nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Xxxxvälja hageja Xxxxkasuks 3. maist 2017 elatis 235 eurot igas kuus kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni, s.o 2. juulini 2023. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxxxxxxxx selgitusega „elatis“.
4.Jätta menetluskulud kostja Xxxxkanda. Kuna toimikumaterjalide järgi ei saanud hagejal tekkida menetluskulusid, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
2-17-6929 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Xxxxesitas 3. mail 2017 hagiavalduse ja 10. mail 2017 täpsustatud hagiavalduse Xxxxvastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja Xxxxja Xxxxühine laps Xxxxsündinud 2. juulil 2005. Harju Maakohtu 27. juuni 2012. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-15017 kinnitati kompromiss, millega kostja kohustus tasuma hageja ülalpidamiseks 192 eurot kuus. Esitatud hagis palub hageja välja mõista alates
3.maist 2017 elatis kehtivas alammääras, so 235 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2.Hageja esitas 13. juunil 2017 seisukoha kostja vastusele, milles ei nõustu kostja väidetega. Hageja märgib, et eelmise tsiviilasja võlgnevus ei ole praeguse tsiviilasja ese. Kostja on võimeline ja kohustatud ülal pidama oma last. See, et kostjal on ametlik palk 470 eurot, ei tähenda seda, et tema sissetulekud ei võimalda oma last ülal pidada. Kostja töötab Xxxx, temal on äri ja ta peidab oma sissetulekuid.
3.Hageja 31. juulil 2017 esitatud menetlusdokumendis märgib, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei saa oma last ülal pidada. Viimasel korral (2016. aasta oktoobris) maksis kostja 1808 euro suuruse elatise võlgnevuse korraga. Kostja ei ole elatist vabatahtlikult tasunud. Kuna hagejal on raske tervise puue, ta vajab pidevat hooldust ja järelevalvet ning hageja seaduslik esindaja ei saa töötada. Tõele ei vasta see, et kostjal ei ole võimalik hagejaga suhelda, Viimati kohtus hageja oma isaga 2012. aasta kevadel. Kostja ei helista hagejale, ei kirjuta ega õnnitle sünnipäeva puhul. Kostja vastuväited
4.Kostja 2. juunil 2017 esitatud vastuses vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et tal jäi elatisraha maksmata seetõttu, et ta ei käinud piisavalt tööl tervislikel põhjustel. Kostja märgib, et tema palk on 470 eurot kuus ning ta palub võimaldada tasuda võlgu jäänud elatisraha 1585 eurot graafiku järgi aasta jooksul.
5.Kostja 26. juunil 2017 esitatud seisukohas selgitab, et ta oli viimati Xxxx tööl 2013. aastal. Kostja selgitab, et ta oli 2013. aastal haiglas ja pärast seda määrati talle 80% töövõimetust. Kostja on nõus, et iga lapse vanem peab hoolitsema ning austama oma last. Kuid selleks peab tal olema võimalus lapsega suhelda. Lapse seaduslik esindaja väldib lapsega kohtumist. Kostja palub jätkuvalt elatise võlgnevuse ajatamist.
6.Kostja esitas 15. septembril 2017 seisukoha, millest nähtub, et tal ei ole praegu võimalik teenida rohkem raha, oma mitte rahuldava tervisliku seisundi pärast, seepärast jätta elatisraha endiseks. Kohtuotsuse põhjendused
2-17-6929
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot
8.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxxon Xxxxisa. Hageja seadusliku esindaja Xxxxja kostja Xxxxühine laps Xxxxon sündinud 2. juulil 2005. Harju Maakohtu 27. juuni 2012. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-15017 kinnitati kompromiss, millega kostja kohustus tasuma hageja ülalpidamiseks 192 eurot kuus. Esitatud hagis palub hageja välja mõista alates 3. maist 2017 elatis kehtivas alammääras, so 235 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuses hagile selgitab, et ta soovib elatise võlgnevuse tasumist ositi. Samas märgib, et tema sissetulek on 470 eurot (tl 17). Seega on kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik nõutavat summat maksta. Hageja leidis vastuses kostja vastusele, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda elatist tasuda. Kostja on 1808 euro suuruse elatise võlgnevuse korraga tasunud oktoobris 2016. Kostja ei ole kunagi vabatahtlikult elatist tasunud. Hageja arvates kostja peidab oma sissetulekuid.
9.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on saada elatist 235 eurot kuus, mis on seadusega ettenähtud elatise suuruse alammäär. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud alammääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu seaduses ei ole ammendav.
2-17-6929
10.Praeguses asjas on kostja esitanud tõendid selle kohta, et ta viibis 2013. aastal haiglas (tl 44) ja 10. septembril 2013 on talle määratud püsiv töövõimekaotus 80% pooleks aastaks haigusest taastumise ajaks (tl 49). Kohtu arvates ei tõenda esitatud tõendid seda, et kostjal ei ole võimalik praegusel ajal elatist tasuda seaduses nõutavas suuruses. See, et kostja on viibinud terviserike tõttu haiglas ja vajanud taastumist neli aastat tagasi, ei ole kohtu hinnangul aluseks vähendada elatist alla kehtivat alammäära.
11.Kohus leiab, et sellises suuruses sissetuleku hankimine, mille arvelt saab kostja täita vajaliku ülalpidamiskohtuse oma alaealise lapse suhtes, on kostja kohustus ning ainuüksi sissetuleku väiksus ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus kordab, et PKS § 102 lg 2 alusel peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kostjal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ja ta peab oma vahendeid kasutama nii enda kui oma lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
12.Kohus võtab arvesse praeguses asjas ka selle, et hagejale on 12. mail 2017 määratud raske puue kuni 27. märtsini 2020 (tl 54). Kohtu arvates on olukorras, kus alaealisel lapsel puue, lahuselaval lapsevanemal kõrgendatud kohustus tagada, et tema lapsel oleks eluks vajalik ülal pidamine. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et hageja puue ei võimalda temal tööl käia.
13.Kohus selgitab täiendavalt kostjale, et alaealise lapse ülalpidamisest ei vabasta see, et kostja ei suhtle oma lapsega. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et takistusi kostjal oma lapsega suhtlemiseks ei ole. Vastupidi, kostja ise ei ole oma lapsega ühendust võtnud, sh õnnitlenud teda möödunud sünnipäeva puhul.
14.Kohus ei käsitle kostja esitatud tuludeklaratsioone, kuivõrd need näitavad kostja sissetulekut aja kohta, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
16.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.