Muud › Muud hagiasjad

olla samaaegselt loovutatud ja olla üleval XxxOÜ raamatupidamises. Nõude loovutamise leping on sõlmitud pahauskselt, millele kohus ei saa anda õigusjõudu. Lepingu p 1.1 eelviimane lause viitab teenuse kasutajale, kostja ei ole teenuse kasutaja. Nõue ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kuna sel ajal toimusid hageja ja kostja vahel läbirääkimised, mille käigus kostja soovis hagejalt arveid. Hagi rahuldamisele ei kuulu: 1) kuigi kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu nõude aluseks olevate arvete puudumisele, esitas hageja need alles pärast seda kui kohus sellele tähelepanu juhtis. Hageja ei käitunud hagi esitamisel heas usus. Kostja ei ole keeldunud oma kohustuste täitmisest, vaid soovis saada nõude aluseks olevaid arveid-arvestust. 2) nõue ei ole osaliselt põhjendatud, mai 2010 arve alusel nõue aegunud TsÜS § 146 alusel (27,49 eurot). 3) XXX kinnistul korteriühistut moodustatud ei ole, KÜS ei laiene. Nõuet hageja esitada ei saa. Seda saavad teha teised korteriomanikud ühiselt (KOS § 13 lg 2). Hageja nõuet tõendanud ei ole. 4) Hageja esitatud nõude loovutamise leping ei saa olla nõude loovutamise aluseks. Korteriomanikud peaksid olema volitanud hagejat või loovutajat tegutsema korteriomanike nimel. Sellist nõusolekut korteriomanikud kostja teada ei ole hagejale ega kommunaalteenuste osutajale andnud, sh ka kostja kui korteriomanik mitte. 5) KOS § 11 lg 3 alusel kostja võlgnevuse eest ei vastuta. Kostja ei ole tänaseni kätte saanud korteri valdust kuigi on kohtutäiturile täitmisavalduse esitanud juba 16.01.2008. Sellega seoses on Viru Makaohtu menetluses asjad nr 2-14-3186 ja 2-14-1176 (kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale). Kuni kostjal ei ole korteri valdust ei pea ta vastutama korteri kommunaalmaksete võlgnevuste eest. VÕS järgi tuleb maksta teenuste eest, mida saadakse. Kaasata kolmanda isikuna kohtutäitur. 6) Nõue 1009,94 eurot on arusaamatu. Kommunaalteenuste arvestusest, mille hageja esitas, pole võimalik seda tuletada. Ühtegi arvet, mida hageja on ühepoolselt tagantjärgi tootnud, kostja õigeks ei võta. Nõude loovutamise lepingus olev arvestus ei ühti esitatud kommunaalteenuste arvestusega. Seega nõue ebaselge ja sellist loovutust teha ei saa. 7) Hageja seisukohad ja tõendid ebaselged, kuna hageja muudab nõude aluseks olevaid dokumente ühepoolselt. Arved ja hageja nõude tõendatus pole usaldusväärsed. 8) hageja käitumine pole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja ei vastuta ka loovutustasude eest. Kostja pole tarbijana loovutust palunud. Kostja on kogu aeg soovinud, et talle esitataks arved ja dokumendid, mille alusel arved on koostatud, et ta saaks neid kontrollida. Kohtule esitatud arved ei klapi esitatud tabeliga. Kostja mulje kohaselt on arved tagantjärgi kohtumenetluse jaoks koostatud. Kolmas isik seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõudes kostjalt kui Xxxkorteriomandi omanikult arvete alusel tasumata makseid, on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt hageja kohustus tõendada arvetes märgitust tulenevat kostja kohustust arved tasuda, sh kohustuse suurust. Kostja on kogu kohtumenetluse kestel väitnud, et arved ei ole kohustuse tekkimise aluseks. Sama on kohus hagejale selgitanud 19.03.2014 kirjas (I kd lk 90). Vaatamata sellele on hageja jäänud positsioonile, et kostjal on kohustus arved tasuda ilma hageja poolt arvete alust tõendamata. Kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid

tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esita. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada (Riigikohtu 16.06.2010 otsus asjas nr 3-2-1-53-10, p 13). Tõendamise kohustusest ei vabasta hagejat asjaolu, et temale nõue kostja vastu loovutati. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-s 2, §-s 168 sätestatut tuleb mõista selliselt, et ka uus võlausaldaja, kes sai nõude loovutamise tagajärjel, peab nõuet tõendama. Vastasel korral ei oleks tähendust nõude loovutanud võlausaldaja kohustusel anda uuele võlausaldajale üle nõuet tõendavad dokumendid ja anda talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. VÕS § 171 lg 1 järgi on võlgnikul õigus esitada uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hageja peab KOS § 13 alusel tõendama, kui suured olid tervikuna kaasomandi majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli hagejale nõude loovutanud XxxOÜ kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab hageja tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majanduskulud korteriomandite omanike vahel (aluseks võivad olla nt korteriomanike otsused). Ainuüksi sellest, et XxxOÜ esitab oma korteriomandi omanikule arve majandamiskulude tasumiseks, korteriomani omanikule kohustusi ei teki ning nende esitamisega ei saa tõendada, palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (Riigikohtu 16.06.2010 otsus asjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Seejuures on kostja korduvalt nõudnud arvete koostamise aluseks olnud dokumente nii XxxOÜlt kui ka hagejalt. Selliseid dokumente ei ole kostjale ega ka kohtule esitatud. Kuivõrd hageja ei ole nõuet (põhinõuet) tõendanud, puudub tal alus nõuda ka viivist. Ülalmärgitud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja nõue on tõendamata, ei käsitle kohus kostja muid vastuväiteid. 18.07.2013 määruses (I kd lk 19) on kohus hagi hinna valesti määranud jättes arvestamata TsMS § 133 lõike 2. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-ga 1 oli hagi hind hagi esitamise ajal 1296,61 eurot (1202,71+93,90), millelt hageja tasus riigilõivu 150 eurot (I kd lk 16). Riigilõivuseaduse järgi pidanuks hageja maksma riigilõivu 200 eurot. Arvestades hageja poolt põhinõude suurendamist 31,31 euro võrra, mille tõttu suureneb ka seadusjärgses suuruses nõutud viivis on hagihind (1073,12+31,31+129,59+116,19). Millelt kuulub tasumisele riigilõiv 200 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu vähem 50 eurot. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Kostja palub menetluskuluna hagejalt välja mõista 1500 eurot. Kulu tuleneb kohtuistungil esitatud arvest (II kd lk 79) – juriidiline konsultatsioon ja materjalide, vastuste, taotluste ja menetlusdokumentide koostamine vastavalt õigusabi lepingule – ajakulu 12 h tunnitasumäär 100 eurot, hind 1200 eurot ning 02.06.2015 kohtuistungist osavõtust ja selleks ettevalmistamisest arvestades aega 3 h ja tunnitasumäära 100 eurot. Kostja kinnitab, et kulu on tekkinud ja kantud seoses konkreetse kohtumenetlusega ning viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-62-14, milles esitatud selgituse kohaselt ei saa lepingulise esindaja kulusid pidada põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik esindaja ning sama isik esindas menetlusosalist nii seadusliku kui ka lepingulise esindajana. Sama analoogia kohaselt on käesoleval juhul kostja kui juriidilisi teadmisi omaval isikul õigus tellida ja saada õigusabi ning nõustamist. Kostja ei käi tasuta tööl ja on põhjendatud, et tema kohtumenetlusele kulutatud töötunnid tasustatakse, sest samaaegselt jäi tal saamata võimalus teenida sissetulekut

ning tekkisid kohustused arve esitaja ees. Vastupidine käsitlus ei oleks poolte võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt õiglane. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. TsMS § 175 lg 1 kohaselt hüvitatakse lepingulise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on mentlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat lepinguline esindaja ei esindanud. Seda kinnitas ka kostja 16.02.2015 e-kirjas kohtule. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. TsMS § 175 näeb menetluskuluna ette lepingulise esindaja kulude hüvitamise. Kostjal lepingulist esindajat menetluses ei olnud. Kostja taotleb kulude hüvitamist kuna tal on juriidiline haridus, millest tulenevalt ta sai ennast ise esindada. Kostja viidatud Riigikohtu lahend (3-2-1-62-14) käsitleb olukorda, kus korteriühistut esindas volikirja alusel juriidilist kõrgharidust omav juhatuse liige. Nimetatud lahendis esitatud sisukohad ei ole laiendatavad juhule, kus juriidilist kõrgharidust omav kostja võtab kohtumenetlusest osa isiklikult, mitte esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1). Kostja ei olnud enda lepinguline esindaja. Menetluskuludest tekkinud kahju on kostjal kohtu arvates õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamise sätete, mitte TsMS menetluskulude regulatsiooni alusel. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus hagejalt välja 50 eurot vähem tasutud riigilõivu riigituludesse. § 179 lg 5 kohaselt peab hageja riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel peab hageja tasuma viivist riigilõivuga tasumise viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.