RS hagi Pae 68/78 Korteriühistu vastu 09.08.2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.01.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pae 68/78 Korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
Hageja: RS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-X XXXXX XXXXXXX, lepinguline esindaja Anatoli Jort Kostja: Pae 68/78 Korteriühistu (registrikood 80023570, asukoht Pae 68, 13620 Tallinn), lepinguline esindaja Paul Puustusmaa
Menetluse liik
ja
nende
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 23.01.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Pae 68/78 Korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.RS (hageja) on Pae 68/78 Korteriühistu (kostja) liige. Kostja korraldab elamu, asukohaga Pae 68/78, Tallinn, majandamist. 09.08.2012 toimus kostja üldkoosolek, kus otsustati mh kinnitada korteriühistu 2011.a aastaaruanne, tõsta juhatuse esimehe töötasu 149 eurolt 350 eurole, kinnitada 2012.a. korteriühistu majandustegevuse ja remonditööde kava lisatud muudatustega, esitada korteriomandi võõrandamisnõue korteriomandi nr 7 omanikule (hagejale).
2.Hageja palub 04.09.2012 esitatud hagis tuvastada järgmiste 09.08.2012 kostja üldkoosoleku otsuste tühisus: - otsus kinnitada Pae 68/78 Korteriühistu 2011.a aastaaruanne; - otsus tõsta juhatuse esimehe töötasu 149 eurolt 350 eurole; - otsus kinnitada 2012.a Pae 68/78 Korteriühistu majandustegevuse ja remonditööde kava lisatud muudatustega; - otsus esitada korteriomandi võõrandamisnõue korteriomandi nr 7 omanikule seoses korduvate korteriomandiseaduse ptk 14 ja korteriühistu põhikirja rikkumisega.
3.Hageja esitas ka alternatiivse nõude nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
4.Kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seaduse ning kostja põhikirja kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku ja määrab selle päevakorra korteriühistu juhatus, kuid juhatus ei ole otsusega 09.08.2012 üldkoosolekut kokku kutsunud. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, millal toimus eelmine üldkoosolek ja kas see oli otsustusvõimeline. Üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti juhatuse esimehe tasu tõstmise kohta ning üldkoosolek ka ei hääletanud päevakorra muutmise üle. Enne üldkoosoleku toimumist palus hageja kostjalt dokumente korteriühistu tegevuse kohta, kuid kostja poolt esitatu ei olnud informatiivne ega vastanud seaduse nõuetele. Hageja ei saanud andmeid korteriühistus 2011. aastal tarbitud sooja, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta; andmeid mitteeluruumide omanike kohustuste kohta sihtkulutuste kandmisel ning nende mõttelise osa majandamise eeldatavate tulude ja kulude kohta; andmeid korteriühistu vara, kohustuste ja omakapitali kohta; majandusaastate arvnäitajate võrdlustabelit; teavet 2011. aastal korteriühistus tehtud remondi-, hooldusja ehitustööde ning nende maksumuse kohta; andmeid 2012. aasta remonditööde hinnakalkulatsiooni ja plaanitud tööde mahtude kohta ning ei saanud ka juhatuse aruannet.
5.Kostja rikkus üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise korda. 09.08.2012 üldkoosolek ei olnud korduv. 09.08.2012 üldkoosolek oli otsustusvõimetu kvoorumi puudumise tõttu. Kõik üldkoosolekul osalenud ei pruukinud olla korteriomanikud ja korteriühistu liikmed ning neile ei kuulunud üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Tulenevalt kostja põhikirja punktist 6.16 ei oleks kvoorumi arvestamisel tohtinud arvestada hääli, mis kuulusid korteriühistu juhatuse liikmetele NL-le ja GF-le ega hääli, mis oli neile volituste alusel antud.
6.Otsus esitada hagejale korteri võõrandamisnõue on vastuolus heade kommetega. Tegelikult hagejal puudus võlgnevus korteriühistu ees. Võõrandamisotsus võeti vastu kättemaksuks, kuna hagejal oli kostja juhatusega konflikt seoses kaasomandi valitsemisega. Kostjate vastuväited
7.Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei pea olema märgitud, millal toimus eelmine üldkoosolek ja kas see oli otsustusvõimeline. Teade vastas seaduse nõuetele. 09.08.2012 oli korduskoosolek, esimene üldkoosolek toimus 26.07.2012, mis ei omanud nõutavat kvoorumit. Seetõttu kutsuti kokku korduskoosolek sama
päevakorraga. Korduskoosolek oli otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. 09.08.2012 üldkoosolekul osales 50 korteriomanikku 98-st, kellele kuulus kokku 51,46% kaasomandist. Korduskoosoleku kokkukutsumise otsustas korteriühistu juhatus.
9.Kostja edastas hagejale enne üldkoosoleku toimumist 2012.a majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja revisjonikomisjoni arvamusega. Juhatuse esimehe palga suuruse muutmine ei pidanud olema kajastatud eraldi päevakorrapunktina. Selle otsustamine toimus päevakorrapunkti "2012 KÜ Pae 68/78 majandustegevuse ja remonditööde kava kinnitamine" raames. Üldkoosolekule pakutav kava võib üldkoosolekul toimuva arutelu käigus muutuda selliselt, et üldine päevakorra punkt (antud juhul majanduskava oma erinevate elementidega) saaks tervikuna kinnitatud. Selliste osaotsustuste ja ettepanekute raames esitati üldkoosolekule kolmanda ettepanekuna revisjonikomisjoni poolt juhatuse töötasu muutmine, mis hääletati ja kinnitati ja see otsustus muutus seega majanduskava osaks.
10.Kostjal oli õigus otsustada võõrandamisnõude esitamine hagejale, sest hagejal oli võlgnevus majandamiskulude eest.
11.Alternatiivne nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Maakohtu otsus
12.Harju Maakohus rahuldas hagi 23.01.2015 otsusega, tunnistades kehtetuks 09.08.2012 kostja üldkoosoleku otsused, millega kinnitati Pae 68/78 Korteriühistu 2011.a aastaaruanne, kinnitati 2012.a Pae 68/78 Korteriühistu majandustegevuse ja remonditööde kava lisatud muudatustega, otsustati seoses korduvate korteriomandiseaduse ptk 14 ja korteriühistu põhikirja rikkumisega esitada korteriomandi võõrandamisnõue korteriomandi nr 7 omanikule ning tuvastades 09.08.2012 kostja üldkoosoleku otsuse, millega otsustati tõsta juhatuse esimehe töötasu 149 eurost 350 eurole, tühisus. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
13.Maakohus selgitas, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Vastavalt korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
14.Esmalt kontrollis kohus, kas kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja heitis ette, et MTÜS § 20 lg 1 ja § 201 lg 1 kohaselt ei kutsunud üldkoosolekut kokku ega määranud selle päevakorda kostja juhatus ning vastav juhatuse otsuse oleks pidanud olema kirjalik. Kohtule on esitatud 09.08.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teade (I kd, lk 36 ja 73). Nimetatud teate viimase reana on märgitud „KÜ Pae 68/78 juhatus“, mis viitab asjaolule, et teate avaldas kostja juhatus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et üldkoosoleku oleks kokku kutsunud keegi teine. Kohus luges kokkukutsumise teatega tõendatuks, et 09.08.2012 üldkoosoleku kutsus kokku kostja juhatus. Kohus leidis, et isegi, kui üldkoosoleku oleks kokku kutsunud keegi peale juhatuse, siis puudub vaidlus, et 09.08.2012 üldkoosolek viidi läbi teates märgitud ajal ja päevakorraga, protokolli kohaselt juhatas üldkoosolekut juhatuse esimees. Seadus
ega kostja põhikiri ei näe ette, et juhatuse otsused tuleks teha kirjalikus vormis. Kohus leidis, et kostja ei saa olla rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda juhatuse otsuse kirjalikult vormistamata jätmisega.
15.Kohus ei nõustu hagejaga, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisele kohaldub KOS § 18 lg 4 sätestatud regulatsioon. Nimetatud säte puudutab korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumist, korteriomanike ühisus ei ole juriidiline isik. Korteriühistu on aga mittetulundusühing, mittetulundusühinguid puudutav on ette nähtud mittetulundusühingute seaduses. MTÜS § 20 lg 6 ei näe ette, et teatele tuleks lisada juhatuse otsus üldkoosoleku kokkukutsumise kohta või et selles peaks olema märgitud, millal toimus esimene üldkoosolek ja kas see oli otsustusvõimeline. Selliseid nõudeid üldkoosoleku kokkukutsumise teatele ei näe ette ka kostja põhikiri. Seetõttu leidis kohus, et kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda jättes kokkukutsumise teatele lisamata juhatuse otsused ning märkimata, millal toimus eelmine üldkoosolek ja kas see oli otsustusvõimeline.
16.Seejärel analüüsis kohus, kas vaidlustatud otsused on tühised. Seonduvalt 09.08.2012 üldkoosoleku otsusega tõsta juhatuse esimehe töötasu 149 eurolt 350 euroni, on hageja välja toonud, et üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti sellise otsuse tegemise kohta ning üldkoosolek ei hääletanud ka päevakorra muutmise üle. Kostja selgituse kohaselt tehti nimetatud otsus päevakorrapunkti "2012 KÜ Pae 68/78 majandustegevuse ja remonditööde kava kinnitamine" raames. Kohus leiab, et nimetatud päevakorrapunktist pidi mõistlik isik saama aru selliselt, et üldkoosolek otsustab, kas kinnitada majandustegevuse ja remonditööde kava vastavalt korteriühistu liikmetele enne üldkoosoleku toimumist edastatud kava projektile. Korteriühistu liikmetele esitati enne üldkoosoleku toimumist 2012.a eelarve projekt (kd I, lk 34 ja 71), milles on juhatuse esimehe töötasukuluks märgitud 2300,82 eurot. Esitati ka 2011.a tegevusaruanne (kd I, lk 30-31 ja 67-68), kus on märgitud, et 2011. aastaks oli planeeritud juhatuse esimehe palgakuluks 2300,82 eurot, tegelik kulu oli 2302,71 eurot. See tähendab, et projektis ei olnud ette nähtud juhatuse esimehe tasu suuruse muutmist võrreldes eelnenud perioodiga. Seega ei nähtunud enne üldkoosoleku toimumist korteriühistu liikmetele esitatud materjalidest, et kava kinnitamise raames võidakse otsustada juhatuse esimehe töötasu tõsta, mistõttu korteriühistu liikmele ei olnud nimetatud küsimuse otsustamine kohtu hinnangul mõistlikult ettenähtav.
17.Vastavalt MTÜS § 201 lg 5 võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. 09.08.2012 üldkoosoleku protokolli on märgitud, et üldkoosolekul osales 50 korteriomanikku 100 korteriomanikust, so mitte kõik ega 9/10 korteriühistu liikmetest. Protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks otsustanud täiendava küsimuse päevakorda võtmise, märgitud on, et revisjonikomisjoni ettepanek esimehe töötasu tõstmiseks „on otsustatud läbi viia päevakorra 4 punkti kohaselt“, seejuures hääletatud ei ole. Seega ei ole kostja üldkoosoleku päevakorda ka täiendatud vastavalt MTÜS § 201 lg 5. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 09.08.2012 kostja üldkoosoleku otsus tõsta juhatuse esimehe töötasu 149 eurolt 350 eurole on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
18.Kohus jättis hageja nõude, tuvastada aastaaruande ning majandustegevuse ja remonditööde kava kinnitamise otsuse tühisus, rahuldamata. Hageja heitis ette, et kostja ei esitanud hagejale enne üldkoosoleku toimumist tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti ega majandusaasta aruannet. Maakohus toetus
Riigikohtu (lahendis nr 3-2-1-63-05, p 11) selgitusele, et informatsiooni andmise kohustuse rikkumine ei kujuta endast üldkoosolekule kutsumise korra rikkumist.
19.Hageja nõudis alternatiivselt ka otsuste kehtetuks tunnistamist. Kostja leiab, et kõik hageja nõuded otsuste kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Üldkoosolek toimus 09.08.2012. Hageja esitas 22.12.2014 kohtule taotluse, et kohus võtaks asja materjalide juurde 29.08.2013 menetlusdokumendi koopia, ning kohus käsitles 22.12.2014 dokumendi lisana 1 esitatut avaldusena täiendavate alternatiivsete nõuete esitamiseks ning võttis täiendavad alternatiivsed nõuded 29.12.2014 määrusega menetlusse. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt KÜS § 13 lg 3 korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kehtetuks tunnistamise nõuete esitamise aeg oli seega 22.12.2014. Tuginedes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-55-14 (p 31-32) selgitustele leidis kohus, et kuivõrd hageja on oma 22.12.2014 täiendavas nõudeavalduses välja toonud, et soovib alternatiivsete kehtetuks tunnistamise nõuete alusena tugineda samadele asjaoludele, millele ta on tuginenud tühisuse tuvastamise nõuete puhul, ning esialgne hagi esitati 04.09.2012, so vähem kui 3 kuu möödumisel 09.08.2012 otsuste vastuvõtmisest, ei ole hageja alternatiivsed nõuded vaidlustatavate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks aegunud.
20.Üldkoosoleku kvooruminõude luges kohus 26.07.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja protokolli alusel tõendatuks, et 09.08.2012 koosolek oli teistkordselt kokkukutsutud koosolek kostja põhikirja p 6.10 tähenduses ning oli seega otsustusvõimeline sõltumata osalenud liikmete arvust. Kõik vaidlustatud otsused võeti vastu sellise poolthäälte enamusega, et ühtegi hääletustulemust ei oleks muutnud kahe hääle teisel viisil andmine. Kohus ei nõustu hagejaga, et NL ja GF ei võinud hääletada volituse alusel ning nende hääli, kes olid volitanud NL ja GF ennast esindama, ei oleks tulnud kvoorumi hulka arvestada. Seadus ega kostja põhikiri ei keela volitada ennast üldkoosolekul esindama isikut, kes on ise ka ühistu liige, kuid kes mingis küsimuses hääletada ei tohi. Volitatu teostab hääletamisel volitaja, mitte enda hääleõigust.
21.09.08.2012 üldkoosolek otsustas kinnitada kostja 2011.a. aastaaruande. Kohus tuvastas, et antud küsimuses esitati hagejale dokumendid, mille hulgast puudus 2011.a majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduse tähenduses ja revisjonikomisjoni arvamus. KÜS § 15 lg 2 järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Vastavalt MTÜS § 36 lg 3 otsustab majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolek. MTÜS § 36 lg 2 järgi esitab juhatus aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Kohus leidis, et korteriühistu liikmel peab olema võimalik eelmise aasta majandusaasta aruandega tutvuda vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist, et otsustada, kas hääletada majandusaasta aruande kinnitamise poolt või vastu. Otsuse langetamisel võib tähendust omada ka revisjonikomisjoni arvamus aruande kohta. Kuivõrd hagejal ei olnud võimalik enne üldkoosoleku toimumist tutvuda eelmise aasta majandusaasta aruande ega revisjonikomisjoni arvamusega, tunnistas kohus 09.08.2012 üldkoosoleku otsuse, kinnitada KÜ Pae 68/78 2011.a aastaaruanne, KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks, kuna see on vastuolus seadusega.
22.09.08.2012 üldkoosolek otsustas kinnitada 2012.a KÜ Pae 68/78 majandustegevuse ja remonditööde kava lisatud muudatustega. KÜS § 15 lg 1 p 1-3 kohaselt korteriühistu
juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Hagejale enne üldkoosoleku toimumist esitatud eelarve projektis on kajastatud korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavad tulud ja kulud, samuti korteriühistu liikmete kohustused sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel (hooldamise ja remondifondi tariifide kujul), kuid ei eelarve projektis ega muudes tutvumiseks esitatud dokumentides ei ole välja toodud andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu liikmetele peab olema tagatud mõistlik aeg õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Kohus leiab, et andmed tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta on olulised, et hinnata, kas järgmiseks aastaks planeeritav kava ning sellega korteriühistu liikmetele pandavad kohustused on mõistlikud. Samuti omavad kulude planeerimisel tähendust eelmise majandusaasta andmed (lahend 3-2-1-63-05, p 12). Kuna hagejale enne 09.08.2012 üldkoosoleku toimumist esitatud dokumentides ei sisaldunud andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta ning samuti ei esitatud tutvumiseks eelmise aasta majandusaasta aruannet, tunnistab kohus üldkoosoleku otsuse kinnitada 2012.a Pae 68/78 Korteriühistu majandustegevuse ja remonditööde kava lisatud muudatustega KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks, kuna see on vastuolus seadusega.
23.09.08.2012 üldkoosolek otsustas esitada korteriomandi võõrandamisnõude korteriomandi nr 7 omanikule seoses korduvate korteriomandiseaduse ptk 14 ja KÜ põhikirja rikkumistega. Hageja leiab, et nimetatud otsus on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Tõendamaks, et hagejal ei olnud kostja ees võlgnevust, on hageja esitanud kohtuotsused tsiviilasjas 2-10-56225 (kd I, lk 156-168; kd II, lk 71-82; kd II, lk 47-55) ja samas asjas esitatud eksperdiarvamuse (kd I, lk 152-155). KOS § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 on ära toodud asjaolud, mil eelkõige võib võõrandamisnõude esitada. KOS § 14 lg 3 järgi otsustavad nimetatud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kohus asus seisukohale, et võõrandamisnõude esitamise otsustamine iseenesest ei saa olla vastuolus heade kommetega. Nõude esitamine ei tähenda, et korteriomanik, kelle suhtes nõue esitatakse, peaks oma korteri võõrandama, kui ta nõudega ei nõustu. Vaidluse korral otsustab võõrandamise küsimuse kohus. Kohtusse pöördumise õiguse kasutamist ei saa pidada vastuolus olevaks heade kommetega, sõltumata sellest, kas kohtusse pöörduva poole õiguseid on rikutud või mitte. Nõude põhjendatuse üle otsustamine ongi kohtumenetluse eesmärk. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada eelpool nimetatud võõrandamisnõude otsuse tühisus.
24.Lisaks on hageja on välja toonud, et korteriühistu üldkoosolek ei olnud pädev otsustama võõrandamisnõude esitamist ja seda oleks võinud otsustada korteriomanike üldkoosolek. Kohus hagejaga ei nõustunud. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et korteriühistul on põhimõtteliselt õigus otsustada kohustusi rikkunud korteriomanike kohustamise üle korteriomandi võõrandamiseks (3-2-1-2-05, p 9). Samas on sellise otsuse vastuvõtmise nõudeid sisustatud vastavalt KOS sätetele.
Riigikohus märgib lahendis 3-2-1-83-04 (p 17), et korteriomanike häälteenamusega tehtavad otsused võetakse KOS § 17 lg 1 järgi vastu korteriomanike üldkoosolekul. Otsuse vastuvõtmisele kehtestab nõuded KOS § 19 lg 2, mille kohaselt on üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamus üldkoosolekul osalejatest. 09.08.2012 koosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul 50 korteriomanikku 100 korteriomanikust, võõrandamisotsuse poolt hääletas 47 omanikku. Tõendamaks, et üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulus üle poole kaasomandiosadest, esitas kostja tabeli (kd II, lk 99), kus on märgitud, et koosolekul osalenutele kuulus 51,46% kogu kaasomandist. Kohus leiab, et kostja poolt koostatud tabel ei ole asjas tõendiks, tegemist on sisuliselt oma väidete esitamisega tabeli kujul. Kohus selgitas kostjale 15.12.2014 määruses, et kohaseks tõendiks kaasomandiosade suuruse tõendamiseks võiksid eelkõige olla väljavõtted kinnistusraamatust ning tegi kostjale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, et tõendada, et koosolekul osalenud korteriomanikele kuulus üle poole kaasomandiosadest. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kuivõrd ei ole tõendatud, et üldkoosolekul osalenutele kuulus üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest, asus kohus seisukohale, et üldkoosoleku otsus esitada korteriomandi võõrandamisnõue korteriomandi nr 7 omanikule, tuleb tunnistada kehtetuks KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel, kuna on vastuolus seadusega. Apellatsioonkaebus
25.Kostja palub 19.03.2015 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Kostja arvates on ekslik kohtu järeldus alternatiivnõude olemasolu kohta. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja poolt esitatud menetluslikult vaadeldavat alternatiivnõuet otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kostja hinnangul ei ole võimalik tuvastada, kas 22.12.2014 menetlusdokumendiga kaasatud tõendi näol on tegemist sama dokumendiga, mis esitati kohtule 2013 augustis.
27.Kohus on ekslikult järeldanud, et eelarve projekt pole muudetav, et projekti muutmiseks peaks olema see asjaolu märgitud päevakorda ja et tegemist on täiendava päevakorra küsimusega.
28.Kostja on hagejale esitanud kõik nõutavad dokumendid ning asjaolu, et hageja ei ole rahul talle esitatud dokumentidega, ei saa olla põhjuseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei saa olla revisjonikomisjoni aruande puudumine otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks.
29.Kohus leidis, et tõendamata on jäänud asjaolu, kas hageja korteriomandi võõrandamise küsimuse on lahendanud seadusega ettenähtud koosseis. Kostja on seisukohal, et kvoorumi ja sellega seonduva osas pole olnud ega saagi olla vaidlusi. Toimikus on vastavad dokumendid üldkoosoleku kohta olemas. Hageja tugines selles küsimuses vaid tavade ja heade kommetega vastuolus olemisele, mistõttu ei sattunud vaidluse alla üldkoosoleku otsustuspädevus. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
32.Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. MTÜS § 241 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Riigikohtu kolleegium on lahendi nr 3-2-1-16-13 p-s 12 selgitanud, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.
33.Hageja poolt 04.09.2012 esitatud hagi põhjal nähtub, et hageja nõude õiguslik alus on MTÜS § 241 lg 1. Hageja esitas 29.08.2013 toimunud kohtuistungil ka vorminõuetele mittevastava alternatiivnõude üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks MTÜS § 24 lg 1 alusel. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja poolt esitatud alternatiivnõuet otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuna ei ole võimalik tuvastada, kas 22.12.2014 menetlusdokumendiga kaasatud tõendi näol on tegemist sama dokumendiga, mis esitati kohtule 2013 augustis. Esiteks nähtub 29.08.2013 toimunud kohtuistungi protokollist hageja selge taotlus ja tahe esitada alternatiivnõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks (II kd, lk 2). Alternatiivse nõude lisandumisel tuleb kohtul selgitada, kas hageja tugineb samadele või uutele asjaoludele. Riigikohus on 05.11.2014 lahendi nr 3-2-1-99-14 punktides 21 ja 22 selgitanud, et kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel õiguslikul alusel, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes, mille kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus peab TsMS § 463 lg 1 esimese lause järgi tegema alternatiivse nõude menetlusse võtmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta määruse. Alternatiivse nõude kohta, mis esitatakse pärast esialgse hagi menetlusse võtmist, tuleb teha TsMS §-s 372 sätestatud menetlusse võtmise määrus. Seega kui hageja esitab täiendava alternatiivse nõude, peab kohus selle nõude kohta võtma selge seisukoha, st peab selle nõude menetlusse võtma ja andma kostjale võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht. See on vajalik eelkõige selleks, et nii pooltele kui ka kohtule oleks selge vaidluse ese ja kostja teaks, millised hageja esitatud nõuetest on kohtu menetluses ning millele ta sellest tulenevalt peab esitama oma vastuväited (vt ka nt Riigikohtu 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 35; 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12; 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15).
34.Eeltoodust tulenevalt on alternatiivne nõue vaja võtta määrusega menetlusse, kui tegemist on uue nõudega. Kuivõrd maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja alternatiivne nõue on esitatud samadel õiguslikel alustel, siis maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis hageja 29.08.2013 kohtuistungil esitatud taotluse kohta määruse tegemata. Kolleegium möönab, et menetlusosalistel võis seetõttu kujuneda erinev arusaam esitatud alternatiivnõude staatusest, kuid nimetatud asjaolu ei oma tähtsust, kuivõrd maakohus võttis selguse huvides alternatiivnõude menetlusse 29.12.2014 määrusega, pärast seda, kui hageja esitas 22.12.2014 sellekohase taotluse ja selle lisana hagi täienduse alternatiivnõude näol (III kd, lk 13-16).
35.Kostja nõudis alternatiivnõude osas aegumise kohaldamist nii 29.08.2013 kohtuistungil (II kd, lk 1-4) kui ka 29.12.2014 kohtule esitatud seisukohas (III kd, lk 22-26). MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse ja sellesisulise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vaidlustatud otsused on vastu võetud 09.08.2012 ja seega on nõude aegumistähtaeg MTÜS § 24 lg 1 kohaselt 10.11.2012 ning KÜS § 13 lg 3 kohaselt hiljemalt 05.12.2012 arvestades, et hageja pidi otsustest teada saama hiljemalt hagi esitamise päeval. Maakohus on õigesti tuginenud Riigikohtu praktikale leides, et olukorras, kus hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Sama kehtib nõuete hilisema asendamise korral (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-14, p 31-32). Seega peab paika maakohtu järeldus, et kui esialgne hagi esitati vähem kui 3 kuu möödumisel otsuste vastuvõtmisest, peatas hagi esitamine TsÜS § 160 lg 1 järgi ka vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude aegumise.
36.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et revisjonikomisjoni aruande puudumine ei saa olla otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Lisaks maakohtu selgitustele märgib ringkonnakohus, et MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See säte kehtib KÜS § 1 lg 2 järgi ka korteriühistu liikme õigusele saada ühistult teavet. Maakohus on õigesti põhjendanud korteriühistu liikme vajadust tutvuda soovitud dokumentidega, et selle info põhjal üldkoosolekul otsustada.
37.Kolleegium leiab, et maakohus on piisavalt põhjalikult viidates Riigikohtu praktikale selgitanud, et olukorras, kus üldkoosoleku päevakorda oli märgitud majandustegevuse ja remonditööde kava kinnitamine, ei pidanud mõistlik korteriühistu liige aru saama, et nende küsimuste üle otsustamine võib hõlmata ka juhatuse esimehe palga tõstmise otsustamist, samuti ei saanud muuta päevakorda üldkoosoleku käigus vajaliku kvoorumi puudumise tõttu. Samuti ei ole õige kostja hinnang, et eelarve projekt on muudetav ilma seda eelnevalt koosoleku päevakorda seadmata.
38.Seoses hageja korteriomandi võõrandamise küsimusega ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et kvoorumi ja sellega seonduva osas on toimikus vastavad dokumendid olemas. Vaatamata maakohtu selgitustele 15.12.2014 määruses kinnistusraamatu väljatrükkide esitamise vajalikkuse osas, ei ole kostja kohtule nõutud tõendeid esitanud. Asjaolu, et kostja peab piisavaks toimikus olemasolevat materjali, ei tähenda, et kohus saab asja lahendada kostja poolt koostatud tabeli alusel, mis ei kvalifitseeru TsMS § 229 järgi kaasomandi osade suuruse kindlakstegemisel asjakohaseks tõendiks. Kostja ei ole nõutud tõendeid esitanud ka ringkonnakohtule ega põhjendanud nende esitamata jätmist.
39.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt kindlaksmääramisele TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.