2-17-8711/16 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Hageja on 05.06.2017 esitanud kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks ning nõudnud alates 05.06.2017, s.o tagasiulatuvalt, kostjalt elatist miinimumsummas, s.o. 235 eurot kalendrikuus (tl 1-3). Hagiavaldusele on tõendina lisatud hageja sünnitunnistus (tl 4). Kostja on 12.06.2017 kohtule kirjalikult vastanud (tl 9) ning avaldanud, et on igakuiselt tasunud X.X.arvele hagejale elatisraha. Hageja esindaja esitas kostja vastuse kohta oma seisukoha 01.07.2017, milles avaldas muuhulgas, et kostja on tõesti neid toetanud, kuid elatise suurus on olnud erinev ning tasumine ei ole kindel. Elatise hagi esitas ta kohtusse just selleks, et soovib stabiliseerida igakuiselt makstava elatise tasumist (tl 10). Kohus kohustas hagejat ja kostjat 17.07.2017 määrusega esitama kohtule oma pangakontode väljavõtted perioodi 17.07.2016 kuni 17.07.2017 kohta ning aruanded nimetatud perioodil saadud tulude kohta (tl 12-13). Hageja esindaja esitas kohtule 28.07.2017 konto väljavõtte (tl 17-30), millest on muuhulgas näha kostjapoolne elatise tasumine, s.h. juunikuus 235 euro tasumine (tl 30). Kostja kohtu nõutud andmeid ei esitanud. Hageja esindaja teatas täiendavalt 13.09.2017 ja 17.09.2017 kohtule e-kirja teel, et kostja on tasunud elatist juulis ja augustis 235 eurot. Septembris kostja elatist 17. septembri seisuga veel tasunud ei ole (tl 40-41). Kohtu põhjendused Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Käesoleval juhul on hageja taotlenud endale elatist miinimummääras. Hageja esindaja kinnitusel on kostja tasunud hagejale elatist, kuid mitte stabiilselt samas summas. Hageja esindaja on esitanud kohtule pangaväljavõtted, millelt nähtuvad kostjapoolsed elatise tasumise kuupäevad ja summad. Kostja on kohtule avaldanud, et on igakuiselt kandnud X.X.arvele hagejale elatisraha (tl 9). Kostja hagile mingeid vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue miinimumelatise väljamõistmiseks rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 235 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest, s.o. 18.09.2017, kuni hageja täisealiseks saamiseni 04.07.2020. Arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud hagi esitamisest hagejale elatist juunikuus 235 eurot, juulikuus 235 eurot ja augustikuus 235 eurot, ei tule hagejal hagi esitamisest 05.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks ühekordset hüvitist tasuda. Kohus selgitab, et TsMS § 459 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Menetluskulud Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud.