Osaühingu Film hagi B Kohvik OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2109,80 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Film apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Film (registrikood 10755277), lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja: B Kohvik OÜ (registrikood 12278692), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso
Kohtuistungi toimumise aeg
04.06.2015
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 27.02.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta kostja B Kohvik OÜ taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud B Kohvik OÜ kanda ning mõista apellatsioonimenetluse kuludena B Kohvik OÜ-lt Osaühingu Film kasuks välja 858 eurot. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
1.Osaühing Film (hageja) esitas 26.09.2014 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse B Kohvik OÜ (kostja) vastu äriruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1546,04 eurot ja kõrvalnõuete 169,56 eurot nõudes. Pärnu Maakohtu 26.09.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 13.10.2014, 27.10.2014 ja 04.11.2014 (tl 42-45, 72-75, 80-83).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 07.05.2012 äriruumi üürileping, mille kohaselt sai kostja hagejalt kasutamiseks äriruumid, asukohaga J.Vilmsi 45, Tallinn. Äriruumi üürileping sõlmiti tähtajalisena kuni 07.05.2017. Kostja kohustus tasuma äriruumide eest üüri igakuiselt 600 eurot vastavalt arvel näidatud kuupäevale või hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma prügiveo ja muude kommunaalteenuste eest otse KÜ-le Vilmsi 45 KÜ poolt esitatud arvete alusel. Kostjal tekkisid makseraskused üüri ja kommunaalkulude tasumisega juba alates 2012 augusti arvest. Kostjale on saadetud 21.03.2014 kirjalikult meeldetuletus äriruumi üürilepingus kokku lepitud tingimustest ning üürnikupoolne maksekäitumise kokkuvõte koos täiendava tähtaja andmisega võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 31.03.2014 ning arved nr 2014012 ja nr 2014013.
3.01.04.2014 ütles hageja kostjaga sõlmitud äriruumi üürilepingu alates 01.05.2014 üles. 25.04.2014 saatis hageja kostjale meeldetuletuse üürilepingu lõppemisest, milles näidati ära kostja võlgnevuste ulatus meeldetuletuse esitamise päeva seisuga – 720 eurot üüritasu (arve nr 2014012); viivised 826,04 eurot (arve nr 2014013); kindlustuse tasu 184,35 eurot; AS-i Eesti Gaas arve summas 63,76 eurot. Hageja nõue kostja vastu on poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate tasumata arvete nr 2014012 (720 eurot) ja nr 2014013 (826,04 eurot) eest kokku summas 1546,04 eurot, viivisenõue kuni 04.09.2104 summas 169,56 eurot ja lisanduv viivis alates 05.09.014 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista (tl 97-196). Kostja märgib, et 2012 novembris ilmnesid puudused äriruumide köögis, kus põrand hakkas vajuma. Kostja teatas sellest koheselt hagejale ning palus köögi põrand korda teha, mida aga hageja ei teinud. 14.02.2013 käis kostja tegevust kontrollimas Veterinaar-ja Toiduamet ning tuvastas, et köögipõrand on mädanenud ning sellistes tingimustes ei tohi toitlustusasutust pidada ning kohustas kostjat oma tegevuse sulgema. Kostjal ei olnud võimalik köögipõranda remondi tõttu äriruume kasutada 17.02.2013-19.02.2013, mille tulemusena kandis kostja kahju köögi põranda taastamisega ja kolme päeva eest, mil ei saanud kliente teenindada. OÜ Winterland, kes teostas köögipõranda remonttööd, esitas kostjale 27.02.2013 arve 1202,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja hüvitas 2013 märtsis köögipõranda remondi maksumusest 600 eurot. Kostja esitas hagejale 28.04.2014 arve nr 027 köögipõranda taastamise maksumuse hüvitamiseks summas 600 eurot (teine pool köögipõranda remondi maksumusest), arve nr 028 köögipõranda ekspertiisi eest summas 96 eurot ning arve nr 029 kahjuhüvitise ja üüri kompensatsiooni eest summas 2250 eurot, kogusummas 2946 eurot. Eeltoodud nõuetele hageja ei ole vastu vaielnud.
5.Kostja leiab, et hageja poolt 01.04.2014 esitatud üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine, kuna ülesütlemise materiaalsed alused puudusid. Pooled pidasid 07.05.2014 läbirääkimisi, mille tulemusena otsustasid valmistada ette dokumendi üürilepingu poolte kokkuleppel lõpetamiseks ning uue üürilepingu sõlmimiseks. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Sellest tulenevalt esitas kostja hagejale 23.05.2014 tasaarvestuse avalduse, millega kostja
tasaarvestas hageja 1693,52 eurot nõude oma nõudega summas 1693,52 eurot, mille tulemusena jäi kostjal hageja vastu veel nõue 1236,48 euro ulatuses (2930 - 1693,52 = 1236,48). Hageja on kostja 23.05.2014 tasaarvestuse avalduse kätte saanud. Hageja esitas 01.08.2014 kostjale uuesti äriruumi üürilepingu erakorralise ennetähtaegse ülesütlemisavalduse üürnikupoolse lepingu rikkumise tõttu koos arvega 2014037. Eeltoodud üürilepingu ülesütlemise avalduses kinnitab hageja, et kostja poolt on tasumata ainult tema arved nr 2014031 ja nr 2014032 summas 72 eurot, millele lisandusid viivised ning AS-i Eesti Gaas ja KÜ Vilmsi 45 arved, millised kõik olid korrektselt tasutud. Kostja esitas 14.08.2014 oma vastuse hageja 01.08.2014 alusetule üürilepingu ülesütlemise avaldusele. Koos vastusega hagiavaldusele tasaarvestab kostja hageja 56,16 eurot viivisenõude, mille aluseks arve nr 2014012, mis tasaarvestati varasemalt 23.05.2014. Seega täiendava tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 1070,13 eurot. Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja nõuab kostjalt üürilepingust tulenevate üürniku kohustuste täitmist. Nõude rahuldamise eeldusteks on pooltevaheline kehtiv üürileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 271) ja kostja poolt üürniku kohustuste rikkumine (VÕS §§ 76 lg 1, 100). Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et nende vahel kehtis alates 07.05.2012 tähtajaga kuni 07.05.2017 äriruumi üürileping, aadressil J.Vilmsi 45 Tallinn, asuvate äriruumide kohta (tl 46-52, 66-68), et kostja on jätnud hageja arvetest 2014012 (üür) ja 2014013 (viivis) tulenevad rahalised kogusummas 1546,04 eurot täitmata (tl 57-58), millest tulenevalt hagejal oli õigus arvestada arvelt nr 2014012 kuni 04.09.2014 viivist 169,56 eurot ning et hageja on esitanud kostjale 01.04.2014 üürilepingu erakorralise ennetähtaegse ülesütlemise avalduse alates 01.05.2014 (tl 59-60).
8.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue kostja vastu lõppenud tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2, § 197 lg 2). Kostja esitas hagejale 23.05.2014 tasaarvestusavalduse (tl 120-122), tasaarvestades hageja nõuded kostja vastu tulenevalt arvetest 2014012, 2014013 ja 2014014 kogusummas 1693,52 eurot kattuvas ulatuses omapoolsete arvetega 027, 028 ja 029 kogusummas 2930 eurot (tl 116-118) ja täiendavalt 12.12.2014 kostja vastuses summas 56,16 eurot. Kostja leiab, et tasaaarvestuste tulemusena on hageja nõue kostja vastu lõppenud, samas on kostjal hageja vastu kehtiv nõue 1070,13 eurot (tl 103).
9.Hageja kostja vastuse suhtes, sh tasaarvestust käsitlevate vastuväidete suhtes, kohtu poolt antud tähtajaks 31.12.2014 vastuväiteid ei esitanud (tl 146-153). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja on kostja vastuväited hagile (sh 23.04.2014 tasaarvestusavalduse osas summas 1693,52 eurot ja 12.12.2014 täiendava tasaarvestuse osas summas 56,16 eurot) omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2 ja 4). Kuna hageja kostjapoolsele tasaarvestusele vastuväiteid ei ole esitanud (vt. VÕS § 200 lg 4: „tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid“), tuleb kostjapoolne tasaarvestus lugeda kehtivaks. Kuna tasaarvestus on kehtiv, on hageja nõue kostja vastu täies ulatuses lõppenud (VÕS § 186 p 2, § 197 lg 2), mistõttu hagi ei ole võimalik rahuldada.
10.Kuna hageja nõue kostja vastu on tasaarvestusega lõppenud, langes ära vajadus hinnata muid poolte esitatud tõendeid. Kohus märkis ühtlasi, et jättis arvestamata ka hageja vastuväidetega kostja tasaarvestusavaldustele, millised on esitatud hageja kohtukõne teesides (tl 163-165), kuna hageja jättis need kohtu poolt nõutud tähtajaks (31.12.2014) asja sisulise arutamise ajal esitamata (TsMS § 402 lg 2 viimane lause).
11.Kostja esitas 16.02.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostja õigusabikulu 1113 eurot (10,25 tundi tunnihinnaga 110 eurot – allahindlus 200 eurot + km). Õigusabikulu sisaldab: 07.11.2014 1 tund Riigikohtu lahendite analüüs ning VÕS kommentaaride läbitöötamine ebaõigete faktiväidete ning isiklike õiguste rikkumiste osas; 01.12.2014 4 tundi taotluse koostamine kohtule, töö tõenditega ning vastuse koostamine; 02.12.2014 0,25 tundi vastuse koostamisest telefoni teel; 09.12.2014 1,5 tundi e3
mailivahetus ning vastuse koostamine; 10.12.2014 2,5 tundi nõupidamine ja vastuse koostamine; 11.12.2014 1 tund töö tõenditega ning vastuse täiendamine. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning käibemaksu tagastamine kostjale ei ole võimalik (kostja ei ole käibemaksukohustuslane).
12.Hageja kostja menetluskulude osas oma seisukohta ei esitanud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16, 18). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-11513 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 147,70 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu lahend 3-2-1-98-13 p 13).
13.Kohus tutvunud menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse, et tegemist ei olnud eriti keeruka ja mahuka tsiviilasjaga, leidis, et kostja esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas näidatud 10,25 tunni ulatuses ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse olemust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtule jäi arusaamatuks, mida pidi kostja esindaja 07.11.2014 Riigikohtu lahendite alusel analüüsima ja VÕS kommentaaride aluse läbi töötama (1 tund), kui kostja esindaja 01.12.2014 taotluse kohaselt vastamisaja pikendamiseks pöördus kostja tema poole alles 27.11.2014 (tl 92-94), ka ei käsitle käesolev tsiviilasi ebaõigeid faktiväiteid ning isiklike õiguste rikkumisi. Ka ei nähtu kohtule esitatud 01.12.2014 taotluse osas, et selle koostamiseks oleks võinud vandeadvokaadil kuluda 4 tundi (kohtule on esitatud 10-realine taotlus hagile vastamiseks antud tähtaja pikendamiseks). Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu sellise taotluse koostamiseks 0,25 tundi. Kostja esindaja ülejäänud töö puhul ajavahemikul 02.12.-11.12.2014 (töö tõenditega, nõupidamine ja e-mailivahetus kliendiga, vastuse koostamine) on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 5,25 tundi, seega kokku 5,50 tundi. Kostja esindaja tunnitasu määra osas 110 eurot ilma käibemaksuta (so 132 eurot koos km-ga) leidis kohus, et see vastab esindaja kvalifikatsioonile (vandeadvokaat) ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Seega pidas kohus kostja esindaja tasu põhjendatuks suuruseks 726 eurot (5,5 tundi x 110 x 1,2). Apellatsioonikaebus
14.Apellatsioonikaebuses palub hageja hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivistega ning jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja on esitanud kostjate tasaarveldamise avalduse taotlusele iga nõude rea kohta eraldi seisukohad ning edastanud need kostjale, paludes kostjal tõendada väidetavate kulude kandmist ning nende põhjendatust. Kostja pole hageja nõudele reageerinud, seega luges hageja kostja oma käitumisega tunnistanuks, et kostja esitatud nõuete tõendamine ei ole võimalik. Kuna nõudeid kostja poolt ei põhjendatud, vajalikke tõendeid ega kuludokumente ei esitatud, samuti pole esitatud väidetavat ekspertiisi, siis luges hageja, et kostja loobus oma nõuetest.
16.Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, mille kohaselt on hageja pooltevahelise äriruumi üürilepingu üles öelnud ning leping lõppes 01.05.2014. Kostja väidab, et hageja poolt üürilepingu ülesütlemine oli tühine, kuna ülesütlemise alused puudusid. Vastav väide on asjakohatu, sest ei ülesütlemise avalduse saamisel ega etteteatamise tähtaja jooksul ei vaielnud kostja üürilepingu ülesütlemisele kordagi vastu. Kostja on olnud üüri tasumistega viivituses ja kui viivitatakse järjestikustel kuudel nt 54 päeva, siis 49 päeva, edasi 68 päeva jne on iga selline rikkumine piisav lepingu ülesütlemiseks.
17.Kostja väitis, et 2012 novembris ilmnesid puudused äriruumide köögis ning vastavad puudused kõrvaldas kostja peale omaniku informeerimist väidetavalt 17-19.02.2013. Kostja on antud väitega ise tõendanud, et ta on köögi põranda väidetavat puuduste kohta käivat informatsiooni varjanud hageja eest ligi 3 kuud. Kostja väide, et köögi põrnad on mädanenud, on samuti paljasõnaline, sest hageja on 2015 märtsi keskel üles võtnud kostja poolt paigaldatud põranda (lisatud 4 fotot) ning selgus tõsiasi, et köögil on põrand igati korralik – põrandal ei ole pragusid ega mädanenud osa, sest põrand on valatud betoonist ja kaetud 30ndate saviplaatidega. Seega kostja väited, et põrand oli mäda ning selle taastamine vajas kulutusi, on täiesti põhjendamatud. Köögis puudusid põrandal plaadid ning väidetav Veterinaar- ja Toiduameti akt on kas fabritseeritud või ei puuduta vaidlusalust objekti.
18.Kostja on esitanud hagejale korduvalt ühe ja sama põranda nn remontimise eest arveid – märtsis 2013 ja aprillis 2014. Lisaks on selle köögi põranda osas väidetavalt tehtud ekspertiis. Küsimus tekib, mida on eksperdil hinnata ligi 1,5 aastat peale väidetavat põranda ilmnenud puuduste avastamist, mis väidetavalt said kostja poolt remonditud veebruaris 2013.
19.Kostja ei ole valgustanud hagejat sellest, milles seisnes kahjuhüvitise ja üüri kompensatsiooni sisu summas 2250 eurot, kui kõik need nõuded said poolte vahel juba enam kui aasta tagasi klaaritud. Kostja on esitanud arve nr 027, kuid jätnud tõendamata, milles seisneb arve sisu, sest „köögi põranda taastamine“ ei ole piisav põhjus arve esitamiseks, kui taastamise vajadust ei ole selgitatud. Kostja ei ole hagejale esitanud väidetavat köögipõranda ekspertiisi, mille kompenseerimist nõuab arvega nr 028. Kostja arvel nr 029 on kajastatud kahjuhüvitis 3 tüki eest `a 600 eurot. Kostja ei selgita, milles selline kahju seisneb ning mille alusel kahju on tekkinud.
20.Kostja on saanud Veterinaar- ja Toiduametilt ettekirjutuse, millise 10-st puuduste punktist on seotud puhtuse, hoolimatuse ja lohakusega 10 puntki. Vastava tegevusetuse üritas kostja kõrvaldada OÜ-lt Tamina Grupp abiga ning seejärel esitas vastava kulu hagejale. Kohus ei ole nimetatud tõendeid sisuliselt uurinud, seega ei saa teha ka ühtegi põhjendatud järeldust.
21.Kohus on otsuse punktis 17 kajastanud, et jätab hindamata enamus tõendeid ja seega ka seisukohti ning teeb materjalidega tutvumata järeldused.
22.Apellant esitab ringkonnakohtule fotod põranda seisukorra kohta märtsi keskpaigast 2015, mil hagejal tekkis lõpuks võimalus tutvuda kostja poolt kajastatud põranda mitmel korral lõhkumist ning seejärel taastamist. Fotosid ei olnud võimalik varasemalt esitada, sest kostja ei lubanud isegi varasemalt informeerides kostja poolt hõivatud pindadele siseneda. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohtule esitatu põhjal õigesti leidnud, et hageja nõue ei ole kostja poolt tehtud tasaarvestuse tõttu põhjendatud ja jätnud seetõttu VÕS § 186 p 2, § 197 lg 2 alusel hagi õigesti rahuldamata. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
25.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei saa otsuse tegemisel hageja vastuväidetega tasaarvestuse suhtes TsMS § 402 lg 2 viimase lause järgi arvestada, kuna need on esitatud kohtu poolt antud tähtaega ületades (tl 146-153). Kostja on menetluse varaseimast võimalikust staadiumist ehk hagiavaldusele vastuse esitamisest alates tuginenud väitele, et hageja nõue on kostja poolt üüripinnale tehtud sunnitud kulutuste tõttu põhjendamatu ning hageja nõue on kostja nõudega tasaarvestatav.
Kuna nimetatud küsimus oli vaidluse keskmeks, pidi hagejale olema menetlust läbivalt selge ja arusaadav, et kostja poolt esitatud vastuväidete ja tõendite tõttu tuleks hagejal püüda oma nõude tõenduslikku alust ja põhjendatust tugevdada ning kostja vastuväited ümber lükata. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS §-dele 329 ja 330 pidi hageja kõik asjassepuutuvad tõendid esitama maakohtule võimalikult varakult või hiljemalt 7 päeva enne kohtuistungit. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
26.Hageja vastuväiteid kostja tasaarvestusele ei saa ka ringkonnakohtus arvesse võtta, kuna TsMS § 633 lg 5 ja TsMS § 652 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendamiseks uute asjaolude nimetamisel apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus ja uute asjaolude esitamise lubatavust põhjendada. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, m.h seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Hageja ei ole esitanud ühtegi arvestatavat põhjust selle kohta, miks ta kostja poolt esitatud tasaarvestuse vastuväite ümberlükkamiseks vajalikke asjaolusid esimese astme kohtule arutamiseks tähtaegselt ei esitatud ja seetõttu ei saa ringkonnakohus hageja väidetega kostja poolse tasaarvestuse põhjendamatuse osas kaebuse lahendamisel arvestada. Samuti ei ole hageja lisanud apellatsioonkaebusele maakohtus esitamata jäänud võimalikke tõendeid ega taotlenud ringkonnakohtult kostja vastuväidete ümberlükkamiseks täiendavate tõendite vastuvõtmist. Seetõttu on hageja uued väited kostja nõude põhjendamatuse kohta jäänud siiani paljasõnaliseks. Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Kostja taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas juba menetlusse võetud apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg-st 21 tulenevatel põhjustel läbi vaatamata jätmise võimalust seadus ette ei näe.
28.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on ringkonnakohtule 26.05.2015 ja 05.06.2015 esitatud menetluskulude nimekirjade ja arvete nr 1357, 1368 ja 1373 kohaselt kandnud ringkonnakohus menetluskulusid kokku summas 858 eurot. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusele vastuse koostamises, selleks vajaliku materjali ettevalmistamises ning esindaja osalemises ringkonnakohtu istungil. Pidades silmas vaidluse keerukusastet, on esindaja poolt kohtumenetluses kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht ja selle hind kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik ning tehtud kulutused tuleb hagejalt kostja kasus kogu ulatuses välja mõista. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.