Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxxesitas 15.11.2016.a Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxxvastu elatise nõudes. Xxxxja Xxxxon ühine poeg Xxxx, kes elab koos emaga. Alates vanemate lahutusest 11.10.2012.a ei ole kostja maksnud lapsele elatist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsummas alates 15.11.2015.a. Kostja vastuväited Kostja on pidevalt korranud vastuväidet, et temal raha ei ole ja on vaid võlad. Seepärast elatist maksta ei saa. Kohtuistungil on kostja teatanud siiski töökoha olemasolust. Samas aga kostja teatas, et sügavalt kahtleb oma isaduses. Ülejäänud kostja seisukohad olid asjasse mittepuutuvad ja hageja esindajat halvustavad. Kohtuotsuse põhjendused Xxxxja Xxxxabielust on 24.03.2010.a sündinud poeg Xxxx, kes on käesolevalt 7-aastane ja elab koos emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Alates vanemate lahutusest 11.10.2012.a ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamises. Hageja on kostja ainus järeltulija ja ainus ülalpeetav. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalmäärale. Kostja ei ole nõus taotletud elatisega. Kostja ei ole suuteline enda sõnade kohaselt tasuma elatist. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et 7-aastase lapse tavapäraseks ülalpidamiseks kulub reaalselt seaduses sätestatud minimaalne elatusraha. Poolte ühine poeg on kostja ainukeseks ülalpeetavaks. Kostja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et on andnud endast kõikvõimaliku tagamaks oma ainsa alaealise lapse eluvajadustele vastav ülalpidamine. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist 2(3)

ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tal ei ole töövõimetust, puuet ega teisi ülalpeetavaid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ainsaks ülalpeetavaks on tema poeg Xxxx. Lähtudes eeltoodud PKS § 102 lg 2 sisust, siis kui vanem ei suuda last ülal pidada kahjustamata enese ülalpidamist, peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja on taotlenud elatist minimaalmääras, mis hetkel on 235 eurot. Arvestades, et tegemist on 52-aastase mehega, kelle töövõime ei ole piiratud ja kellel puuduvad teised ülalpeetavad, tuleks kostjal eelkõige mõelda oma alaealise poja inimväärsele toimetulekule. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et elatis lapse isalt tuleb välja mõista suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale alates 15.11.2015.a so aasta enne kohtule hagiavalduse esitamist tulenevalt PKS § 108. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on õigeks võtnud, et ei ole sel perioodil elatist maksnud. Menetluskulusid kohus ei tuvastanud, sest elatise nõudes riigilõivu tasumise kohustust ei ole ja pooled õigusabi ei kasutanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.