Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 19.04.2013 kohtule hagiavalduse Xxx ́i, Xxx ́i, Xxx ́i ja Xxxvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 29.06.2006 hageja ning kostjate Xxx ́i ja Xxx ́i vahel laenuleping nr XXX. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile laenu summas kokku 255 807 eurot. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja Xxx 29.06.2006 käenduslepingu nr XXX käenduse piirsummas 255 646,59 eurot (4 000 000 Eesti krooni). Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja Xxx29.06.2006 käenduslepingu nr xxx käenduse piirsummas 255 646,59 eurot (4 000 000 Eesti krooni). Põhjusel, et kostjad Xxx, Xxx, Xxx ja Xxxlepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjatele Xxx ́ile, Xxx ́ile, Xxx ́ile ja Xxx ́le korduvalt teateid võlgnevuse tasumiseks. Põhjusel, et kostjad Xxx, Xxx, Xxx ja Xxxteadetes määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, saatis hageja 11.05.2010 kostjatele Xxx ́ile, Xxx ́ile, Xxx ́ile ja Xxx ́le lepingu erakorralise ülesütlemise teated, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 26.05.2010. Ühtlasi pakkus hageja kostjatele Xxx ́ile, Xxx ́ile, Xxx ́ile ja Xxx ́le võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Kostjad Xxx, Xxx, Xxx ja Xxxlepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 27.05.2010. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks lepingust tekkinud võlgnevus kogusummas 101,129,91 eurot; lähtudes TsMS §-st 367 mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks lepingust tulenev viivis alates 19.04.2013.a. 8,75% aastas kuni põhinõude 101,129,91 eurot rahuldamiseni. 26.04.2013 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja Xxxvastuväited ja hageja seisukoht Kostja Xxxhagi õigeks ei võtnud. Hageja andis 29.06.2006 laenulepingu alusel kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile laenu summas 255 807 eurot. Lepingu p 3.2. kohaselt laenu väljamaksmine pidi toimuma teatud tingimustel ja ajavahemikul 29.06.2006-01.07.2007. Hagiavaldusele ei ole laenu väljamaksmise tõendeid lisatud. Kuna kostja Xxx ei olnud laenusaaja, vaid oli käendaja, siis tema ei saa laenu väljamaksmist ei kinnitada ega ümber lükata. Kostjate väidetava võla põhiosa on 80 921,53 eurot. Kuna laenu summa pidi olema 255 807 eurot, siis kostjale Xxx ́le ei ole selge, kuidas on kujunenud põhiosa jääk 80 921,53 eurot. Kostja Xxx soovib teada, kes kostjatest, millal ja kui palju on hagejale tasunud. Ühtlasi soovib kostja Xxx teada, mille peale kostjatelt laekunud summad läinud on, so millised hageja nõuded olid rahuldatud. Kostja Xxx oli seisukohal, et arvestades laenu suurust (üle 4 miljoni krooni), lepingu sõlmimise asjaolusid (volituse alusel) ja laenu tingimusi ning laenusaajate isikuid, oli hagejal VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi kostjate n-ö krediidivõimekuse analüüs. Hageja on seda kohustust rikkunud. Hageja ei ole laenusaajate ja käendajate krediidivõimekust piisava hoolega analüüsinud. Kostja Xxx leidis, et hageja peab esitama

kohtule tõendid tema poolt kostjate kohta kogutud info osas ja kostjate suhtes läbi viidud krediidivõimekuse analüüsi osas. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Hageja ei ole laenusaajaid ega käendajaid sellistest asjaoludest ja riskidest teavitanud. Laenusaajate teavitamine on vägagi küsitav (arvestades seda, et leping oli nende nimel allkirjastatud esindaja poolt). Enne käenduslepingu sõlmimist pole hageja teavitanud kostjat Xxx ́t läbi viidud krediidivõimekuse analüüsi tulemustest ja käendamise riskidest. Kostja Xxx vastu esitatud nõude aluseks on 29.06.2006 sõlmitud käendusleping. Vastutustundliku laenamise põhimõtte ja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu on käendusleping tühine. Kostja sõlmis käenduslepingu olulise eksituse mõjul. Kostja Xxx sai käenduslepingust aru nii, et tema käendajana vastutab laenusaajate kohustuste täitmise eest ainult temale kuulunud Xxx korteriomandiga. Korteriomandile oli seatud hüpoteek. Hageja nõudel oli nimetatud korteriomand 2009. aastal müüdud. Kogu müügist saadud raha sai hageja kostjate kohustuste katteks. Laenulepingust tulenev nõue oli tagatud ka XXX (XXX) kinnistule seatud hüpoteegiga. Nimetatud kinnistu oli 2009. aastal samuti hageja nõudel müüdud. Hageja nõudel olid mõlemad kinnisasjad, millede ostmiseks laenu võeti, hageja nõudel müüdud. Kogu müügist saadud raha läks laenu kustutamisele. Vaatamata sellele nõuab hageja kostjatelt veel 101 129 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte ja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu ei pea kostjad (vähemalt kostja Xxx) nimetatud hinnavahe (kahju) eest vastutama. Nii suure laenu (üle 4 ml krooni) andmisega võttis hageja endale samuti teatud riski. Kinnistuid hinnati hageja poolt tunnustatud kinnisvara hindajate poolt. Nimetatud hindamisaktidest lähtusid kõik lepinguosalised. Ainult kostjad ei pea vastutama selle eest, et hageja nõudel olid kinnistud 2009 müüdud tunduvalt odavamalt. Kostja Xxxpalus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuseks kostja Xxx vastuväidetele märkis hageja, et laenu on tõepoolest väljastatud vähem, kui hageja hagiavalduses väitis. Vaatamata sellele, et vastavalt laenulepingule nr XXX punktile 3.1 oli väljamakstavaks laenusummaks 255 807 eurot, mis pidi välja makstama osadena, siis kogu laenu siiski kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile välja ei makstud. Hageja maksis laenu välja kogusummas 201,831 eurot järgmiselt: 14.07.2006 108 718 eurot, 31.10.2006 18 866 eurot, 06.12.2006 44 062 eurot, 27.03.2007 20 848 eurot ning 15.11.2007 9 337 eurot. Hagiavalduses toodud nõude summa sellest ei muutu. Kostja Xxxei ole tõendanud, et talle oleks mingit kahju tekkinud või mis summas talle kahju tekkis vms. Samuti viitab kostja Xxx vastutustundliku laenamise põhimõttele, mida laenulepingu sõlmimise ajal seadus ei sätestanud. Hagejale jääb arusaamatuks ka kostja Xxx väide, et käendusleping on tühine. Kostja Xxx ei ole piisavalt selgelt oma väidet põhistanud. Kostja Xxx on teinud eksliku järelduse, et vastutustundliku laenamise põhimõtet tuli järgida laenulepingu sõlmimise ajal. Laenulepingu sõlmimisel ajal ei näinud õigusaktid krediidiandjale ette otsest kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kas või millist head pangandustava on hageja laenulepingu sõlmimisel rikkunud, kostja Xxx välja toonud ei ole.

Kostja Xxxi vastuväited ja hageja seisukoht Kostjale Xxx ́ile ei ole selge, millest koosneb hageja nõue. Kostja Xxx leidis, et laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimisel ei ole hageja täitnud laenuandja selgitamiskohustust. Kostjale Xxx ́ile ei selgitatud, millise riski ta enda peale võtab. Kostja Xxx oli veendunud, et tema vastutab panga eest ainult selle varaga, mille ostmiseks pangalaen antud. Praegu aga selgus, et pärast hageja poolt vara realiseerimist peab kostja Xxx maksma hagejale veel 101 129,91 eurot. Kostja Xxx leidis, et tema ei pea vastutama selle eest, et hageja on laenu tagatiseks oleva vara nii odavalt realiseerinud. Kostjale Xxx ́ile laenu andmiseks hindasid hageja aktsepteeritud kinnisvara hindajad selle vara, mille ostmiseks laenu anti. Kolme aasta möödudes aga võõrandati see vara tunduvalt odavamalt. Kostja Xxx ei pea selle eest vastutama. 08.08.2013 esitas hageja oma seisukoha, mille kohaselt hageja maksis laenu välja kogusummas 201

831 eurot järgmiselt: 14.07.2006 108 718 eurot, 31.10.2006 18 866 eurot, 06.12.2006 44 062 eurot, 27.03.2007 20 848 eurot ning 15.11.2007 9 337 eurot. Hageja oli seisukohal, et kostja Xxx ́i väide, et hageja ei ole laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel täitnud laenuandja selgitamiskohustusi, on paljasõnaline. Menetluse käik Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt kuulutati 28.10.2013 kell 12.00 välja Xxx ́i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (tsiviilasi 2-13-32579). 19.03.2014 jättis Harju Maakohus AS SEB Pank hagi Xxx ́i (pankrotis) vastu võla nõudes läbi vaatamata. 11.03.2015 toimetas kohus kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile AS SEB Pank poolt esitatud hagiavalduse ja 26.04.2013 kohtumääruse kätte väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus luges hagiavalduse ja kohtumääruse kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile kättetoimetatuks 14 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast ja andis kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile tähtaja vastamiseks 14 päeva alates kohtumääruse ja -materjalide kättetoimetatuks lugemisest. Käesoleva ajani kostjad Xxx ja Xxx vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 14.05.2015 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded Xxx ́ile ja Xxx ́ile kohtukutse tsiviilkohtumenetluses kätte toimetamise teate 10.06.2015 kell 10.00 toimuvale kohtuistungile. 10.06.2015 toimunud kohtuistungile kostjad Xxx ja Xxx ei ilmunud. Kostjad Xxx ja Xxx ei teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja Xxx ning tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 29.06.2006 sõlmiti hageja ning kostjate Xxx ́i ja Xxx ́i vahel laenuleping nr XXX (kd I, tl 712); • lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja Xxx 29.06.2006 käenduslepingu nr xxx (kd I, tl 13-15) käenduse piirsummas 255 646,59 eurot (4 000 000 Eesti krooni); • lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja Xxx29.06.2006 käenduslepingu nr xxx (kd I, tl 16-18) käenduse piirsummas 255 646,59 eurot (4 000 000 Eesti krooni); • hageja saatis kostjatele Xxx ́ile, Xxx ́ile, Xxx ́le ja Xxx ́ile korduvalt teateid võlgnevuse tasumiseks põhjusel, et kostjad Xxx, Xxx, Xxxja Xxx ei täitnud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt. Põhjusel, et kostjad Xxx, Xxx, Xxxega Xxx teadetes määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, saatis hageja 11.05.2010 kostjatele Xxx ́ile, Xxx ́ile, Xxx ́le ja Xxx ́ile lepingu erakorralise ülesütlemise teated, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 26.05.2010 (kd I, tl 19, 20, 21, 22); • 27.05.2010 ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles; • 19.03.2014 jättis Harju Maakohus AS SEB Pank hagi Xxx ́i (pankrotis) vastu võla nõudes läbi vaatamata. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt

tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004). Hagiavalduse esitamise seisuga (19.04.2013) on lepingust tulenev võlgnevus kokku 101 129,91 eurot, millest põhiosa moodustab 80 921,53 eurot, intressid 1 128,44 eurot ning viivised summas 19 079,94 eurot. Täiendavalt nõuab hageja kostjatelt ka edasiulatuva viivise ühe aasta eest. 10.06.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus välja mõista lepingust tekkinud võlgnevuse 101 129,91 eurot ning viivise. Kostja Xxxon märkinud, et hagiavalduse kohaselt andis hageja 29.06.2006 laenulepingu alusel kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile laenu summas 255 807 eurot. Lepingu p 3.2. kohaselt laenu väljamaksmine pidi toimuma teatud tingimustel ja ajavahemikul 29.06.2006-01.07.2007. Hagiavaldusele ei ole laenu väljamaksmise tõendeid lisatud. Kuna kostja Xxxei olnud laenusaaja, vaid oli käendaja, siis tema ei saa laenu väljamaksmist ei kinnitada ega ümber lükata. Kostjate väidetava võla põhiosa on 80 921,53 eurot. Kuna laenu summa pidi olema 255 807 eurot, siis kostjale Xxx ́le ei ole selge, kuidas on kujunenud põhiosa jääk 80 921,53 eurot. Kostja Xxxsoovib teada, kes kostjatest, millal ja kui palju on hagejale tasunud. Ühtlasi soovib kostja Xxxteada, mille peale kostjatelt laekunud summad läinud on, so millised hageja nõuded olid rahuldatud. Hageja seisukoha järgi on laenu tõepoolest väljastatud vähem, kui hageja hagiavalduses väitis. Vaatamata sellele, et vastavalt laenulepingule nr XXX punktile 3.1 oli väljamakstavaks laenusummaks 255 807 eurot, mis pidi välja makstama osadena, siis kogu laenu siiski kostjatele Xxx ́ile ja Xxx ́ile välja ei makstud. Hageja maksis laenu välja kogusummas 201 831 eurot järgmiselt: 14.07.2006 108 718 eurot, 31.10.2006 18 866 eurot, 06.12.2006 44 062 eurot, 27.03.2007 20 848 eurot ning 15.11.2007 9 337 eurot. Samas märgib hageja, et hagiavalduses toodud nõude summa sellest ei muutu. Hageja on kohtule esitanud laenukonto liikumiste väljavõtte väljamakstud laenusummade tõendamiseks (kd I, tl 75-77, 130-132). Väljavõttest nähtuvad hageja poolt laenulepingu alusel välja makstud laenusummad kui ka kostjate tagasimaksed ja tagatise realiseerimisest laekunud rahasummad. Sealjuures nähtub laenukonto liikumiste väljavõttest hageja nõutud põhiosanõude kujunemine. Hageja on esitanud ka kostja Xxx ́i konto väljavõtte aastast 2006 (kd I, tl 78-88, 133-143), aastast 2007 (kd I, tl 89-98, 144-153) ning aastast 2008 (kd I, tl 99-104, 154-159), millelt on näha, millele laenuraha kulutati. Kostja Xxxon seisukohal, et arvestades laenu suurust (üle 4 miljoni krooni), lepingu sõlmimise asjaolusid (volituse alusel) ja laenu tingimusi ning laenusaajate isikuid, oli hagejal VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi kostjate n-ö krediidivõimekuse analüüs. Kostja Xxxon seisukohal, et hageja on seda kohustust rikkunud. Samuti leiab kostja Xxx, et kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest, võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Hageja ei ole laenusaajaid ega käendajaid sellistest asjaoludest ja riskidest teavitanud. Laenusaajate teavitamine on vägagi küsitav (arvestades seda, et leping oli nende nimel allkirjastatud esindaja poolt). Hageja on seisukohal, et kostja Xxx vastav väide on paljasõnaline. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on kostja Xxx jätnud põhistamata, millise laenulepingu sõlmimise hetkel kehtivatele kriteeriumitele, eeskirjadele või juhenditele tuginedes hindab või võrdleb kostja Xxx, et hageja ei ole krediidivõimekust piisava hoolega analüüsinud või hageja poolt kogutud andmed ei ole piisavad, hindamaks kostjate krediidivõimekust ning milliste kehtivate kriteeriumitega ta neid võrdleb ja leiab, et hageja ei ole krediidivõimekust piisava hoolega

hinnanud. Laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud krediidisaajale lepingueelse teabe ja hoiatuste esitamise ja mõistliku laenukoormuse arvutamise korda reguleeritud selliselt, nagu seda krediidiasutuste seadus alates 01.01.2007 reguleerib ja VÕS alates 01.07.2011 jõustunud muudatuste kohaselt reguleerib, st kirjalikult ja on selleks kehtestanud kindla vormi. Seega lepingueelse teabe esitamist krediidiandja poolt krediidisaajale üldjuhul eeldatakse. Peale hageja poolt positiivse laenuotsuse väljastamist on lõplik otsustamise ja valiku õigus siiski laenutaotlejal endal ning tagatiste andjatel kui käendajatel. Hagejal kui krediidiandjal ei ole kunagi võimalik täie kindlusega kindlaks teha, kas tarbijal tekivad tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisel makseraskused või mitte, on see nii laenusaaja kui ka hageja kui krediidiandja jaoks määratlematu risk. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laenu võtmise ja tagatise andmise otsuse teevad siiski kostjad, kes pidid hindama laenu- või krediidisuhte sobivust isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga, siis eeldatakse, et kostjad pidid aru saama võetava kohustuse sisust ja vastutusest. Seega vastutavad kostjad laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest ega saa selles osas panna laenulepingust tulenevat vastutust ainuüksi hageja kanda. Hageja on esitanud kohtule kostjate Xxx ́i ja Xxx ́i volikirjad Xxx ́ile kui ka kostja Xxx ́i volikirja, mis on tehtud kostjale Xxx ́ile endale (kd I, tl 106-107, 108-109, 110-111). Nimetatud volikirjad on kõigi kostjate poolt ühiselt tehtud samal päeval ja sama notari juures. Kostja Xxxon seisukohal, et enne käenduslepingu sõlmimist pole hageja teavitanud kostjat Xxx ́t läbi viidud krediidivõimekuse analüüsi tulemustest ja käendamise riskidest. Kostja Xxxleiab, et kostjal Xxx ́l tekkis õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte ja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu on käendusleping tühine. Kostja Xxx sõlmis käenduslepingu olulise eksituse mõjul. Kostja Xxx sai käendulepingust aru nii, et tema käendajana vastutab laenusaajate kohustuste täitmise eest ainult temale kuulunud Xxx korteriomandiga. Korteriomandile oli seatud hüpoteek. Hageja nõudel oli nimetatud korteriomand 2009. aastal müüdud. Kogu müügist saadud raha sai hageja kostjate kohustuste katteks. Hageja on seisukohal, et kostja Xxx ei ole tõendanud, et talle oleks mingit kahju tekkinud või mis summas talle kahju tekkis vms. Hagejale jääb arusaamatuks ka kostja Xxx väide, et käendusleping on tühine. Kostja Xxx ei ole piisavalt selgelt oma väidet põhistanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Eesti pangandusõiguses kehtib vastutustundliku laenamise põhimõte alates 01.01.2007. Käesoleval juhul sõlmiti vaidlusalune laenuleping hageja ning kostjate Xxx ́i ja Xxx ́i vahel 29.06.2006. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-126-06 jõudnud seisukohale, et tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust. Tehingu ja toimingu tegemisest hiljem jõustunud materiaalõiguse kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on võimalik ainult erandkorras, kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse rakendussätetes. Seega ei saa käesoleval juhul rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud KAS § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et laenulepingu sõlmimise ajal ei näinud õigusaktid krediidiandjale ette otsest kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kas või millist head pangandustava on hageja laenulepingu sõlmimisel rikkunud, kostja Xxx välja toonud ei ole. Hageja ja kostja Xxx vahel sõlmitud käenduslepingu punktis 4.4. on kirjas, et käendaja vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga (Xxx) ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel. Seega on paljasõnaline kostja Xxx väide, et kostja Xxx sõlmis käenduslepingu olulise eksimuse mõjul. Kohus leiab, et hageja ja kostja Xxx vahel sõlmitud käendusleping ei ole tühine. Kostja Xxx vastutab käendajana

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingu sätestatud käendaja vastutuse maksimummäär 4 000 000 krooni. Kostja Xxx on täiendavalt märkinud, et laenulepingust tulenev nõue oli tagatud ka Xxx(Xxx) kinnistule seatud hüpoteegiga. Nimetatud kinnistu oli 2009. aastal samuti hageja nõudel müüdud. Eeltoodust tuleneb, et hageja nõudel olid mõlemad kinnisasjad, millede ostmiseks laenu võeti, hageja nõudel müüdud. Kogu müügist saadud raha läks laenu kustutamisele. Vaatamata sellele nõuab hageja kostjatelt veel 101 129 eurot. Kostja Xxx on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte ja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu ei pea kostjad (vähemalt kostja Xxx) nimetatud hinnavahe (kahju) eest vastutama. Nii suure laenu (üle 4 ml krooni) andmisega võttis hageja endale samuti teatud riski. Kinnistuid hinnati hageja poolt tunnustatud kinnisvara hindajate poolt. Nimetatud hindamisaktidest lähtusid kõik lepinguosalised. Ainult kostjad ei pea vastutama selle eest, et hageja nõudel olid kinnistud 2009 müüdud tunduvalt odavamalt. Kohus on seisukohal, et laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi ja kinnistu müük toimus täitedokumendi täitmise menetluse kohaselt TMS mõistes ja vastava seadusega kohtutäituri antud õiguste ja kohustuste kohaselt. Kostjal Xxx ́l ei ole alust esitada sellekohaseid vastuväiteid hagejale ja kostja Xxx vastuväited ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidluse esemeks. Kui kostja Xxx leidis, et täitemenetluses korteriomandi enampakkumise alghind oli põhjendamatult madal, siis oleks kostja Xxx pidanud TMS-is sätestatud alustel ja tähtaegadel enampakkumise alghinna määramise vaidlustama. Hageja palub välja mõista kostjatelt Xxx ́ilt, Xxx ́ilt ja Xxx ́lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks lepingust tekkinud võlgnevuse kogusummas 101 129,91 eurot ning lähtudes TsMS §-st 367 mõista kostjatelt Xxx ́ilt, Xxx ́ilt ja Xxx ́lt solidaarselt välja AS SEB Pank kasuks lepingust tulenev viivis alates 19.04.2013 8,75 % aastas kuni põhinõude 80 921,53 eurot rahuldamiseni. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega vastutab kostja Xxx hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatega Xxx ́iga ja Xxx ́iga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on nõudnud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist kostjatelt Xxx ́ilt, Xxx ́ilt ja Xxx ́lt solidaarselt. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 80 921,53 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingus fikseeriti intressimääraks panga 6 euribor + 0,800 % aastas. Hageja arvestas intresse perioodil 06.07.2009 kuni 19.06.2013 summalt 80 921,53 eurot. Tasumata intressi suuruseks on 1 128,44 eurot (kd I, tl 105). Kohus on seisukohal, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 18.04.2013) summas 19 079,94 eurot (kd I, tl 23-24). Kohus on seisukohal, et kuna kostjad on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmine. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb hageja nõudel kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis alates 19.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on palunud välja mõista kostjatelt Xxx ́ilt, Xxx ́ilt ja Xxx ́lt solidaarselt menetluskuludena AS SEB Pank poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 300 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud 1 300 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 300 eurot. Kokku tuleb

Xxx ́ilt, Xxx ́ilt ja Xxx ́lt välja mõista solidaarselt AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud summas 1 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.