutatud isiku õiguseellane Vladimir Maslov ei tasunud majandamiskulusid nõuetekohaselt. Esimene osaliselt tasumata arve on 7. juuni 2020. a arve. Viimane tasumata arve on 7. juuni 2022. a arve. Avaldaja nõuab nimetatud ajavahemikul esitatud arvetel märgitud kohustuste täitmist. Puudutatud isiku õiguseellase üürniku poolt tehtud maksetega ei saa lugeda puudutatud isiku majandamiskulude võlga mai 2020 kuni mai 2022 eest tasutuks. Üürnik tegi avaldajale makseid, kuid ei määranud, milliste kohustuste katteks ta maksed tegi. Puudutatud isiku õiguseellasel oli perioodil 2017 kuni 2019 majandamiskulude võlg 3050 eurot 43 senti ja viivise võlg 938 eurot 96 senti, kokku 3989 eurot 39 senti. Avaldaja tegi 2021. aastal revisjoni ning kustutas osaliselt perioodil 2017 kuni 2019 tekkinud puudutatud isiku õiguseellase võlad. Avaldaja luges, et varasem võlg on üürniku poolt perioodil 20. detsember 2019 kuni 21. oktoober 2021 laekunud maksete arvel osaliselt kustutatud (kokku 3329 eurot 21 senti). Pärast ümberarvestuse tegemisest oli võlg järgmine: 2019. a eest 473 eurot 44 senti, 2020. a eest 1608 eurot 27 senti, 2021. a eest 1703 eurot 50 senti. Avalduse esitamise hetkel oli põhivõlg 3847 eurot 92 senti ja viivis 490 eurot 68 senti. Avaldajal oli VÕS § 88 lg 4 alusel õigus määrata, et esimeses järjekorras loetakse tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Avaldaja saatis pärast ümberarvutuse tegemist puudutatud isiku õiguseellasele teate, milles märkis kohustused, mille avaldaja loeb tasutuks. Puudutatud isiku õiguseellane ei vaielnud vastu. Avaldaja luges edaspidi esimeses järjekorras tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Puudutatud isik ei saa kohustuste täidetuks lugemise järjekorda muuta. Avaldaja õigus nõuda hooldus- ja remondifondi makseid tuleneb avaldaja üldkoosoleku õiguspärastest otsustest. Iga korteriomanik sõlmis avaldajaga kokkuleppe, mille kohaselt määratakse hooldamise eest tasu faktilistest kuludest ja üldkoosoleku poolt kinnitatud korteritariifidest lähtuvalt. Avaldaja esitas teenusepakkujate poolt avaldajale esitatud gaasi-, prügi-, vee-, soojus- ja elektriarved. Kulud jaotati vastavalt seadusele ja põhikirjale. Puudutatud isiku korteri köetav pind on suurenenud lodža elutoaga ühendamise tõttu. Avaldaja arvestas puudutatud isiku korteri kulude jaotamisel sellega. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik andis oma käitumisega nõude esitamiseks aluse.
Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Korteris elas alates 2019. kuni 2022. a novembrini üürnik. Ta kohustus tasuma korteri jooksvad majandamiskulud. Üürnik tasus juunist 2020 kuni juunini 2022 korteri majandamiskulude eest esitatud arved. Üürnik määras, mis kohustused ta täidab. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on üürniku poolt seega nõuetekohaselt tasutud. Avaldaja ei saanud hiljem määrata, et tasumine toimus teiste kohustuste katteks. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isiku õiguseellasel oli perioodil 2017 kuni 2019 majandamiskulude võlg, mille katteks oleks avaldajal olnud õigus üürniku poolt avaldajale tehtud makseid arvestada. Need kohustused olid ümberarvestuse tegemise ajal osaliselt aegunud. Puudutatud isiku õiguseellasel oli õigus nende täitmisest keelduda. Avaldaja ei saanud lugeda täidetuks kohustusi, mille täitmisest sai keelduda. Majandamiskulude nõue on tõendamata. Nõude alusdokumendid on puudulikud. Üksnes arvete esitamisest ei piisa. Majandamiskulud on jagatud korteriomanike vahel vastuolus seaduse ja avaldaja põhikirjaga. Majandamiskulud oleks tulnud jagada korteriomandite mõtteliste osade suurusest lähtuvalt. Seda ei tehtud. Puudutatud isik tasus seetõttu maist 2020 kuni maini 2022 avaldajale majandamiskulude eest kokku 1337 eurot 50 senti rohkem.
Erastatud eluruumi ja eluruumi kuuluva elumaja mõttelise osa hooldamise leping nr 18 (leping nr 18) ei ole puudutatud isikule siduv. Puudutatud isik ei sõlminud seda. Leping nr 18 ei reguleeri korteriomanike kohustusi. See ei muuda põhikirjas majandamiskulude jaotuse kohta sätestatut. Avaldaja poolt 7. aprilli 2022. a arvel nr 1066/1467 vee eest märgitud tasu 276 eurot 93 senti ei ole põhjendatud. Avaldaja ei tõendanud, et 2022. a märtsis tarbiti korteris nii palju vett. Kuna põhivõlg on tähtaegselt tasutud ja osaliselt ka põhjendamatu, ei ole viivisenõue põhjendatud. Puudutatud isik ei pea VÕS § 113 lg 4 järgi maksma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Puudutatud isik võis pärimisseaduse (PärS) § 135 lg 1 järgi keelduda pärandaja kohustuse täitmisest, kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni. Puudutatud isik esitas 9. märtsil 2023 notarile inventuuri nõude. Avaldaja ei saa nõuda viivist alates 9. märtsist 2023 kuni inventuuri tähtaja lõppemiseni. Elamu soojuse ja veetarbimise kulud ei ole majandamiskulud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1 tähenduses. Avaldaja ei saa seetõttu nõuda nende tasumisega viivitamise eest viivist. Menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei esitanud puudutatud isikule nõude aluseks olevaid dokumente. Vaidlust ei saanud seetõttu kohtuväliselt lahendada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Viru Maakohus jättis 6. juuli 2023. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 1597 eurot 50 senti koos viivisega. Maakohus tühistas 31. oktoobri 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Avalduse esitamise ajal oli korteri omanik Vladimir Maslov. Vladimir Maslov suri. Tema pärija on puudutatud isik. Korter ja Vladimir Maslovi kohustused läksid PärS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel puudutatud isikule üle. Avaldaja nõuab puudutatud isikult alates juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arvetel nimetatud majandamiskulude tasumist. Avaldaja sõnul on tasumata 3847 eurot 92 senti ja viivis. Puudutatud isiku väitel tasus arved üürnik. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et O. Morozova (üürnik) tasus avaldajale korteri eest makseid detsembrist 2019 kuni novembrini 2022, kokku 3855 eurot 15 senti. Vaieldakse, milliste kohustuste katteks tuleks see arvestada. Korteriühistu liikmelisusest tulenevad kohustused on korteriomaniku kohustused. Kui korteri eest oli varasemalt maksed tasumata, võis korteri omanikul olla avaldaja ees mitu eri aegadel sissenõutavaks muutunud kohustust. Kohustuste täitmise järjekorra määrab eelkõige võlgnik (VÕS § 88 lg 1). Võlgnik saab täidetava kohustuse määrata nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega. Üürnik tegi regulaarselt makseid, millest enamus olid samas summas, mille eest oli vastava kuu arve esitatud. Usutav ei ole, et üürnik tegi esitatud arvetega juhuslikult samas summas makseid ega soovinud maksetega viimati saadud arveid tasuda. Üürniku tehtud maksete ja arvete summade kattuvusest tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes kaudne tahteavaldus, millega määrati maksega täidetav kohustus. Avaldaja esitatud arved tuleb seega lugeda täidetuks üürniku poolt samal kuul tehtud maksete ulatuses. Avaldaja ei tõendanud, et tal olid puudutatud isiku vastu varasemad sissenõutavaks muutunud nõuded. Üürnik tasus kõik avalduse esemesse kuuluvad arved, v.a 2022. a aprilli arve. Üürnik tasus 2022. a aprilli arvest 130 eurot, tasumata on 275 eurot 33 senti. 2022. a aprilli arvel kajastatud hooldus- ja remondifondi maksed on kehtestatud avaldaja liikmete 28. veebruari 2022. a otsusega. Otsus on kehtiv. Kinnistusregistri andmetel on puudutatud isiku korteri pindala 61,8 m2. Hoolduse kulu oli 2022. a aprillis seega 35 eurot 94
senti ja remondifondi makse 12 eurot 36 senti. 2022. a aprilli arvel on need summad õigesti kajastatud. Lepingu nr 18 kui korteriühistu ja korteriomaniku vahel sõlmitud lepinguga ei saa muuta seadusest ega põhikirjast tulenevat kulude jaotust. Avaldaja põhikirja regulatsioon ei ole kulude jaotuse osas selge. Kulud tuleb KrtS § 40 lg 1 järgi seega jagada vastavalt kaasomandi osa suurusele. 2022. a aprilli arve esitati 2022. a märtsi kulude eest. Aktsiaselts Narva Vesi esitas avaldajale sama aja eest arve 910 eurot 86 senti ja Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK arve 5881 eurot 30 senti. Avaldajale esitati märtsi 2022 eest arved gaasiseadme teenindamine kulu kohta 60 eurot 3 senti kvartal ehk 20 eurot 1 sent kuu, elektri kohta 212 eurot 10 senti ja 61 eurot 10 senti ning prügi kohta 194 eurot 24 senti, kokku 487 eurot 45 senti. Puudutatud isiku korteriomandi mõttelise osa suurus on 618/46391. Puudutatud isik pidi 2022. a aprilli kuludest tasuma seega 96 eurot 97 senti. 2022. a aprilli arve oli, arvestades, et üürnik tasus ülespoole ümardamise tõttu varasemalt 7 eurot 27 senti rohkem, põhjendatud 137 eurot 52 senti. Puudutatud isik tasus varasemalt esitatud arve alusel avaldajale rohkem kui ta oleks pidanud. Puudutatud isik tasus 2021. a juuni arve alusel 2021. a mai elektri, gaasiseadmete teenindamise, külma vee, prügiveo, soojuse, vee ringvoolu ja veesoojenduse eest kokku 400 eurot 42 senti. Avaldajale esitati 2021. a mai eest elektriarved 131 eurot 50 senti ja 85 eurot 85 senti, gaasiseadmete teenindamise arve 20 eurot 1 senti, veearve 947 eurot 83 senti, prügiarve 211 eurot 52 senti ning soojusearve 2102 eurot 6 senti, kokku 3497 eurot 42 senti. Puudutatud isiku korteri eest tulnuks kaasomandi osa suurust arvestades tasuda 46 eurot 59 senti. Puudutatud isiku eest tasuti 460 eurot 98 senti. Puudutatud isik on seega tasunud avaldajale avalduse aluseks olevad arved. Kuna puudutatud isikul ei ole avaldaja ees võlga, ei ole viivise väljamõistmine põhjendatud. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada, või saata asi samale maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Avaldaja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus kohaldas valesti TsÜS § 68 lõiget 3. Maakohus leidis ekslikult, et üürniku poolt aastatel 2020 kuni 2022 avaldaja pangakontole laekunud summasid saab käsitada puudutatud isiku kaudse tahteavaldusena määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle kantud, kuna enamus maksed tehti samas summas, milles arved esitati. Maakohus ei hinnanud kõiki olulisi asjaolusid ja tõendeid. Maakohus ei hinnanud avaldaja poolt puudutatud isiku õiguseellasele 3. detsembril 2021 e-posti teel saadetud teadet võla ümberarvutamise kohta. Kohtu järeldus, et teate puudutatud isiku õiguseellasele kättetoimetamine on tõendamata, on üllatuslik. Maakohus oleks pidanud teate kättetoimetamise tõendamise vajadusele tähelepanu juhtima. Avaldaja arvas, et kuna puudutatud isik ei vaidlustanud teate kättesaamist, ei pidanud avaldaja seda tõendama. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik sai kõik avaldaja saadetud e-kirjad kätte. Kui esitatud tõenditest ei piisa tõendamaks, et puudutatud isiku õiguseellane sai 3. detsembri 2021. a e-kirja kätte, tuleks avaldajale anda võimalus seda kohtu kaasabil täiendavalt tõendada. Maakohus võrdsustas üürniku ja puudutatud isiku õiguseellase käitumise. Maakohus oleks pidanud tuvastama puudutatud isiku õiguseellase tahteavalduste sisu tema enda käitumise põhjal. Puudutatud isiku õiguseellane ei määranud, mis kohustuste katteks täitmine toimus. Puudutatud isiku õiguseellane ei vaidlustanud enne kohtumenetlust kohustuste täidetuks
lugemise järjekorda ega reageerinud avaldaja 3. detsembri 2021. a teatele. Puudutatud isiku õiguseellane nõustus seega vaikimisi, et esimeses järjekorras tuleb täidetuks lugeda esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Üürniku poolt tehtud maksed ei olnud avaldajale äratuntavad kui puudutatud isiku õiguseelase tahteavaldus, millel on õiguslikud tagajärjed. Avaldaja poolt esitatud arvete ja üürniku poolt tasutud maksete summad ei lange kokku. Maksete selgituses oli märgitud „üür“. See ei ole sama, mis majandamiskulud. Maakohus ei selgitanud, et avaldaja peab tõendama varasema võla, s.o aastatel 2017. kuni 2019. tekkinud kohustused. Avaldaja esitas korteri laekumiste väljavõtte 2018. kuni 2019. aasta kohta. Väljavõttelt nähtub, et sel perioodil laekus üksnes 110 eurot 19 senti. Viivise arvestusest nähtub samuti varasema võla olemasolu. Maakohus ei arvestanud nende tõenditega. Kui maakohus oleks asjaolusid selgitanud, oleks avaldaja esitanud nõude 2019. a majandamiskulude saamiseks. Maakohtu tehtud majandamiskulude arvestus ei ole õige. See kahjustab ebamõistlikult teisi korteriomanikke. Maakohus kohaldas valesti KrtS §-e 13, 40 ja 41 ja TsÜS § 68 lõiget 3. Korteriühistus on kommunaalkulude jaotamise osas kokkuleppe kõikidega korteriomanikega. KrtS § 40 lg 2 ja § 41 lg 2 järgi võib korteriomanike kokkuleppega näha ette, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud jaotatakse pärast kulude suuruse selgumist. Korteriomanikega sõlmitud elumaja mõttelise osa hooldamise lepingud on korteriomanike kokkulepe majanduskulude jaotamise kohta. Kõikide korteriomanike kulud on jaotatud vastavalt sarnastele lepingutele. Sellist kulude jaotamise korda rakendatakse korteriühistus 23 aastat. Tegemist on vastastikuste kaudsete tahteavalduste vahetamise ja ka tavaga. Puudutatud isik ei ole 2022. a aprillis ega muul ajal majandamiskulude eest avaldajale ettenähtust enam tasunud. Kuna põhivõlg on tõendatud, tuleb sellelt viivis välja mõista. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku kohustus avaldaja ees ei ole täidetud. Avaldajal ei ole alust lugeda kolmanda isiku poolt tehtud maksete alusel puudutatud isiku kohustusi täidetuks. Tegemist on tagatisrahaga. Avaldaja säilitab raha oma kontol, et see vajadusel kolmandale isikule tagastada.
Puudutatud isik palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Maakohtu määrus on seaduslik. Avaldaja nõue on üürniku tehtud maksetega täidetud. Üürnik määras, millised kohustused ta täidab. Tal oli selleks õigus. Üürnikul oli põhjendatud huvi täita juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arvetest tulenevad kohustused, kuna ta oli korteriomanikuga sõlmitud üürilepingust tulenevalt selleks kohustatud. Puudutatud isiku õiguseellase käitumine ei ole oluline. Ta ei vaielnud üürniku poolt kohustuste jooksvale tasumisele vastu. Avaldaja sai aru, et üürnik täidab puudatud isiku jooksvaid kohustusi, kuna avaldaja arvestas üürniku poolt tasutu esialgu jooksvates arvetes nimetatud kohustuste katteks, kuid tegi alles hiljem ümberarvestuse. Avaldaja saadetud 2. detsembri 2021. a teade ei oma tähtsust. Sellest ei tekkinud puudutatud isikule kohustusi. Vaikimine ei ole nõusolek. Puudutatud isiku õiguseellane vaidles nõudele järjepidavalt vastu. Avaldajal ei olnud alust keelduda üürniku poolt kohustuste täitmise vastuvõtmisest. VÕS § 88 lg 6 ei kohaldu. Puudutatud isikul ei olnud avaldaja ees mitut kohustust. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isikul oleks olnud avaldaja ees perioodil 2017 kuni 2019 täitmata kohustusi. Maakohus selgitas avaldajale tõendamise vajadust. Kohus ei pidanud avaldajale selgitama alternatiivsete nõuete esitamise võimalust. Vaidlusaluse ajavahemiku majandamiskulud tuleb jaotada sel ajal kehtinud avaldaja põhikirja alusel. Asja materjalides ei ole kokkulepet, mille kohaselt Narva linn, XXX elamu
korteriomanikud oleksid kokku leppinud majandamiskulude jaotamises seaduses ja põhikirjas sätestatust erinevalt. Puudutatud isiku õiguseellase jaoks ei ole lepingust nr 18 tulenevad õigused ja kohustused siduvad. Majandamiskulude jaotamisel põhikirja ja seaduse eiramisest ei saa välja kujuneda tava. Puudutatud isik jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Puudutatud isik märkis ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et kolmas isik täitis 28. detsembril 2023 avaldaja nõude puudutatud isiku vastu. Nõuet ei saa seega rahuldada.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
7.Notar Sergei Nikonov märkis vastusena ringkonnakohtu järelepärimisele, et ta kandis
28.detsembril 2023 puudutatud isiku ja Eurospektras Eesti OÜ avalduse ning 18. juuli 2023. a lepingu alusel avaldaja pangakontole 4509 eurot ja 99 senti ning 21. detsembri 2023. a lepingu alusel 384 eurot ja 96 senti, kokku 4894 eurot ja 95 senti. See summa vastab avaldaja poolt 15. detsembri 2023. a tõendis nimetatud võla summale. Makse selgitus on "korteriomandi nr 15, asukohaga XXX, Narva linn, võlgnevuse kustutamine".
8.Puudutatud isik esitas 8. jaanuaril 2025 ringkonnakohtule taotluse menetluse kiirendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 3331 lg 1 ja 2 alusel puudutatud isiku 8. jaanuari 2025. a taotluse menetluse kiirendamiseks ja teeb asjas lõpplahendi. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde järgmised tõendid: määruskaebusele lisatud kirjavahetus avaldaja ja Vladimir Maslovi vahel koos lisade ja tõlkega, avaldaja 2017. a AS SEB Pank pangakonto väljavõte; puudutatud isiku 14. märtsi 2024. a menetlusdokumendile lisatud 29. detsembri 2023. a päring, 29. detsembri 2023. a ekiri, 28. detsembri 2023. a maksekorraldused nr 1430 ja 1431; avaldaja 19. märtsi 2024. a menetlusdokumendile lisatud arved ja 4. detsembri 2023. a e-kiri. Ringkonnakohus võtab TsMS § 477 lg 7, § 5 lg 3 ja § 667 lg 3 alusel asja materjalide juurde järgmised tõendid: notar Sergei Nikonovi 1. aprilli 2024. a vastusele lisatud 18. juuli 2023. a ja 21. detsembri 2023. a lepingud; 19. detsembri 2023. a avaldus, 15. detsembri 2023. a tõend ning notari Swedbank AS pangakonto väljavõte.
10.Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude mai 2020 kuni mai 2022 eest arvestatud majandamiskulude saamiseks, s.o puudutatud isikule juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arvete tasumiseks (dtl 2-3, 14 – 38, 656). Puudutatud isik väidab, et kohustus on täidetud esiteks puudatud isiku õiguseellase üürniku poolt tähtaegselt tehtud maksete arvel ning teiseks notar Sergei Nikonovi poolt 28. detsembril 2023 avaldaja pangakontole kantud raha eest. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja majandamiskulude nõue ka sisuliselt põhjendamatu.
11.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohtu määruse põhjendustest ei ole väga hästi aru saada, kas maakohus käsitles üürniku käitumist avaldajale maksete tegemisel üürniku või puudutatud isiku kaudse tahteavaldusena. Ringkonnakohus täpsustab, et üürniku käitumisest avaldajale maksete tegemisel tuleneb üürniku kaudne tahtavaldus, mitte puudutatud isiku oma. Üürnik sai määrata, millise puudutatud isiku kohustuse ta viimase eest täitis.
11.1.Korteriomanik on KrtS § 40 lõikest 1 tulenevalt kohustatud tasuma korteriühistule majandamiskulude eest. Tegemist on rahalise kohutusega. Seadusest ega majandamiskulude tasumise kohustuse olemusest ei tulene, et korteriomanik peaks täitma selle kohustuse isiklikult. Kolmas isik, sh üürnik, võib VÕS § 78 lg 1 järgi täita selle kohutuse korteriomaniku eest. Kui kolmas isik täidab kohustuse korteriomaniku eest, vabaneb korteriomanik korteriühistu ees kohustuse täitmisest (VÕS § 78 lg 1 teine lause). Kui kolmas isik annab korteriomaniku majandamiskulude tasumise kohustuse täitmiseks korteriühistule üle raha, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi korteriomaniku majandamiskulude kohutuste täitmiseks, tuleb see, milline korteriomaniku kohutus on kolmanda isiku poolt üleantud raha arvel täidetud, tuvastada VÕS § 88 alusel (vt P. Varul. VÕS § 88/4.1 – P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1 – 102). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). VÕS § 88 lõikest 1 tulenevalt on korteriomanikul õigus esimesena määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha üle andis. VÕS §-st 78 ja § 88 lõikest 1 koostoimes tuleneb, et juhul, kui korteriomaniku eest andis viimase kohustuse täitmiseks raha üle kolmas isik, saab kolmas isik kasutada korteriomaniku asemel VÕS § 88 lõikes 1 sätestatud määramise õigust. Kolmanda isiku VÕS § 88 lõikes 1 sätestatud määramise õiguse saaks VÕS § 78 lg 2 järgi välistada see, kui korteriomanik vaidleks kohustuse sellisele täitmisele vastu. Korteriomaniku kohustuse täitmiseks VÕS § 78 alusel õigustatud kolmas isik saab seega juhul, kui ta täidab korteriomaniku kohustuse, esimesena määrata, millise kohustuse ta täidab. Seda saab teha nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lõigete 2 ja 3 mõttes. Kohus saab tuvastada, et kolmas isik on määranud, millise korteriomaniku kohustuse täitmiseks ta korteriühistule raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just kolmanda isiku väidetud kohustuse täitmiseks (vt RKTKm 31.01.2014, 3-2-1-166-13, p 14).
11.2.Puudutatud isiku õiguseellasele esitatud arvetel oli märgitud nii jooksva kuu kohustused ja nende tasumise tähtaeg kui ka puudutatud isiku õiguseellase eelnevalt sissenõutavaks muutunud kohustused (dtl 14 – 38). Maakohus tuvastas põhjendatult, et puudutatud isiku õiguseellasele alates juunist 2020 kuni märtsini 2022 (k.a) ning maist kuni juunini 2022 (k.a) esitatud arvetel märgitud igakuise majandamiskulude makse suurus langes enam-vähem kokku üürniku poolt avaldajale tasutud maksetega. Üksnes aprilli 2022. a arve eest oli tasutud oluliselt vähem. Üürnik maksis avaldajale puudutatud isiku õiguseellase eest seega järjepidavalt raha ulatuses, mis vastas täpselt või ligilähedaselt igakuistel arvetel märgitud jooksvate kohustuste summale. Üürnik märkis makse selgitusse "üür" ja viitenumbriks arvetel märgitud viitenumbri (vt 14 – 38, 794 – 799, 833). Sellest saab mõistlikult järeldada, et üürnik määras, et tema poolt makstu arvel tuleb lugeda täidetuks arvetel märgitud puudustatud isiku õiguseellase jooksva kuu majandamiskulude kohustus, mitte arvetel märgitud puudutatud isiku õiguseellase varasemad võlad. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik või tema õiguseellane oleksid vaielnud üürniku poolt sel viisil puudutatud isiku õiguseellase kohustuste täitmisele vastu. Avaldaja 2. detsembri 2021. a teade, millega avaldaja määras, et korteri majandamiskulude katteks alates
20.detsembrist 2019 kuni 21. oktoobrini 2021 laekunud summad loetakse tasutuks 2017. kuni 2019. a kohustuste katteks (dtl 614 – 616), viitab kaudselt sellele, et avaldaja sai aru, et üürnik tasub puudutatud isiku õiguseellase jooksvaid kohustusi. Kui avaldaja ei oleks üürniku maksetest nii saanud aru, poleks tal olnud põhjust puudutatud isiku õiguseellasele sellist teadet edastada. Üürniku poolt avaldajale tehtud maksetest tuleneb seega TsÜS § 68 lg 3 mõttes üürniku kaudne tahteavaldus, mille kohaselt üürnik määras, et tema poolt tasutud raha eest on makstud juunist 2020 kuni juunini 2022 (k.a) esitatud arvetel märgitud jooksva kuu kohustused.
Üürnikul oli VÕS § 78 ja § 88 lg 1 alusel õigus määrata, mis kohustuse ta täidab. Asja materjalidest ei nähtu, et üürniku määramise õigus oli VÕS § 88 lg-te 2 ja 3 järgi välistatud.
11.3.Kuna üürnik määras puudutatud isiku õiguseellasele juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arvete osas, et ta täidab jooksva kuu majandamiskulude kohustused ja puudutatud isiku õiguseellane ei vaielnud sellele vastu, ei saanud avaldaja VÕS § 88 lg-st 4 tulenevalt määrata, et kohutused tuleb lugeda täidetuks üürniku poolt määratust erineval viisil. Avaldaja
2.detsembri 2021. a teade ning puudutatud isiku õiguseellase 2017. kuni 2019. aastani tekkinud kohustused ei oma seega tähtsust.
11.4.Puudutatud isiku õiguseellase vaikimisest ei saa järeldada, et ta vaidles üürniku poolt kohustuste täitmise viisile vastu ning soovis, et esimeses järjekorras tuleks lugeda täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Vaikimist või tegevusetust saab lugeda tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4). Sellist seadust, kokkulepet ega praktikat, mis võimaldaks teha puudutatud isiku õiguseellase vaikimisest avaldaja soovitud järeldusi, ei ole.
11.5.Maakohus leidis seega põhjendatult, et juunist 2020 kuni juunini 2022 esitatud arved on üürniku tehtud maksetega tasutud ja avaldaja ei saa enam nende maksmist nõuda. Üürniku poolt on tasumata üksnes aprilli 2022 arvest 275 eurot 33 senti (405,33 – 130) (dtl 36, 833).
12.Maakohus ei rikkunud selgitamiskohutust sellega, et ei öelnud avaldajale, et ta võiks esitada puudutatud isiku vastu nõude ka enne 2020. a maid tekkinud majandamiskulude saamiseks. Kohus lahendab korteriühistu majandamiskulude nõude korteriomaniku vastu TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel korteriühistu avalduse alusel hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib küll uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7). Samas on selle eesmärk tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 3.10.2018, 2-16-3663/95, p 23). Uurimispõhimõttest ei tulene kohtule kohtustust selgitada avaldajale, millise ajavahemiku eest tekkinud majandamiskulude võlga võiks avaldaja veel nõuda. Sellised selgitused ei olnud asja lahendamiseks vajalikud. Maakohus uuris avaldajalt 7. juuni 2020. a arvel märgitud varasema võla kohta. Avaldaja kinnitas, et see on varasem võlg ja seda ei nõuta (dtl 84).
13.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus määras majandamiskulude jaotuse korteriomanike vahel valesti. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lõikes 1 sätestatud majandamiskulude jaotusest saab kõrvale kalduda, kas korteriomanike kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1, § 40 lg 2, § 41 lg 2) või põhikirja (KrtS § 40 lg 2) alusel.
13.1.Avaldaja tugineb sellele, et majandamiskulude jaotus on osaliselt reguleeritud korteriomanike kokkuleppega. Avaldaja käsitleb korteriomanike kokkuleppena elumaja hooldamise lepinguid, mis on väidetavalt sõlmitud kõigi korteriomanikega (leping nr 18). Korteriomanikud võivad korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatust kokkuleppe alusel erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab (KrtS § 13 lg 1). Korteriomanikud võisid enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 järgi korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) kokkuleppe alusel korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistas. Korteriomanike kokkulepe eeldab praegu ja eeldas enne KrtS-i jõustumist kõikide korteriomanike samasisulist tahteavaldust. Kokkuleppe võib saavutada muuhulgas kaudsete vastastikuste tahteavalduste kaudu TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi. Kaudseks
loetakse TsÜS § 68 lg 3 kohaselt tahteavaldust, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKm 20. juuni 2022, 2-19-8045/46, p 15). Korteriomanike kokkulepe kehtib KrtS § 13 lg 3 järgi korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. Korteriomanike kokkulepe kehtis ka KOS § 8 lg 2 järgi korteriomaniku õigusjärglase kohta juhul, kui see oli kantud kinnistusraamatusse. Korteriomanike kokkulepped kanti KOS § 8 lg 2 järgi kinnistusraamatusse märkusena. Avaldaja sõlmis 24. jaanuaril 2001. a D. Tjurininiga (puudutatud isikuga) lepingu nr 18 (dtl 800– 804). Avaldaja väidab, et samasisulised kokkulepped sõlmiti kõigi korteriomanikega. Selle kohta ei ole aga tõendeid esitatud. Maakohus ei selgitanud välja, kas 24. jaanuari 2001. a kokkulepe saab üldse olla kõigi korteriomanike kokkulepe. Samas see ei toonud kaasa maakohtu poolt vale lahendi tegemist. Isegi, kui tegemist võis olla kõigi korteriomanike kokkuleppega, saaks see olla puudutatud isiku suhtes siduv üksnes juhul, kui alates kokkuleppe sõlmimisest ei oleks toimunud korter nr 15 osas eriõigusjärglust, s.o seda ei ole võõrandatud, või kui kokkuleppe sisu oleks kantud kinnistusraamatusse enne KrtS-i jõustumist märkusena (KOS § 8 lg 2) või pärast KrtS-i jõustumist eriomandi sisuna (KrtS § 13 lg 3). Kinnistusraamatu väljavõtte (vt dtl 805 – 806) kohaselt avati korteri nr 15 kohta registriosa alles 11. märtsil 2003, mil kanti korteri nr 15 esimese omanikuna kinnistusraamatusse D. Tjurin, kellega oli leping nr 18 sõlmitud ja kes on käesolevas asjas puudutatud isikuks. D. Tjurin andis 27. oktoobril 2015 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel korter nr 15 omandiõiguse üle Tatjana Maslovale. Viimane kanti korter nr 15 omanikuna kinnistusraamatusse 29. oktoobril 2015. Korteri suhtes toimus seega oktoobris 2015 eriõigusjärglus, mille tulemusena sai korteri nr 15 omanikuks T. Maslova. T. Maslova ei ole lepingu nr 18 pool. Kinnistusraamatust ei nähtu, et leping nr 18 oleks kantud kinnistusraamatusse märkuse või eriomandi sisuna. Leping nr 18 ei ole T. Maslova suhtes seega siduv. T. Maslova pärijana sai korteri nr 15 omanikuks V. Maslov, kes omandas T. Maslova üldõigusjärglasena viimase õigusliku positsiooni (vt PärS § 3 lg 1, § 4 lg 1 ja § 2). See tähendab, et kuna leping nr 18 ei olnud T. Maslova jaoks siduv, ei olnud see ka tema pärija V. Maslovi jaoks siduv. V. Maslovi pärijana sai korteri nr 15 omanikuks uuesti küll puudutatud isik D. Tjurin, kes oli algselt lepingu nr 18 pooleks, kuid D. Tjurin omandas V. Maslovi pärijana PärS § 3 lg 1, § 4 lg 1 ja § 2 alusel V. Maslovi õigusliku positsiooni. See tähendab, et kuna leping nr 18 ei olnud V. Maslovi jaoks siduv, ei saanud see muutuda D. Tjurini kui V. Maslovi pärija jaoks siduvaks. Puudutatud isiku D. Tjurini õiguste ja kohustuste maht V. Maslovi pärijana ei saa olla laiem, kui oli V. Maslovi õiguste ja kohustuste maht. Samas isegi, kui tegemist saaks olla kõigi korteriomanike kokkuleppega ja see oleks puudutatud isiku jaoks siduv, ei tulene lepingu nr 18 sõnastusest selgelt, et korteriomanik tasub tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tarbitud teenuse mahule, ega ka seda, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks. Leping nr 18 näeb ette avaldaja kohustuse määrata täishooldamise tasu lähtudes faktilistest kuludest ja üldkoosoleku poolt kinnitatud korteritariifist. Lepingu nr 18 punktist 4.8 võiks järeldada, et täishoolduse tasu hõlmab põhihooldustasu, soojenduse tasu, sooja ja külma vett ja muud (dtl 800). Lepingust nr 18 ei tulene aga, kas faktilised kulud on avaldaja (kui terviku) faktilised kulud või iga korteriomaniku poolt tarbituga seotud faktilised kulud. Esimesel juhul ei tulene kokkuleppest, kuidas avaldaja faktilisi kulusid jaotatakse ning teisel juhul ei tulene kokkuleppest, kuidas tehakse iga korteriomaniku tegelik tarbimine kindlaks. Lepingu nr 18 alusel ei saa seega määrata, kui suur oli puudutatud isiku osa mai 2020 kuni mai 2022 majandamiskuludes.
13.2.KrtS § 40 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Sama lõike teise lause järgi võib põhikirjaga eelkõige ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või tema tarbitud teenuse mahule. Kui põhikirjas on ette nähtud kulude jaotus vastavalt tegelikule tarbimisele, tuleb põhikirjas ette näha, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil) (RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460/71, p 16.1.). Maakohus tuvastas põhjendatult, et avaldaja põhikirjas, mis kehtis ajavahemikul juuni 2020 kuni juuni 2022, ei ole selgelt välja toodud, et korteriomanik tasub tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tarbitud teenuse mahule. Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Avaldaja põhikirjas ei ole märgitud ka, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (vt dtl 606). Avaldaja põhikirja alusel ei saa seega määrata, kui suur oli puudutatud isiku osa mai 2020 kuni mai 2022 majandamiskuludest. Seda saab seega taha üksnes KrtS § 40 lg 1 alusel.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli aprilli 2022 arve (dtl 36) alusel kohustus tasuda märtsi 2022. a majandamiskulude eest 405 euro 33 sendi asemel üksnes 145 eurot 17 senti (12,13 + 78,35 + 12,36 + 35,84 + 6,49). Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Üürnik tasus arvest 130 eurot (dtl 833). Aprilli 2022 arvest on seega tasumata 15 eurot 17 senti (145,17 – 130). Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjendanud maakohus aga piisavalt, millest tulenevalt arvestas maakohus üürniku või puudutatud isiku õiguseellase poolt varem enamtasutud summad aprill 2022 arve eest tasumata 15 euro 17 sendi katteks. Ringkonnakohus möönab, et arvestades puudutatud isiku osa majandamiskuludes, avaldaja poolt puudutatud isikule majandamiskulude eest esitatud arveid ja nende eest tasutud summasid, võib puudutatud isik olla maksnud mõnel kuul majandamiskulude eest rohkem kui ta oleks pidanud. See aga ei tähenda, et enamtasutud summad oleks võimalik arvestada aprill 2022 arve eest tasumata summa katteks. Avaldaja väitel oli puudutatud isikul majandamiskulude võlg ka ajavahemiku eest enne maid 2020. Puudutatud isik vaidles varasemale võlale vastu. Avaldaja esitas varasema võla kohta arved (dtl 92 – 103) ja enda pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2019 laekus avaldajale korteri nr 15 eest kokku 110 eurot 19 senti (dtl 537, 613). Maakohus leidis, et avaldaja ei ole varasema võla olemasolu tõendanud, kuid ei hinnanud avaldaja esitatud tõendeid (dtl 865). Maakohus ei selgitanud, miks avaldaja tõendid ei ole piisavad varasema võla tõendamiseks ega ka vajadust esitada varasema võla tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Puudutatud isikul võisid seega olla avaldaja ees tasumata lisaks aprilli 2022. a arvele ka varasemad võlad. Kui see nii oli, oleks maakohus pidanud puudutatud isiku poolt mõnel kuul enamtasutud summade puudutatud isiku kohustuste katteks arvestamisel esmalt tuvastama, kas puudutatud isik või avaldaja on määranud, milliste kohustuste katteks tuleks need summad arvestada (VÕS § 88 lg-d 1–5). Üürniku käitumisest ei saa tuletada, et tema oleks määranud, milliste puudutatud isiku kohustuste katteks tuleks tasuda need summad, mis on tasutud mõnel kuul ettenähtust rohkem. Kui puudutatud isik ega avaldaja ei määranud, milliste kohustuste katteks tuleks mõnel kuul enamtasutud summad arvestada, saaks neid VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi arvestada esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse, mitte viimase, s.o aprilli 2022 arvel, kajastatud tasumata kohustuste katteks.
15.Maakohtu eelkirjeldatud rikkumine ei ole aga aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Puudutatud isiku väitel on avaldaja nõue notar Sergei Nikonovi poolt 28. detsembril 2023 avaldaja pangakontole kantud raha arvel tasutud. Avaldaja vaidleb selle vastu. Avaldaja kinnitas, et korteri nr 15 põhivõlg on seisuga 1. detsembri 2023. a seisuga 4066 eurot 79 senti (periood kuni 12. juuli 2022) ning viivis 828 eurot 16 senti (dtl 1111), kokku 4894 eurot 95 senti. Notar Sergei Nikonov kandis 28. detsembril 2023 puudutatud isiku ja Eurospektras Eesti OÜ vahel 18. juulil 2023 sõlmitud lepingu p-de 4.2 ja 4.3 (dtl 1088) ning puudutatud isiku ja Eurospektras Eesti OÜ avalduse (dtl 1109) alusel avaldaja pangakontole 4509 eurot 99 senti selgitusega "korteriomandi nr 15, asukohaga XXX, Narva linn, võlgnevuse kustutamine" (dtl 1081, 1112). Notar Sergei Nikonov kandis 28. detsembril 2023 Eurospektras Eesti OÜ, J. Averko ja A. Jelagini vahel 21. detsembril 2023. a sõlmitud lepingu p 2.2.8 alusel avaldaja pangakontole 384 eurot 96 senti selgitusega "korteriomandi nr 15, asukohaga XXX, Narva linn, võlgnevuse kustutamine" (dtl 1081, 1112). Notar Sergei Nikonovi poolt tasutud maksetega on puudutatud isiku võlg avaldajale, mis oli tekkinud 12. juulini 2022, seega tasutud. Avaldajal ei olnud VÕS § 78 lõikest 2 tulenevalt õigust keelduda notari tehtud maksete vastuvõtmisest. Puudutatud isik ega isikud, kes said korteri omanikuks pärast selle puudutatud isiku poolt võõrandamist, ei vaielnud notari poolt kohustuse täitmisele vastu. Vastupidi, notari selgitustest nähtub, et nimetatud isikud on avaldaja ees kohustuste sellist täitmist soovinud. Notari tehtud ülekannete selgitustest on aru saada, mis kohustusi täidetakse. Aprilli 2022 arvest tasumata 15 eurot 17 senti ja sellelt arvestatud võimalik viivis on määruskaebuse menetluse ajal seega tasutud. Asjaolu, et avaldaja kajastab enda poolt esitatud arvetel ikkagi võlga olemasolevana, ei tähenda, et aprilli 2022 arve oleks tasumata.
16.Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks ei ole seega alust. Arvestades, et maakohus jättis suurema osa avaldaja nõudest põhjendatult rahuldamata, ei ole TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
17.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
18.Puudutatud isiku menetluskulud on esindajakulu 1237 eurot 50 senti (käibemaksuta). Esindaja tegi järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine (6 tundi), 14. märtsi 2023. a menetlusdokumendi koostamine (1,75 tundi) ja S. Nikonovi esitatud dokumentidega tutvumine, 2. mai 2024. a menetlusdokumendi koostamine (3,5 tundi). Tunnitasu oli 110 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi puudutatud isiku esindajakulu kui menetluskulu kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebuse menetluses tehtud toimingute mahtu ja keerukust, on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku esindaja ajakulu 11 tundi 15 minutit põhjendatud. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu 110 eurot käibemaksuta ei ületa sarnastes asjades tasumisele kuuluvat keskmist tunnitasu. Puudutatud isiku esindajakulud 1237 eurot 50 senti on seega põhjendatud. Kohus märgib puudutatud isiku taotlusest (dtl 1126) ja TsMS § 177 lõikest 4 lähtudes määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.