lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-20483/39

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 12.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-13-20483/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2015
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
4873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks- 12. jaanuar 2015, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-20483

Tsiviilasi

R. M. hagi A. Z.i vastu lepingu alusel üleantu tagastamise, kahju hüvitise ja intressi nõudes summas 6424.19 eurot ning lisanduva viivise nõudes

6423.20 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja R. M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx, xxxxx, lepinguline esindaja Kaili Siilak esindajad Kostja A. Z., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx, xxxxx, lepinguline esindaja A. Yllö Tsiviilasja hind

Kohtuistungi toimumise aeg

12.12.2014

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata R. M. hagi A. Z.i vastu.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja R. M. kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Sisulised asjaolud, poolte väited, tõendid ja nõuded Hageja nõuded ja väited Hagiavalduse (tl 2-7) kohaselt veebruaris 2013 soovis hageja R. M. soetada sõiduautot Xxxx Xxxxxx. Sobiva võimaliku ostuobjekti leidis ta automüügiportaalist www.auto24.ee (tl 8-9). Muuhulgas oli kuulutuses märgitud, et sõidukile on teostatud müügieelne tehniline kontroll tehnoülevaatuse keskuses TehnoKuller. Tehnilise kontrolli sisuna on välja toodud üldine diagnostika, veermiku ja pidurite kontrolli teostamine ning mootori test. Lisaks sellele on müüja märkinud pakkumisse rõhutatult garantii olemasolu. Müügikuulutuses oleva sõiduki tegi hagejale atraktiivseks sõiduvahendile paigaldatud diiselmootor, 7 istekoha ja kliimaseadme olemasolu. Müügitehingusse astumise oluliseks argumendiks oli hageja jaoks talverehvide olemasolu (puudus vajadus kohese lisainvesteeringu järele, kuna sõiduvahendi ostmise hetkel oli kohustus liigelda M+S rehvidega) ning tehnilise kontrolli eelnev teostus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-20483 Hageja huvi oli hakata sõidukit koheselt kasutama, mistõttu oli müüja kinnitus mootori testi ja veermiku kontrolli osas olulise tähtsusega ostuotsuse tegemise juures. Pooled kohtusid 05.02.2013 autoga tutvumise eesmärgil. Kuigi kostja A. Z.i teatel ei olnud sõiduk registreeritud Eesti Liiklusregistris, kinnitas kostja, et auto on läbinud tehnokontrolli ja auto on tehniliselt korras. Sõiduvahendi visuaalse ülevaatuse järel otsustas hageja siiski ostupakkumuse teha. Kostja nõustus pakkumusega. Hageja arusaamist mööda sõlmiti müügileping nendel tingimustel, mis olid välja toodud müügikuulutuses, muuhulgas, et sõidukil on teostatud mootoritest ja läbitud esmane tehnokontroll. 06.02.2013 edastas kostja hagejale sõiduki registreerimistunnistuse, mille kohaselt on sõiduki omanikuks registreeritud hageja. Samuti on registreerimistunnistuselt nähtav tehnoülevaatuse kehtivus kuni märts 2015. Hageja tasus peale nimetatud dokumendi (tl 10-11) saamist kostjale pangaülekandega 6010 eurot (tl 12). Kostja rõhutas, et kogu tehing on tehtud vastastikusel usaldusel. See tähendas, et tema annab üle sõiduki omandi ja valduse heas usus, et hageja on tõesti teinud ülekande ning ostusumma laekub kostjale. Hageja poolt vaadatuna tähendas see, et kostja annab üle müügilepingus kokkulepitud omadustega ja seisundis müügiobjekti. Kuna kostja ei olnud võimaldanud hagejal proovisõitu teha ning sõiduvahendi tehnilist seisundit seega põhjalikumalt kontrollida, teatas hageja, et jätab endale siiski selle õiguse ning vajadusel esitab mõistliku aja jooksul võimalikud pretensioonid. Esimene pretensioon tekkis hagejal koheselt, kuna auto valduse üleandmise hetkel puudusid sõidukil müügipakkumises osundatud talverehvid (lamellrehvid). Sõiduvahendi üleandmisel olid sõidukile paigaldatud suverehvid. Arvestades talvise ajaga, oli hageja sellest tulenevalt sunnitud tegema koheselt lisakulutuse summas 400 eurot. Lisaks oli vajalik sõiduki kohustusliku varustuse vastavusse viimiseks soetada tulekustuti väärtusega 13.20 eurot (tl 13). 14.02.2013 lasi hageja autoremonditöökojas teostada sõiduki tehnilise kontrolli. Mehaanikul tekkis mootori tööd kuulates kahtlus selle korrasolekus. Õlimõõtevarda visuaalne kontroll kinnitas kahtlusi, kuna vardal oli nähtav metallipuru, mida mehaaniku sõnul ei oleks pidanud seal kindlasti olema. Koheselt teavitas hageja kostjat lepinguobjekti mittevastavusest müügilepingule. Kostja suhtumine oli äärmiselt negatiivne ning tal puudus igasugune koostöövalmidus. Enamgi veel – kostja väljendas ennast äärmiselt ebaviisakalt. Hageja teatas 14.02.2013 kostjale soovist lepingust taganeda. 18.02.2013 teostati hageja palvel United Motors AS-is mootori diagnostika, mille käigus selgitatigi välja mootori ebaühtlast töötamist ja kõrvalisi helisid tekitav allikas. Nimelt olid ebaloomulikult kulunud mitmed mootori detailid (väntvõll, vändasaaled jne, tl 14-15). Spetsialistid tõid sellise kulumise põhjustajana esile ebapiisava õlituse. Spetsialisti arvamuse kohaselt on parim lahendus kogu mootori välja vahetamine, mille maksumuseks pakuti ligikaudselt 2985.50 eurot (tl 16), mis moodustab sisuliselt poole ostuhinnast. Müügipakkumisest kirjeldatud talverehvide (lamellrehvide) puudumine ning kostja pealiskaudne suhtumine oma kohustustesse tekitas hagejas siiski kahtlusi ning ta esitas teabenõude Autoregistrikeskuse (ARK) Pärnu büroole registreerimistunnistuse ehtsuse tuvastamiseks. Üllatavalt sai hageja teada, et sõiduki registreerimisel esitati ARK Pärnu büroo töötajale sõiduki kirjalik müügileping koos hageja väidetava volitusega, kuid hageja ei ole üldse selliseid dokumente allkirjastanud (tl 17-18), millest järeldub, et hageja allkirja on võltsitud.

2(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483 Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista müügilepingu alusel tasutud summa 6010 eurot, kahju hüvitis summas 413.20 eurot ning intress tagastatavalt summalt 6010 eurot VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.02.2013 kuni müügilepingust taganemiseni 14.02.2013 kokku 0.99 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis müügilepingu alusel tasutud ja kahju hüvitamise summalt (kokku 6423,20 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 15.02.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja esitas 05.06.2013 kohtule vastuse (tl 39-42), mille kohaselt hageja väide, et pooled kohtusid sõidukiga tutvumise eesmärgil 05.02.2013, on väär. Pooled kohtusid Pämus Maxima XXX parkimisplatsil 04.02.2013, kus hageja oli koos naisega. kellele ta soovis sõidukit osta. Hageja vaatas auto põhjalikult üle, kontrollis dokumente ja ühtegi pretensiooni sõiduki kohta tal ei olnud. Järgmisel päeval, s.o 05.02.2013, helistas hageja kostjale ja palus temalt sõiduki VIN-koodi. Kostja saatiski SMS-iga hagejale sõiduki VIN-koodi. 06.02.2013 teatas hageja kostjale, et soovib sõidukit osta. Ostu-müügi lepingu kohaselt anti hagejale 06.02.2013 üle mootorsõiduk Xxxx Zalira (tehasetähis xxxxxxxxxxxx xxxxxx, reg nr xxx xxx). Vara üleandmise hetkest on hageja vara omanik ning kannab asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. Samas kinnitas hageja, et tal ei ole vara suhtes mingeid pretensiooni (sh vara kvaliteedi, vigastuste, koguse, komplektsuse, laimatu funktsioneerimise, dokumentatsiooni suhtes). Hageja kasutab sõidukit alates 06.02.2013 kuni käesoleva ajani (kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükk tl 43). Väär on hageja väide, et kostja pakkus sõidukile garantiid. Garantii oli selle kohta, et sõiduki esmane registreerimine oli tehtud 2007. kuigi sõiduki mudeli väljalaskeaasta oli 12.2006.a. Ühtegi lauset ei kuulutuses ega ka lepingus ei ole, et kostja annab sõidukile garantii. On ebamõistlik. et füüsiline isik, kes ei ole autotootja ega ka tootja esindaja, annaks sõidukile garantii. Isegi esindustes kehtib garantii 5 aasta jooksul või kuni 100 000 km läbisõiduni Kostja ei ole kuulutanud, et sõidukiga kaasas on ARK pakett. Samas peab tehnilisel ülevaatusel ARK pakett kindlasti kaasas olema, sest muidu ei lase ülevaatuse teostaja ülevaatusest läbi. Sõidukil olid all peaaegu uued saksa lamellrehvid. Juhul, kui hageja leidis, et Eesti oludes on vaja sügavama mustriga M+S kumme, oli tal õigus kummid ära vahetada. Väär on hageja väide, et ta 14.02.2013 teatas kostjale, et soovib lepingust taganeda. Kui peaks juhtuma, et ostetud kasutatud autol ilmnevad vead, siis tuleks viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul vea avastamisest, teha müüjale (kostjale) kirjalik kaebus, milles esitada lisaks probleemi kirjeldusele ka omapoolne selgelt väljendatud nõue. Taganemise tahtest sai kostja teada hagiavalduse kättesaamisel, s.o 24.05.2013. Enne ostu-müügi sooritamist oli mootorsõidukile ARK-is teostatud tehniline kontroll, mille käigus ei tuvastatud ei sõiduki mootori ebaühtlast töötamist ega ka kõrvalisi helisid (akt tl 101). Mootori ja teisi tehnosõlmi puudutava kulumi hindamisel võetakse arvesse Maanteameti (ARK) tehnoülevaatuse tulemusi. Kostja ei ole teadlik, millistel teedel ja millist sõidustiili kasutades hageja liikles, kuid vara valdus ning sellega koos juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko olid üle läinud hagejale. Diiselmootorite eripära on, et nad ei lähe iga käivitusega nii soojaks, et kondensniiskus välja aurustuks, mis tähendab, et see niiskus võib veena mootoriõli sisse valguda ja hiljem probleeme tekitada. Seega tuleks enne diiselmootoriga sõidukiga sõidu alustamist lasta õlil soojaks minna. Kostja ei ole teadlik, kuidas toimus talvisel ajal hageja poolt sõiduki ekspluateerimine. Talvisel perioodil piisab mõnel korral külma mootoriga sõitmisest, et mootoril võib tekkida ebaloomulik kahjustus, 3(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483 mida kinnitab United Motors AS-i seletuskiri. Tehnohoolet teostades tuleb (mitte tuleks) diiselmootoril vahetada õli ja kõik filtrid. Antud asjaolust on kostja hagejat informeerinud. hageja hagiavaldusest ei nähtu, kas ta on tehnohooldust teinud, küll aga, et ta jätkas sõiduki kasutamist. Kostja on seisukohal. et hageja ei hooldanud oma sõidukit nii nagu peaks, mis võib olla sõiduki kahjustumise põhjuseks. Samas tuleb kasutatud sõiduki ostmisel arvestada alati sellega, et tekkinud puuduse hindamisel ei saa lähtuda uuele autole esitatavatest nõuetest, sest kasutatud autol võivad esineda kulumisest tekkinud vead, millele auto müüjal vastutus ei laiene. Olukorra hindamisel tuleks hagejal võtta arvesse sõiduki vanust, läbitud kilometraaži ning nõutud hinda. Hageja kontrollis ennem ostu-müügi lepingu sõlmimist auto põhjalikult üle ja mingeid pretensioone ei esitanud, seega puudub tal õigus lepingust taganeda. Lepingutingimustele mittevastavuse kohta annab hinnangu ekspertiis, mille alusel võib kindlaks teha, kas taganemine on põhjendatud või mitte. Ainult üksi asjaolu, et mõni aeg peale ostu-müügi teostamist ei töötanud mootor enam ühtlaselt, ei anna alust lepingust taganeda. Enamgi veel, peale peaaegu neljakuulist sõiduki kasutamist. Lisaks taganemise formaalsetele tingimustele peavad lepingu lõppemiseks olema üheaegselt täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused. Samuti märgib kostja, et auto keskmine sõiduauto päevatasu selle rentimisel on 30 kuni 35 eurot (tl 44). Hageja kasutas sõidukit veebruaris 23 päeva, märtsis 31 päeva, aprillis 30 päeva, mais 31 päeva, juunis 5 päeva, kokku 120 päeva. Juhul, kui kohus leiab mingil põhjusel, et hagejal on õiguslik alus, siis kostja soovib arvestada sõiduki kasutamise aja eest renti 25 eurot päevas ehk 120 päeva x 25 = 3000 eurot. Lisaks sellele sõiduki tagastamist vastavalt sõiduki tagastamise juhendile ning tehnilise ülevaatuse teostamist vastavalt EURO 4 normidele. Hageja märgib (tl 48-52) , et kostja vastutus auto mittevastavuse eest ei sõltu asjaolust, kas ta on andnud müügigarantii või mitte, nagu ta oma vastuses väidab. Müügikuulutuses olev viide garantiile on kostja selgituste kohaselt garantii selle kohta, et sõiduki esmane registreerimine oli tehtud 2007. aastal. Hageja leiab, et selline selgitus on ilmselgelt otsitud ning ei vasta tõele. Kostja on selgesõnaliselt väljendanud reklaamis müügigarantii olemasolu, mida ta ei ole piiranud lisatingimustega. Ei oma tähtsust, kas auto oli kasutatud või mitte. Garantii kohaldumine ei ole piiritletud vaid uute asjadega. Garantii on võimalik anda igal ajal ja igas seisundis asjale. Kui müüja on sellise lubaduse andnud, on ta eelduslikult veendunud üleantava asja korrektsuses ning kinnitab garantii andmisega seda. Kostja väidab paljasõnaliselt, et hageja kinnitas lepingu eseme üleandmise hetkel, et tal puuduvad vara suhtes igasugused pretensioonid. Hageja ei ole kunagi midagi sellist väitnud. Samuti on hagejale selgusetu, kuidas on seotud kindlustuskaitse olemasolu seotud sõiduki reaalse kasutamisega. Hageja oli sõlminud liikluskindlustuse kuni 12 kuuks perioodiks 07.02.2013-06.02.2014 enne sõiduki probleemide ilmnemist (tl 53). Seega on poliis senini kehtiv, kuid ei see viita hagejapoolsele sõiduki jätkuvale kasutamisele. Hageja märgib, et lepingust taganemise õigus ei sõltu asja ülevaatamisel esitatud pretensioonidest või nende puudumisest. Hageja edastas 14.02.2013 (s.o 8 päeva pärast lepingu sõiduki vastuvõtmist) suuliselt teate lepingust taganemise osas. 16.02.2013 kordas hageja oma tahet ning edastas kostjale sõnumi selge viitega auto tagasiandmise soovile (tl 54). Nimetatud sõnum kinnitab ka hageja varasemat väidet, et lepingust taganemise teade oli juba esitatud enne 16.02.2013, kuna hageja selgesõnaliselt viitab sellele, et “... see on sinu viimane v6imalus auto vaikselt ilma tagajärgedeta tagasi võtta...”. Kostja väide, et sõidukil olid “peaaegu uued saksa lamellrehvid”, on tõendamata. Hageja esitab fotod rehvidest (tl 55-57), mis olid autole paigaldatud üleandmise hetkel. On teada, et 4(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483 lamellrehvi all mõistetakse “M+S” või muu Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele” Lisa 1 Grupis 5 (edaspidi määrus) toodud rehvide tähistusega talverehvi. Lamellrehv võib olla naastudega või ilma. Esitatud piltidelt ei ole nähtuv nimetatud määruses toodud tähistusi. Samuti on rehvimustrist nähtuv (tl 58), et tegemist on üldtuntud määratluse kohaselt suverehviga, millega liiklemine on määruse kohaselt lubatud vaid perioodil märtsist detsembrini. Isegi olenemata Saksamaal kehtestatud nõuetest talverehvidele, ei olnud need vastavuses müügihetkel Eestis kehtivatele nõuetele ja seega ei oleks sõiduk tohtinud läbida mitte mingil juhul korralist tehnilist ülevaatust. Autole monteeritud rehvid on tähistatud tootja poolt tunnusega “Bridgestone Potenza RE050A” (tl 59). ADAC (Allgemeiner Deutscher Automobil-Club e.V), mis on Saksamaa ja Euroopa suurim autoklubi, kelle teostatavad testid on aluseks üle-euroopaliste ohutusnõuete rakendamisel, liigitab nimetatud rehvi suverehvide alla (tl 60). Seega kostja väide, justkui oleks sõidukil olnud saksa lamellrehvid (talverehvid), on ilmselgelt ebatõene ning eksitav. Kostja viitab, et “Diiselmootorite eripära on, et nad ei lähe iga käivitusega nii soojaks. et kondentsniiskus välja aurustuks, mis tähendab, et see niiskus võib veena mootoriõli sisse valguda ja hiljem probleeme tekitada. Seega ennem diiselmootoriga sõidukiga sõidu alustamist tuleb lasta õlil soojaks minna.” Kostja esitab spetsiifilise tehnilise argumendi, mida ta ei ole ühegi tõendiga kinnitanud. On selge, et diiselmootori tööspetsiifika ei ole üldtuntud asjaolu, seega on kostja kohustatud enda poolt esitatud asjaolu tõendama. Xxxx Xxxxxx omaniku käsiraamat (tl 61) lk 142 selgitab muuhulgas (vabatõlge): “Soojendamine. Sõida mootor soojaks, ära soojenda tühikäigul. Ära kasuta täisgaasi kuni töötemperatuur on saavutatud. Pärast külmkäivitust lülituvad automaatkäigukastid kõrgemale käigule suuremate pöörete juures. See võimaldab katalüsaatoril saavutada kiiremini saastamise vähendamiseks vajaliku temperatuuri” (tl 62). Käsiraamatu lk 143 kinnitatakse veelkord juba eelnevalt mainitut ning hoiatatakse lisaks, et kohapeal soojendades kulub mootor kiiremini (vabatõlge): “Soojendamine. Täisgaasiga ja soojendamine tühikäigul suurendavad kulumist, kütuse kulu, heitgaaside kogust, heitgaaside saaste sisaldust ja müra. Alustage sõitu niipea, kui võimalik peale mootori käivitamist”)(tl 63). Ainuüksi asjaolu, et kostja arusaama kohaselt tuleb “ennem diiselmootoriga sõidukiga sõidu alustamist lasta õlil soojaks minna”, mis on risti vastupidine tootja poolt väljastatud käsiraamatus tooduga, viitab ilmselgelt sellele, et kostja on enne müüki ise sõidukit vääralt ekspluateerinud ja tekitanud ise tõenäoliselt just sellised kahjustused, mille olemasolu tuvastas United Motors AS. Kostja viited sellele, et hageja ei ole vahetanud õli ja filtreid, on arusaamatud ja eksitusse viivad. Kostja väitis sõiduki üleandmisel, et õlivahetuse pärast ei ole vaja muretseda, kuna ta teostas selle juba. Sõiduki õlivahetusvälp ei ole kirjanduses välja toodud. Autokasutaja käsiraamatus märgitakse, et õlivahetuse vajadusest teavitab auto enda arvuti, mis edastab sellekohase informatsiooni näidikute tabloole (tl 64). Ajavahemikul, mil sõiduk on hageja valduses olnud, sellist infot ei ole arvuti väljastanud ja seega on hageja teostanud auto hoolduse korrektselt. Kostja on esitanud väidetava õiguse nõuda lepingust taganemisest kuni sõiduki üleandmiseni renti. Hageja leiab, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda renti kostja vastuses toodud ajavahemiku eest. Võlasuhe lõppes 14.02.2013 esitatud suulise taganemisavaldusega. Seega saab kostja kasutuseeliste teoreetiline nõue ulatuda vaid perioodile 06.02.2013 kuni 14.02.2013. Hageja ei nõustu hüvitise arvestuse põhimõttega, mille kohaselt kostja lähtub auto rendihinnast. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et autode puhul saaks kasutuseelise arvutamisel võtta aluseks läbitud kilomeetrid. 5(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483

Kostja on muuhulgas teavitanud, et “Mootori ja teisi tehnosõlmi puudutava kulumi hindamisel võetakse arvesse Maanteeameti (ARK) tehnoülevaatuse tulemusi. Hagejale on arusaamatu, mida kostja soovib sellise avaldusega osundada. Hageja ei saa aru, mida kostja peab silmas sõnaühendiga “Sõiduki tagastamise juhend”. Kostja paljasõnalised ilma õigusliku põhjenduseta väited ja asjasse mittepuutuvad avaldused on ilmselgelt vastuolus eelpoolnimetatud nõudmistega menetlusosalise õiguste kasutamise osas. Kostja on viidanud ka, et lepingupool peab hüvitama talle üleantu väärtust hüvitama, kui halvenemine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel. Nimetatud säte reguleerib siiski lepingu poolele üleantu hüvitamist. Antud juhul on kostjale antud üle raha, mille seisukord ei saanud kuidagi halveneda, veel vähem hagejast tulenevatel asjaoludel. Seega on selline viide asjasse puutumatu. Kostja märgib (tl 67-71), et 06.02.2013 sõlmitud müügilepingu p 6 kohaselt ostja kinnitas, et ta on teadlik sõiduki varustuse seisukorrast ja sõiduki puudustest ning ei esita müüjale varustuse puuduste kohta pretensioone. Müügilepingu p 7 kohaselt ostja kinnitas, et ta on teadlik sõiduki tehnilisest, mehhaanilisest ja välisest seisukorrast ning ei esita müüjale selle kohta pretensioone. Müügilepingu p 9 sätestab, et ostja on sõiduki üle vaadanud ja teadlik, et ostetaval sõidukil puudub garantii ning tal ei ole sellega seoses müüjale mingeid pretensioone. Seega väär on hageja viide, et kostja pakkus sõidukile garantiid. Samuti leiab kostja, et hageja kasutab käesoleva ajani sõidukit. Vastasel juhul lähtudes hea usus ja arvestades mõistlikkuse põhimõtte hageja oleks viivitamatult muutnud liikluskindlustuse lepingu maksevabaks. Hageja on jätnud tähelepanuta. et sõiduki ostu-müügi leping on sõlmitud kirjalikus vormis ning kui pooled on teinud tehingu teatud vormis (kirjalik vorm) siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, millist lepingust tulenevat kohustust kostja on oluliselt rikkunud. Enamgi veel ei ole tõendanud asjaolu, mis annaks hagejale vastavalt lepingule või seadusele õigust lepingust taganeda hageja poolt valitud kujul. Kostja märgib, et ennem diiselmootoriga sõidukiga sõidu alustamist tuleb lasta õlil soojaks minna (hageja seisukohalt käsiraamatu selgitusest tuleb alustada sõitu niipea kui võimalik peale mootori käivitamist), kuid käsiraamatu sõnastus niipea kui võimalik tähendab, et enne sõitma asumist lase autol mõni minut kohapeal soojeneda ja kui õli läheb soojaks tuleb sõitmist alustada. Eriti oluline on see auto mootorile, sest külma mootori koormamisel kohe sõidu alustamisega lüheneb mootori tööiga. Autoabi teenust osutava Autoklubi OÜ tegevjuhi T.P. Äripäevale antud intervjuus ajalehele Äripäev (tl 75-77) kohaselt talvisel perioodil piisab mõnel korral külma mootoriga sõitmisest, et mootoril võib tekkida ebaloomulik kahjustus. Hageja seisukoht kinnitab, et hageja suhtus tema poolt soetatud varasse hooletult ja seetõttu toimuski sõiduki kahjustamine. 16.12.2013 esitas kostja seisukoha (tl 96-100), mille kohaselt peale hagejas poolt sõiduki ostu tahte kinnitamist hageja palus kostjal vormistada ostu-müügilepingu ning kuna hagejal ei pidanud aega olema, väljastas ta kostjale sõiduki vormistamiseks ARK-is volikirja koos sõiduki kasutaja andmetega ja palus vormistada sõiduki tema nimele ja määrata sõiduki kasutajaks S.S.. Samuti palus hageja teostada sõidukile tehnoülevaatus. Hageja poolt esitatud andmete alusel vormistas kostja kasutatud sõidukile tavas ja praktikas kasutatava ostumüügilepingu ning allkirjastas selle müüja kohalolekul, samas hageja poolt esitatud andmete alusel kostja omakäeliselt vormistas volikirja. Kostja kinnitab, et ei ostu-müügilepingu ega ka 6(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483 volikirja ei ole ta hageja eest allkirjastanud. Kostja esitas hagejale tutvumiseks ostumüügilepingu ja volikirja ning selleks ajaks kui hageja tutvus dokumendituga, kostja väljus kabinetist. Mõni aja pärast kostja sisenes kabinetti tagasi ja hageja andis talle allkirjastatud dokumendid. Kostja leiab, et hageja väljendas otsest tahet tehingut teha ja dokumendid pidid allkirjastatama hageja poolt. Antud asjaolude osas on kostja taotlusel kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E.V. Kostja täitis hageja poolt antud käsundi nõuetekohaselt. Kostja on tasunud hageja eest ARK-s ettenähtud riigilõivu ja samuti tasus tehnoülevaatuse teostamise eest. 06.02.2013 kostja andis sõiduki koos dokumentidega üle hagejale. Kuna koheselt hagejal ei olnud raha, lubas ta tasuda sõiduki eest ülekandega. Oma lubaduse hageja kokkulepitud summas 6010 eurot ka täitis, mis veel kord kinnitab, et poolte vahel oli enne ostumüügilepingu sõlmimist põhjalik suhe ja nii kostja kui ka hageja otsene tahe tehingu tegemiseks. Kostja on seisukohal. et hageja ei hooldanud oma sõidukit nii nagu peaks, mis on sõiduki kahjustumise põhjuseks. Antud asjaolu kinnitab United Motors'i poolt väljastatud seletuskiri, millest nähtub, et ebaloomulikult on kulunud mitmeid mootori detailid, mille põhjuseks on olnud ebapiisav õlitus. Hageja ei ole esitanud kohtule 18.02.2013 esitatud diagnostikale väljavõtet diagnostikaseadest, kuna seal oleks kajastanud hageja sõiduki kasutuse ajal olnud mootori häire signaalid, mille peale hageja hooletuse tõttu ei reageerinud. Enne ostu-müügi tehingut oli mootorsõidukile ARK-is teostatud tehniline kontroll, mille käigus oli tuvastatud, et sõiduki mootor vastab kehtestatud tehnonõuetele. Kostja poolt kontrollile esitatud sõiduk vastas tehnonõuetele (tl 101). Hageja esitas 05.08.2014 kohtule seisukoha (tl 136-138), mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet edastas kohtule käekirjaekspertiisi (akt tl 124-129) tulemused, milles toodud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole R. M. tõenäoliselt allkirjastanud 06.02.2013 allkirjastatud taotlust, volitust ja müügilepingut. Seega on saanud kinnitust hageja senine väide, et tema ei ole seoses auto ostmisega mingeid kirjalikke dokumente kostjaga sõlminud ega allkirjastanud. Kostja vastupidine väide on jätkuvalt tõendamata, kuigi kostja jääb enda seisukohale ka pärast ekspertiisi tulemuste selgumist. Kuna hageja ei ole kunagi kõnealust müügilepingut näinud, ei saanud ta ka nõustuda lepingus toodud tingimustega. Seega on kehtiv müügileping portaalis auto24.ee pakkumuses esitatud sõiduki müügikuulutuses esile toodud omadustega ja lisatingimustega, millele hageja andis aktsepti. Hageja selgitab, et kuigi rehvidest esitatud fotode tegemise ajaks on juuni 2013, olid need rehvid all ka juba ostu-müügi hetkel. Ei oleks eluliselt usutav, et kostja väite kohaselt korralikud talverehvid oleks vajanud vahetust, kuid ometigi on hageja esitanud talverehvide soetamise dokumendi. Esialgsed rehvid vahetas hageja autole alla koheselt pärast selle transporti tema praegusesse asukohta, sooviga tagastada auto müüjale samas komplekssuses, kui auto talle üle anti välja arvatud mootori defekt. Vastava asjaolu osas andis hageja kohtuistungil ütlusi vande all. Kostja on märkinud, et hageja ei ole esitanud diagnostika väljavõtet diagnostikaseadmest, eeldades, et see oleks näidanud mootori töö häirete signaale, millele siis hageja omakorda ei reageerinud. Hageja ei ole kunagi esitanud väidet, mida oleks tarvis olnud tõendada kostja poolt viidatud väljavõttega diagnostikaseadmest.

7(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483 Hageja hinnangul tuleb lugeda kostja poolt paljasõnaliseks väidet, mille kohaselt oli mootor enne tehingu toimumist korras. Kostja on esitanud küll sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi, millel on viidanud näitajale “K”, mille lubatud väärtuse 1,5 juures on mõõdetud näitaja 0,51. Selgitustes on püüdnud kostja tõendada, et neeldumistegur “K” on mootori korrasoleku näitaja. Hageja ei leidnud üheski kostja poolt esitatud dokumendis viidet sellele, mis on tegur “K”, millest see sõltub, kuidas seda mõõdetakse, mis võib olla teguri suurenemise või vähenemise põhjustajaks. Kostja poolt viidatud “suitsuse taseme tegur K” ei ole kuidagi seostatav hagi aluseks oleva nõudega. Samuti ei ole kostja seostanud nimetatud tegurit mootori korrasolekuga. Kostja esitatud dokumendi väljavõttest on nähtav, et see tegur on seonduv suitsuse tasemega, kuid hagejale on arusaamatu suitsuse taseme näitaja deformeerunud saalede ja väntvõlliga. Kuna hageja nõude aluseks olid deformeerunud saalede ja väntvõlli tõttu mootori töö võimatus, ei ole võimalik mõista, milline seos on kostja vastuväidetel hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. Kuivõrd hetkel on kostja vastuväited, seeläbi ka kostja viidatud tõendid nõudega seostamatud, ei ole hagi nõuet kummutavaid tõendeid. Hageja on tõendanud, et kostjalt ostetud asi oli oluliste puudustega. Kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et need puudused eksisteerisid asja üleandmise ajal. Kuivõrd asja mittekorrasolek on negatiivne asjaolu, on vastupidise tõendamise kohustus kostja. Hageja hinnangul senised nn tõendid ei ole selleks kohased ega piisavad. Hageja hinnangul vajavad kostja vastuväited spetsialisti hinnangut, mitte juriidilisi tõlgendusi erinevate dokumentide kohta. 12.12.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 06.02.2013 sõlmiti sõiduki Xxxx Xxxxxx müügileping, millega hageja ostis ja kostja müüs nimetatud sõiduki 6010 EUR eest. Selgitamaks poolte õigusi ja kohustusi konkreetse müügilepingu alusel, tuleb esmalt hinnata kostja väiteid, nagu oleks poolte vahel sõlmitud kirjalik müügileping (tl 17). Kirjaliku lepingu p 6 ja 7 kohaselt on ostja oma allkirjaga kinnitanud, et on sõiduki varustuse, tehnilisest, mehhaanilisest ja välisest seisukorrast ning puudustest teadlik ega esita selle kohta pretensioone. Arvestades kohtule esitatud eksperdiarvamust (akt nr 14E-DK0039), mille kohaselt on nii müügilepingu kui volituse (tl 18) tekst kirjutatud kostja enda poolt ning hageja allkiri ei ole neil tõenäoliselt hageja enda kirjutatud, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa kirjaliku müügilepingu sätteid kohaldada. Kostja esitatud tunnistaja E. V. ütlustest ei tulenenud, et tunnistaja oleks hageja poolt dokumentide allkirjastamist pealt näinud. Lepingu tekstile (mis ilmselgelt on blanketne, sest sisaldab täidetavaid lünki) hageja poolt allakirjutamine on küsitav ka põhjusel, et hageja ise sõidukiga enne selle ostmist ei sõitnud, vaid üksnes vaatas selle üle väliselt (päev või paar

8(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483 enne ostu) ja tutvus dokumentatsiooniga. Hageja on kohtuistungil vande all selgitanud, et sõiduk toodi 06.02.2013 tema elukohta. Seega tuleb lugeda, et leping on sõlmitud suuliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lg 2 p 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja või mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (asja üleandmise hetk ostjale – VÕS § 214 lg 2), isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Käesoleval juhul olid müüdava sõiduki omadused detailselt märgitud auto24.ee müügikuulutuses (tl 8-9), milles muuhulgas oli ära toodud, et - müügieelne tehniline kontroll teostatud TehnoKulleris - autol teostatud diagnostika, veermiku kontroll, piduri kontroll, mootori test - Läbisõidu kontroll Amservis ning et sõidukil on GARANTII (suured tähed kuulutuses). Kohus peab garantii osas vajalikuks märkida, et VÕS § 230 lg 1 võimaldab tõesti müüja poolt anda müügigarantii, kuid selle sisuks on lihtsustada ostja olukorda puuduste ilmnemisel pärast müüki (saab nõuda sõiduki väljavahetamist, parandamist jms). Müügigarantii ei tähenda VÕS § 218 lg 1 mittekehtivust – s.t kui asi oli selle üleandmise hetkel lepingutingimustele vastav, ei saa hiljem tekkinud puuduste kõrvaldamist või parandamist müüjalt nõuda. Vaidlusalusele sõidukile antud garantii on aga müügikuulutuses ja poolte endi poolt täielikult läbi rääkimata, s.t ei ole selged garantii tingimused ega tähtajad ning tagantjärele ei saa seda ka sisustada. Asjas ei ole sisulist vaidlust küsimuses, et sõidukile teostati selle müügi päeval (enne üleandmist) tehnoülevaatus Tehnokuller AS-s Pärnus. Ülevaatus on tehtud nimetatud päeval kell 12.58, vastav kontrollkaart nr K1350312 on kohtule esitatud (tl 101) ning ülevaatuse järelduseks on tehniline korrasolek, s.t sõiduki lubamine liiklusse, kuni märtsini 2015. Ühtki kontrollkaardi mõttes väheohtlikku, ohtlikku ega eriti ohtlikku riket sõidukil ei tuvastatud. Liiklusseaduse § 73 lg 1 ja 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tingimused ja tähtajad tehnonõuete ja nendele vastavuse kontrolliks on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 18.07.2011 määrusega nr 77. Määruse § 8 lg 1 kohaselt tuleb sõiduki korralisel ülevaatusel kontrollida osi, seadmeid, sõlmi ja varustust, mis on toodud nimetatud määruse lisas 4. Lisa 4 p 5.2.3. alusel kontrollitakse rehve (sh tüübikinnitusmärke), 6.1.9. kohaselt kontrollitakse mootori jõudlust, p 7.2. järgi tulekustuti olemasolu, p 8.1.1. alusel mürataset ja p 8.2.2. järgi diiselmootori heitmeid (p 8.2.2.2. järgi peab mootor töötama). Hagi kohaselt avastati hageja mootori korrasolekus kahtlus 14.02.2013 autoremonditöökojas, 18.02.2013 on teostatud diagnostika AS-s United Motors, milles on uuritud mootori ebaühtlase töötamise ja kõrvalisi helisid põhjustanud rikke põhjused (detailide liigne kulumine puuduliku õlituse või vale odomeetri näidu tõttu). Arvestades asjaolu, et tehnoülevaatusel pidi mootorit nii mürataseme kui heitmete kontrolliks käitama (kontroll toimub töötava mootoriga), ei ole kohtu hinnangul hageja suutnud tõendada, et väidetav mootori mittekorrasolek (mis oli lepingust taganemise põhjus) oleks esinenud asja üleandmise ajal ehk 06.02.2013. Sellisele puudusele nagu mootori ebaühtlane töötamine või 9(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483 kõrvalised helid oleks tehnokontrolli teostaja juhtinud kindlasti kostja tähelepanu ning see oleks kajastunud ka kontrollkaardil. Hageja on ise selgitanud, et sõiduki esmase kontrollimise järel Tartus ei soovitatud tal sõidukiga enam sõita, kuid siiski naases ta sellega Pärnusse. Selline käitumine näitab hageja suhtumist sõiduki väidetavatesse puudustesse, mistõttu on võimalik, et sõiduki mootori puudused võisid hageja poolt sõiduki ekspluateerimisega süveneda. Kohus küll nõustub hagejaga, et mittetöötava mootoriga sõiduk on selliste puudustega asi, mis on aluseks lepingust koheseks taganemiseks VÕS § 223 lg 1 ja 3 alusel (oluline lepingurikkumine), kuid käesoleval juhul ei ole puuduste esinemine asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal tõendamist leidnud. Seega ei ole hageja poolt lepingust taganemine (sõnum tl 54, mille adressaatnumbri +37258091921 omamist kostja ei eita) kehtiv ning hageja nõude rahuldamiseks ostusumma osas puudub alus. Mis puutub uute rehvide ja tulekustuti osas tehtud kulutuste nõudesse, siis ei märgita valede rehvide (veebruaris ehk ajavahemikus 01.12. – 01.03. peaks vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 Lisa 1 grupp 5 Kood 501 p 3 järgi olema sõidukil all kas lamell- või naastrehvid) olemasolu ega tulekustuti puudumist eelmärgitud kontrollkaardil. Isegi kui eeldada, et kostja vahetas mingil põhjusel rehvid ja eemaldas tulekustuti pärast ülevaatust ning enne sõiduki üleandmist hagejale, on hageja mööda lasknud vastava pretensiooni esitamise aja. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta neist teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 1 teise lause järgi ei saa see aeg ühelgi juhul olla pikem kui kaks kuud, mis on antud tarbijalemüügi puhul tarbijale, kui eeldatavalt nõrgemale lepingupoolele, kusjuures käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses (kostja ei sõlminud lepingut oma majandus- ega kutsetegevuses). Asjas ei ole esitatud ühtki tõendit, et hageja oleks üldse kostjale teatanud rehvide mittevastavusest või tulekustuti puudumisest, hageja möönis seda ka ise kohtuistungil. Tõendid ja väited, mis puudutavad liisingufirmade auto tagastamise tingimusi või diiselmootoriga auto käitlemist, ei ole kohtu hinnangul pärast ülalmärgitud tuvastusi olulised ning neid kohus ei käsitle. Eelneva põhjal jätab kohus hagi rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiv TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud asjas toimus istung detsembris 2014, mil vastav säte veel ei kehtinud, jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise TsMS § 177 lg 2 alusel eraldi menetlusse, mis toimub mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb menetlusosalisel esitada 30 päeva jooksul käesolevas asjas lõpplahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2015 kohtuotsuse resolutiivosa: 10(10)

Tsiviilasi nr 2-13-20483

RESOLUTSIOON:

Pärnu Maakohtu 12.01.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-20483 tühistada osas, millega jäeti rahuldamata R.M. hagi A.Z. vastu sõiduauto ostuhinna 6010 eurot tagastamiseks, ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Osas, millega jäeti rahuldamata R.M. hagi lepingurikkumisega tekitatud kahju 413,20 euro hüvitamiseks, jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatisoonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

11(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja