Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Alates 9.06.2015 osaleb laenude teenindamises ainult hageja ja on tasunud kokku 5724,44 eurot. Abielu jooksul võetud kohustuste jääk kokku on 13 506,42 eurot. Hageja palub, et kohus jätaks kehtivad kohustused poolte omavahelistes suhetes XXX XXXi kanda hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata kohustuste väärtusest 6753,21 eurot ning 3000 eurot juba tasutud kohustuste hüvitamiseks. Kostja väidetav nõue hageja vastu on ebaselge, ei ole selge, millest kohustused koosnevad ja miks nõuab kostja ka abielu ajal tasutud summasid. Korter, kus kostja elab, ei kuulu hagejale, mistõttu ei ole hageja kohustatud korteril lasuvaid makse tasuma. Kostja poolt N.K.lt omandatud nõue on lahendatud tsiviilasjas nr 2-16-15737. Kostja käitub pahatahtlikult ja tal puudub nõue, millega hageja nõuet tasaarvestada. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 119-122 kd I, tlk 185-186 kd I, tlk 1-4 kd II) Kostja vaidleb hagile vastu. Laenud on võetud hageja erahuvides ega ole käsitletavad ühisvarana. Hageja elas võetud laenude eest pillavalt oma hobidega, ostis ja vahetas sõidukeid. Kostja pidas ennast, last ja ka hagejat üleval. Esitatud 3000 euro suuruse nõude kujunemine on ebaselge, kuivõrd kohustused on hageja esitatud tõenditest nähtuvalt täitnud kolmandad isikud. Samuti on üks laen võetud ajal, mil pooled elasid juba eraldi, s.t abielulised suhted olid juba lõppenud. Kostja on võtnud laenusid kokku 4739 euro ulatuses ning neid ainuisikuliselt tasunud. Hageja käsitluse kohaselt oleks ka kostjal õigus nõuda hagejalt võetud kohustusest poole tasumist. Samuti on hageja ja kostja kaastaotlejatena võtnud eluasemelaenu, mida tasub kostja üksinda. Vastuse esitamise ajaks on kostja tasunud 5970,74 eurot. Ka on kostja omandanud N.K.lt 1989,50 euro suuruse nõude hageja vastu. Pooled on soetanud abielu ajal järelmaksuga voodi, mille eest kostja ainuisikuliselt tasub. Eluasemelaenuga ostetud korteril on kommunaalmaksete võlg. Kui kohus otsustab kostjalt hageja kasuks raha välja mõista, tasaarvestab kostja oma nõude hageja vastu 4674,87 euro ulatuses. Hageja on jätnud märkimata, et loobus hagist tsiviilasjas 2-16-15737 ning kohus on asjas menetluse lõpetanud asjaolusid tuvastamata.

KOHTUISTUNG

19.05.2017 toimunud kohtuistungil märkis hageja esindaja, et kostjalt tuleks välja mõista 9678 eurot. Kohustuste jääk on 13 356,24 eurot, millest pool tuleks kostjal hüvitada. Samuti tuleks kostjal hagejale hüvitada 3000 eurot juba tasutud kohustustest. Hageja on nõus kompromissina saama 8000 eurot. Kostja esindaja selgitas, et hageja ei ole tõendanud, milleks saadud laenuraha kulus. Kostja jäi varasemate seisukohtade juurde ning kinnitas, et ei nõustu kompromissiga. Pooled avaldasid, et on nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 24 lg 1 kohaselt eeldatakse abielus olevate isikute varasuhte määramisel varaühisust. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Hageja on esitanud hagi vaid ühiste kohustuste jagamiseks. Vaidluse all ei ole, et pooled olid abielus XXX-XXX ning pooltel oli varaühisuse varasuhe. Samuti ei ole vaidlust selles, et pooled on võtnud abielu ajal erinevatelt laenupakkujatelt laenu. Vaidlusi

on tekitanud see, kas võetud laenud on poolte ühisvarasse kuuluvad kohustused või mitte ning kas kohustuste eest vastutavad abikaasad solidaarselt. PKS § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega tuleks abikaasadel ühiselt kanda ka võetud laenukohustusi. Samas ei saa arvata abikaasade ühisvara hulka PKS § 25 mõttes kõiki abikaasade poolt võetud kohustusi, vaid üksnes selliseid, mille eest vastutavad abikaasad ühiselt kas tehingu või seaduse alusel. PKS § 33 lg 1 p 1 sätestab, et abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks PKS § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt. PKS § 18 lg 1 sätestab, et tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 33 lg 3 sätestab, et muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 19 järgi abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõenditena esitanud laenulepingud, pangakonto väljavõtted ning laenuandjate teatised laenujäägi kohta. Seda, milleks saadud laenuraha kasutati, hageja tõendanud ei ole. Hageja on üksnes märkinud, et laenude eest tasuti arveid, osteti süüa ja riideid ning refinantseeriti perekonna varasemaid kohustusi. Sellised väited laenukohustuste perekonna huvides kasutamise kohta on paljasõnalised ning seetõttu on laenukohustuse lugemine ühisvara hulka põhjendamatu ja koormaks endise abikaasa XXX XXXi huve ebamõistlikult. Kohus märgib, et menetluses on (tlk 40-41 kd I; tlk 190 kd I) hageja tähelepanu juhitud asjaolule, et väited laenude perekonna huvides kasutamise kohta vajavad täiendavat selgitamist ja tõendamist, kuid hageja ei ole selgelt märkinud, millisest laenust milline perekonna varasem kohustus refinantseeriti või mida perele saadud raha eest võimaldati. Üksnes viited arvete tasumisele ja riiete, toidukaupade ostmisele ei ole piisavad. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kohustused, mille jagamist hageja soovib, on võetud perekonna huvides, ei saa kohustusi ühisvaraks lugeda ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, puudub vajadus hinnata poolte väiteid võimaliku tasaarvestuse osas (s.h kolmandalt isikult omandatud nõue, korteri majandamiskulud). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd ühisvara jagamine on mõlema poole huvides, jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotust arvestades jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.