Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
26.06.2015 Tallinnas 2-13-20483 R M hagi A Z i vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks, intressi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6423,20 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R M apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
02.06.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R M (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja A Z (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Yllö
Pärnu Maakohtu 12.01.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-20483 tühistada osas, millega jäeti rahuldamata R M hagi A Z i vastu sõiduauto ostuhinna 6010 eurot tagastamiseks, ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Osas, millega jäeti rahuldamata R M hagi lepingurikkumisega tekitatud kahju 413,20 euro hüvitamiseks, jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatisoonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud R M esitas 03.05.2013 Harju Maakohtule hagi A Z i vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista müügilepingu alusel tasutud 6010 eurot, kahjuhüvitise 413,20 eurot, intressi tagastatavalt summalt VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.02.2013 kuni müügilepingust taganemiseni 14.02.2013 kokku 99 senti ja viivise müügilepingu alusel tasutud ja kahju hüvitamise summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 15.02.2013 kuni kohustuse täitmiseni. Veebruaris 2013.a leidis hageja endale sobiva sõiduauto Opel Zafira kuulutuse automüügiportaalist www.auto24.ee. Kuulutuses oli märgitud, et sõidukile on teostatud müügieelne tehniline kontroll tehnoülevaatuse keskuses TehnoKuller, sh üldine diagnostika, veermiku ja pidurite kontrolli teostamine ning mootori test. Lisaks sellele märkis müüja pakkumisse rõhutatult garantii olemasolu. Müügikuulutuses oleva sõiduki tegi hagejale atraktiivseks sõiduvahendile paigaldatud diiselmootor, 7 istekoha ja kliimaseadme olemasolu. Müügitehingusse astumise oluliseks argumendiks oli hageja jaoks talverehvide olemasolu ning tehnilise kontrolli eelnev teostus. Pooled kohtusid 05.02.2013. Kostja kinnitas, et auto on läbinud tehnokontrolli ja on tehniliselt korras. Sõiduvahendi visuaalse ülevaatuse järel tegi hageja ostupakkumuse, millega kostja nõustus. Hageja arusaamist mööda sõlmiti müügileping nendel tingimustel, mis olid välja toodud müügikuulutuses. 06.02.2013 edastas kostja hagejale sõiduki registreerimistunnistuse, mille kohaselt on sõiduki omanikuks registreeritud hageja. Nähtav oli tehnoülevaatuse kehtivus kuni märtsini 2015.a. Hageja tasus kostjale pangaülekandega 6010 eurot. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal proovisõitu teha ning sõiduvahendi tehnilist seisundit seega põhjalikumalt kontrollida, teatas hageja, et jätab endale õiguse esitada mõistliku aja jooksul võimalikud pretensioonid. Esimene pretensioon tekkis hagejal koheselt, kuna auto valduse üleandmise hetkel puudusid sõidukil müügipakkumises osundatud talverehvid. Sõidukile oli paigaldatud suverehvid. Hageja oli sunnitud tegema koheselt lisakulutuse 400 eurot. Lisaks oli vajalik sõiduki kohustusliku varustuse vastavusse viimiseks soetada tulekustuti väärtusega 13,20 eurot. 14.02.2013 lasi hageja autoremonditöökojas teostada sõiduki tehnilise kontrolli. Mehaanikul tekkis mootori tööd kuulates kahtlus selle korrasolekus. Õlimõõtevarda visuaalne kontroll kinnitas kahtlusi, kuna vardal oli nähtav metallipuru, mida mehaaniku sõnul ei oleks pidanud seal kindlasti olema. Koheselt teavitas hageja kostjat lepinguobjekti mittevastavusest müügilepingule. Kostja suhtumine oli äärmiselt negatiivne ning tal puudus igasugune koostöövalmidus. Hageja teatas 14.02.2013 kostjale soovist lepingust taganeda.
18.02.2013 teostati hageja palvel United Motors AS-is mootori diagnostika, mille käigus selgitatigi välja mootori ebaühtlast töötamist ja kõrvalisi helisid tekitav allikas. Nimelt olid ebaloomulikult kulunud mitmed mootori detailid. Spetsialistid tõid sellise kulumise põhjustajana esile ebapiisava õlituse. Spetsialisti arvamuse kohaselt on parim lahendus kogu mootori välja vahetamine, mille maksumuseks pakuti ligikaudselt 2985,50 eurot. Müügipakkumisest kirjeldatud talverehvide puudumine ning kostja pealiskaudne suhtumine tekitas hagejas kahtlusi ning ta esitas teabenõude Autoregistrikeskuse Pärnu büroole registreerimistunnistuse ehtsuse tuvastamiseks. Üllatavalt sai hageja teada, et sõiduki registreerimisel esitati ARK Pärnu büroo töötajale sõiduki kirjalik müügileping koos hageja väidetava volitusega, kuid hageja ei ole üldse selliseid dokumente allkirjastanud. Hageja leidis, et kostja vastutus ei sõltu asjaolust, kas ta on andnud müügigarantii või mitte. Kostja väljendas selgesõnaliselt reklaamis müügigarantii olemasolu, mida ta ei ole piiranud lisatingimustega. Ei oma tähtsust, kas auto oli kasutatud või mitte. Garantii on võimalik anda igal ajal ja igas seisundis asjale. Hageja ei ole kinnitanud lepingu eseme üleandmise hetkel, et tal puuduvad vara suhtes igasugused pretensioonid. Lepingust taganemise õigus ei sõltu asja ülevaatamisel esitatud pretensioonidest või nende puudumisest. Hageja edastas kostjale 14.02.2013 suuliselt teate lepingust taganemise osas. 16.02.2013 kordas hageja oma tahet sõnumiga kostjale. Kostja väide, et sõidukil olid peaaegu uued saksa lamellrehvid, on tõendamata. Kostja viide diiselmootorite eripära kohta on spetsiifiline tehniline argument, mida ei ole ühegi tõendiga kinnitanud. Kostja väitis sõiduki üleandmisel, et õlivahetuse pärast ei ole vaja muretseda, kuna ta teostas selle juba. Autokasutaja käsiraamatus märgitakse, et õlivahetuse vajadusest teavitab auto enda arvuti, mis edastab sellekohase informatsiooni näidikute tabloole. Ajavahemikul, mil sõiduk oli hageja valduses, sellist infot ei ole arvuti väljastanud. Kostjal puudub õiguslik alus nõuda renti kostja vastuses toodud ajavahemiku eest. Võlasuhe lõppes 14.02.2013 esitatud suulise taganemisavaldusega. Seega saab kostja kasutuseeliste teoreetiline nõue ulatuda vaid perioodile 06. - 14.02.2013. Hageja ei nõustu hüvitise arvestuse põhimõttega, mille kohaselt kostja lähtub auto rendihinnast. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et autode puhul saaks kasutuseelise arvutamisel võtta aluseks läbitud kilomeetrid. Politsei- ja Piirivalveameti käekirjaekspertiisi kohaselt ei ole R M tõenäoliselt allkirjastanud 06.02.2013 taotlust, volitust ja müügilepingut. Kuna hageja ei ole kunagi kõnealust müügilepingut näinud, ei saanud ta ka nõustuda lepingus toodud tingimustega. Seega on kehtiv müügileping portaalis auto24.ee pakkumuses esitatud sõiduki müügikuulutuses esile toodud omadustega ja lisatingimustega, millele hageja andis aktsepti. Kostja väide, mille kohaselt oli mootor enne tehingu toimumist korras, on paljasõnaline. Hageja on tõendanud, et ostetud asi oli oluliste puudustega. Kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et need puudused eksisteerisid asja üleandmise ajal. Kuivõrd asja mittekorrasolek on negatiivne asjaolu, on vastupidise tõendamise kohustus kostja. Hageja hinnangul vajavad kostja vastuväited spetsialisti hinnangut, mitte juriidilisi tõlgendusi erinevate dokumentide kohta. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väide, et pooled kohtusid sõidukiga tutvumise eesmärgil 05.02.2013, on väär. Pooled kohtusid Pärnus Maxima XXX parkimisplatsil 04.02.2013, kus hageja oli koos naisega, kellele ta soovis sõidukit osta. Hageja vaatas auto põhjalikult üle,
kontrollis dokumente ja ühtegi pretensiooni sõiduki kohta tal ei olnud. Järgmisel päeval, s.o 05.02.2013, helistas hageja kostjale ja palus temalt sõiduki VIN-koodi. 06.02.2013 teatas hageja kostjale, et soovib sõidukit osta. Väär on hageja väide, et kostja pakkus sõidukile garantiid. Garantii oli selle kohta, et sõiduki esmane registreerimine oli tehtud 2007.a kuigi sõiduki mudeli väljalaskeaasta oli 12.2006.a. Ühtegi lauset ei kuulutuses ega lepingus garantii kohta ei ole. Kostja ei ole kuulutanud, et sõidukiga kaasas on ARK pakett. Samas peab tehnilisel ülevaatusel ARK pakett kindlasti kaasas olema, sest muidu ei lase ülevaatuse teostaja ülevaatusest läbi. Sõidukil olid all peaaegu uued saksa lamellrehvid. Juhul, kui hageja leidis, et Eesti oludes on vaja sügavama mustriga M+S kumme, oli tal õigus kummid ära vahetada. Väär on hageja väide, et ta 14.02.2013 teatas kostjale, et soovib lepingust taganeda. Kui peaks juhtuma, et ostetud kasutatud autol ilmnevad vead, siis tuleks viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul vea avastamisest, teha müüjale (kostjale) kirjalik kaebus, milles esitada lisaks probleemi kirjeldusele ka omapoolne selgelt väljendatud nõue. Taganemise tahtest sai kostja teada hagiavalduse kättesaamisel, s.o 24.05.2013. Enne ostu-müügi sooritamist oli mootorsõidukile ARK-is teostatud tehniline kontroll, mille käigus ei tuvastatud ei sõiduki mootori ebaühtlast töötamist ega kõrvalisi helisid. Diiselmootorite eripära on, et nad ei lähe iga käivitusega nii soojaks, et kondensniiskus välja aurustuks, mis tähendab, et see niiskus võib veena mootoriõli sisse valguda ja hiljem probleeme tekitada. Seega tuleks enne diiselmootoriga sõidukiga sõidu alustamist lasta õlil soojaks minna. Kostja ei ole teadlik, kuidas toimus talvisel ajal hageja poolt sõiduki ekspluateerimine. Talvisel perioodil piisab mõnel korral külma mootoriga sõitmisest, et mootoril võib tekkida ebaloomulik kahjustus, mida kinnitab United Motors AS-i seletuskiri. Tehnohoolet teostades tuleb diiselmootoril vahetada õli ja kõik filtrid. Kostja leidis, et hageja ei hooldanud oma sõidukit nii nagu peaks, mis võib olla sõiduki kahjustumise põhjuseks. Samas tuleb kasutatud sõiduki ostmisel arvestada, et autol võivad esineda kulumisest tekkinud vead, millele auto müüja vastutus ei laiene. Olukorra hindamisel tuleks hagejal võtta arvesse sõiduki vanust, läbitud kilometraaži ning nõutud hinda. Asjaolu, et mõni aeg pärast ostu-müügi teostamist ei töötanud mootor enam ühtlaselt, ei anna alust lepingust taganeda. Hageja kasutas sõidukit veebruaris 23 päeva, märtsis 31 päeva, aprillis 30 päeva, mais 31 päeva, juunis 5 päeva, kokku 120 päeva. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõudel on õiguslik alus, soovib kostja arvestada sõiduki kasutamise aja eest renti 25 eurot päevas ehk 3000 eurot. Lisaks sellele sõiduki tagastamist vastavalt sõiduki tagastamise juhendile ning tehnilise ülevaatuse teostamist vastavalt EURO 4 normidele. Müügilepingu p 6 kohaselt ostja kinnitas, et ta on teadlik sõiduki varustuse seisukorrast ja sõiduki puudustest ning ei esita müüjale varustuse puuduste kohta pretensioone. Müügilepingu p 7 oli ostja teadlik sõiduki tehnilisest, mehhaanilisest ja välisest seisukorrast ning ei esita müüjale selle kohta pretensioone. Müügilepingu p 9 sätestab, et ostja on sõiduki üle vaadanud ja teadlik, et ostetaval sõidukil puudub garantii ning tal ei ole sellega seoses müüjale mingeid pretensioone. Hageja kasutab praeguse ajani sõidukit. Hageja ei ole tõendanud, millist lepingust tulenevat kohustust kostja on oluliselt rikkunud. Tõendanud ei ole asjaolu, mis annaks hagejale vastavalt lepingule või seadusele õiguse lepingust taganeda hageja poolt valitud kujul. Hageja palus kostjal vormistada ostu-müügilepingu ning kuna hagejal ei pidanud aega olema, väljastas ta kostjale sõiduki vormistamiseks ARK-is volikirja koos sõiduki kasutaja andmetega
ja palus vormistada sõiduki tema nimele ja määrata sõiduki kasutajaks S S . Samuti palus hageja teostada sõidukile tehnoülevaatuse. Hageja poolt esitatud andmete alusel vormistas kostja kasutatud sõidukile tavas ja praktikas kasutatava ostu-müügilepingu ning allkirjastas selle müüja kohalolekul, samas hageja poolt esitatud andmete alusel kostja omakäeliselt vormistas volikirja. Kostja täitis hageja poolt antud käsundi nõuetekohaselt. Kostja tasus hageja eest riigilõivu ja samuti tasus tehnoülevaatuse teostamise eest. 06.02.2013 kostja andis sõiduki koos dokumentidega üle hagejale. Kuna koheselt hagejal ei olnud raha, lubas ta tasuda sõiduki eest ülekandega. Oma lubaduse hageja kokkulepitud summas täitis, mis veel kord kinnitab, et poolte vahel oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist põhjalik suhe ja tahe tehingu tegemiseks. Et hageja ei hooldanud oma sõidukit nii nagu peaks, kinnitab United Motors'i poolt väljastatud seletuskiri. Hageja ei ole esitanud kohtule 18.02.2013 esitatud diagnostikale väljavõtet diagnostikaseadest, kuna seal oleks kajastanud hageja sõiduki kasutuse ajal olnud mootori häire signaalid, mille peale hageja hooletuse tõttu ei reageerinud. Enne ostu-müügi tehingut oli mootorsõidukile ARK-is teostatud tehniline kontroll, mille käigus oli tuvastatud, et sõiduki mootor vastab kehtestatud tehnonõuetele. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus jättis 12.01.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 06.02.2013 sõlmiti sõiduki Opel Zafira müügileping, millega hageja ostis ja kostja müüs sõiduki 6010 euro eest. Kirjaliku lepingu p-de 6 ja 7 kohaselt kinnitas ostja oma allkirjaga, et on sõiduki varustuse, tehnilisest, mehhaanilisest ja välisest seisukorrast ning puudustest teadlik ega esita selle kohta pretensioone. Arvestades eksperdiarvamust (akt nr 14E-DK0039), mille kohaselt on nii müügilepingu kui volituse tekst kirjutatud kostja enda poolt ning hageja allkiri ei ole neil tõenäoliselt hageja enda kirjutatud, leidis kohus, et praegusel juhul ei saa kirjaliku müügilepingu sätteid kohaldada. E. Vahemetsa ütlustest ei tulenenud, et tunnistaja oleks hageja poolt dokumentide allkirjastamist pealt näinud. Lepingu tekstile hageja poolt allakirjutamine on küsitav ka põhjusel, et hageja ise sõidukiga enne selle ostmist ei sõitnud, vaid üksnes vaatas selle üle väliselt ja tutvus dokumentatsiooniga. Hageja selgitas kohtuistungil vande all, et sõiduk toodi 06.02.2013 tema elukohta. Seega oli leping sõlmitud suuliselt. Praegusel juhul olid müüdava sõiduki omadused detailselt märgitud auto24.ee müügikuulutuses, milles mh oli ära toodud, et müügieelne tehniline kontroll teostatud TehnoKulleris; autol teostatud diagnostika, veermiku kontroll, piduri kontroll, mootori test; läbisõidu kontroll Amservis ning et sõidukil on GARANTII (suured tähed kuulutuses). Kohus leidis garantii osas, et VÕS § 230 lg 1 võimaldab tõesti müüja poolt anda müügigarantii, kuid selle sisuks on lihtsustada ostja olukorda puuduste ilmnemisel pärast müüki (saab nõuda sõiduki väljavahetamist, parandamist jms). Müügigarantii ei tähenda VÕS § 218 lg 1 mittekehtivust – s.t kui asi oli selle üleandmise hetkel lepingutingimustele vastav, ei saa hiljem tekkinud puuduste kõrvaldamist või parandamist müüjalt nõuda. Vaidlusalusele sõidukile antud garantii on aga müügikuulutuses ja poolte endi poolt täielikult läbi rääkimata, s.t ei ole selged garantii tingimused ega tähtajad ning tagantjärele ei saa seda ka sisustada. Asjas ei olnud sisulist vaidlust küsimuses, et sõidukile teostati selle müügi päeval enne üleandmist tehnoülevaatus Tehnokuller AS-is Pärnus. Ülevaatus on tehtud kell 12.58, vastav kontrollkaart nr K1350312 on kohtule esitatud ning ülevaatuse järelduseks on tehniline
korrasolek, s.t sõiduki lubamine liiklusse kuni märtsini 2015. Ühtki kontrollkaardi mõttes väheohtlikku, ohtlikku ega eriti ohtlikku riket sõidukil ei tuvastatud. Liiklusseaduse § 73 lg 1 ja 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tingimused ja tähtajad tehnonõuete ja nendele vastavuse kontrolliks on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 18.07.2011 määrusega nr 77. Määruse § 8 lg 1 kohaselt tuleb sõiduki korralisel ülevaatusel kontrollida osi, seadmeid, sõlmi ja varustust, mis on toodud nimetatud määruse lisas 4. Lisa 4 p 5.2.3. alusel kontrollitakse rehve (sh tüübikinnitusmärke),
müügipakkumises lubatu oli täidetud. Seeläbi on kohus jätnud kohaldamata võlaõigusseadusest tuleneva müüja vastutuse ostja ees asja lepingutingimustele mittevastavustest lähtuvalt. Kohus jättis tähelepanuta, et lisaks Tehnokuller AS-is teostatud tehnilisele kontrollile pidi olema müügikuulutuse kohaselt teostatud diagnostika, veermiku kontroll, piduri kontroll, mootori test, samuti läbisõidu kontroll. Selliste testide läbimist kinnitavaid tõendeid, mis puutuvad mootori korraolekusse, vastustaja kohtu ette toonud ei ole. Tehnoülevaatuse aktist ei ilmne, et autot käivitati nii seoses mürataseme kui ka heitmete kontrolliga. Tõsiasja, et mootori kontrolli tehnoülevaatusel ei teostatud, kinnitab vastustaja müügipakkumise sisu, sest juhul, kui tehnoülevaatus hõlmaks endas mootori põhjalikku kontrolli, puudunuks vastustajal vajadus teostada eraldiseisvalt diagnostikat või mootori testi, mida ta müüjana lubanud oli. Arvestades vastustaja poolt menetluse käigus esitatud erinevaid tõele mittevastavaid ja võltsitud dokumente, tekib kahtlus ka tehnokontrolli sisulisel läbimisel, kuivõrd tehnokontrolli akti jättis vastustaja koos oma algse 05.06.2013 vastusega kohtule üldse esitamata. Alles pärast 10.12.2013 kohtuistungit, milles kohus viitas kostja vastuväidetega seotud dokumentide tõendusliku väärtuse vähesusele, esitas vastustaja tehnoülevaatuse kontrollkaardi. Samas tehnokontrolli läbiviija kodulehe andmetel ei toimu ülevaatusel mootori kontrolli, vaid kontrollitakse lisaks dokumentidele ja lisavarustusele valgustusseadmeid, veermikku, kere, rehve, rooliseadmeid, pidureid, jõuülekannet, heitgaase. Üllatav on kohtu poolt tehnokontrolli läbiviija potentsiaalsele käitumisele tuginevalt omistada autole mingi tehniline kvaliteet, kuivõrd sellisele võimalusele ei ole kohus mingil määral poolte tähelepanu juhtinud. Seda eelkõige olukorras, kus auto tehnilise seisundi kohta on dokumentaalsed tõendid. Seega on kohus oma lõppjärelduse rajanud asjaolule, mida ei ole menetluses käsitletud, rääkimata võimalusest selle kohta oma arvamust avaldada või tõendeid esitada, mistõttu palub apellant võtta tõendina vastu ka väljavõtte tehnokontrolli läbiviija kodulehelt. Kohus, analüüsides tehnokontrolli läbiviija hüpoteetilist käitumist, eksis sellega ka võistleva kohtumenetluse printsiibi vastu. Kohus jättis pooltele selgitamata, et kohtu hinnangul oli selliste asjaolude esitamine vajalik. Kohus ei küsinud pooltelt ka seisukohta kohtu enese initsiatiivil kohtuotsuse aluseks saanud asjaolude kohta. Samas on kohus eeltoodud üllatusliku asjaolu kõrval jätnud põhjendamatult tähelepanuta olemasolevad tõendid ja vastamata asjakohastele väidetele. Kohus jättis analüüsimata olulise osa tõenditest ja vastuväidetest. Kohus, asunud järeldusele, nagu kummutaks tehnokontrolli läbiviija tõenäoline (s.t mitte tõendatud) tegevus auto mootori puuduste olemasolu selle üleandmisel apellandile, jättis käsitlemata apellandi vastuväited nii tehnokontrolli tegeliku sisu kui ka tema poolt auto käitlemisele juhendi kohaselt. Samavõrra üllatuslikult viitas kohus hüpoteetilisele võimalusele, et apellant on sõidukit kasutades ise mootori probleeme süvendanud. Kuigi seeläbi ei välista ka kohus, et mootoril siiski esinesid üleandmisel mootori probleemid, oli põhjendamatu jätta tähelepanuta apellandi poolt 20.06.2013 esitatud sõiduki omaniku käsiraamatu väljavõtted, millest apellant sõiduki mõnepäevasel lühiajalisel kasutamisel oli ka juhindunud. Tõsiasjast, et sõitval autol võib mootori seisund halveneda vaid pikemaajalise väärkäitlemise tagajärjel, saab teha ainuvõimaliku järelduse puuduste olemasolu kohta juba valduse üleandmise ajal. Ehkki apellandi avaldusel algatatud kriminaalmenetluse raames teostatud käekirjaekspertiisi akt ei anna vastust küsimusele, kes on apellandi allkirja väidetaval müügilepingul ja volitusel võltsinud, kinnitab see siiski apellandi allkirja puudumist. Selliste tõendite kasutamine vastustaja poolt annab tunnistust, et ta ei pruugi oma tegevuses juhinduda kõige seaduslikematest viisidest. Vastustaja jäi kirjaliku lepingu sõlmituse väite juurde ka pärast
ekspertiisi tulemuste selgumist. Tõendite hindamisel kogumis pidanuks see õõnestama muude vastustaja paljasõnaliste väidete usaldusväärsust. Nagu kohus menetluses leidis, oli mootori puuduse tõendamine tagasiulatuvalt, s.t valduse saamise päeva seisuga, apellandi jaoks negatiivne asjaolu. Tõendamiskoormise ümberpöördumise põhimõtte kohaselt pidi vastustaja tõendama mootori korrasolekut, mille kohta aga asja materjalides mistahes tõendid puuduvad. Otsusega apellandi kahjuks ei ole kohus ümber lükanud vastustaja kahtlemist väärivaid ja põhistamata vastuväiteid, mis seostuvad tehnoülevaatusega ja millele apellant on kirjalikult tähelepanu juhtinud. Eelnevast tulenevalt ei olnud vastustaja vastuväidete tõendamatuse valguses põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja asi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohtu hinnangule on maakohtu otsus õige osas, millega jäeti hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata. Hageja nõudis lepingurikkumisega tekkinud kahju hüvitamist, mis tekkis sellest, et üleantud sõidukil olid vastupidiselt lubadusele all suverehvid ja puudus tulekustuti. Nimetute ostmiseks tegi ta kulutusi kokku 413,29 eurot. Maakohus leidis õigesti, et hageja laskis mööda mõistliku aja nendest väidetavates puudustest teatamiseks. Hageja oleks pidanud neid puudusi märkama talle sõiduki üleandmisel 06.02.2013 ja neist viivitamatult müüjale teatama, kuid nagu maakohus tuvastas, ei teatanud ta müüjale neist väidetavatest puudustest enne hagi esitamist. VÕS § 220 lg. 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega on maakohus hagi lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks jätnud õigesti rahuldamata. Osas, millega maakohus jättis tagasitäitmise võlasuhtest tuleneva nõude rahuldamata, tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist. Hageja hagi tugineb väidetele, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava sõiduki, mistõttu ta taganes lepingust, ja kostja on kohustatud talle tasutud müügihinna 6010 eurot VÕS § 189 lg. 1 järgi tagastama. Lepingutingimustele mittevastavuseks pidas hageja sõiduki mootoririket (hagiavaldus), mis seisnes mootori mitmete detailide (väntvõll, saaled jne. ebaloomulikus kulumises (kahjustumises), mille põhjustajaks on olnud ebapiisav õlitus või loomulik kulumine juhul, kui odomeetri näit ei vasta tegelikkusele ning on sellest oluliselt suurem (hagiavaldusele lisatud United Motors AS Pärnu töökoja juhataja ilma allkirjata seletuskiri toimiku lk. 16).
Maakohus ei ole seisukohta võtnud selle kohta, kas sõidukil esines hageja väidetud mootori puudused, samas möönab maakohus, et need võisid esineda, leides, et hageja ei ole tõendanud „väidetavate puuduste“ olemasolu talle sõiduki üleandmise hetkel. Pooled ei vaidlusta seda, et vaidlusaluse sõiduki ja selle müüja leidis hageja auto24.ee müügiportaali kaudu (kuigi kuulutuses on märgitud müüjaks ImperialAuto). Selles kuulutuses on märgitud, et sõidukile on teotatud mootori diagnostika ja läbisõidu kontroll. Arvestades seda ja ka asjaolu, et kuulutuses on sõna „garantii“ , andis müüja ringkonnakohtu hinnangul sellega ostjatele lubaduse, et sõiduki mootori seisund vastab läbisõidule 152 000 km vastavale kulumisele, s.o. tegemist võis olla lepingutingimuste olulise rikkumisega, kui tegelikult mootori kulum ületas oluliselt odomeetrilt nähtavale läbisõidule vastavat kulumit. Kostja ja tegelikult ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt võis mootori seisund halveneda hageja poolt sõiduki ebaõige käitamise tõttu ca 12 päeva jooksul pärast sõiduki valduse saamist ei ole piisavalt põhjendatud ega veenev. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hagejale tegema ettepaneku taotleda sõidukile tehnilise ekspertiisi läbiviimist tuvastamaks, kas sõiduki mootoril on olulise puudused võrreldes lepingus lubatuga ja kas need võisid tekkida tema poolt sõiduki ebaõigest käitamisest, samuti seda, kas sõiduki odomeetri näit vastab tegelikkusele. Kohus peab hagejale selgitama, et Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-43-15 antud juhiste kohaselt on poolel õigus varem tehtud taganemisavaldust täiendada. Otsust tehes peab maakohus võtma selge seisukoha, kas hageja on müügilepingut kehtivalt taganenud, s.o. seda, kas taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.