Välja mõista hagejalt OÜ-lt XXX kostja XXXOÜ kasuks menetluskuluna (lepingulise esindaja kulud) summas 726 (seitsesada kakskümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Õiend menetluse käigu kohta
2-14-28464
1.Osaühing XXX (edaspidi hageja) esitas 26.09.2014 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ (edaspidi kostja) vastu äriruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1546,04 eurot ja kõrvalnõuete 169,56 eurot nõudes (tl 1-2).
3.Kostja esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite (tl 17-26).
4.Pärnu Maakohtu 26.09.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 28-29).
6.Hageja esitas hagiavalduse 13.10.2014, 27.10.2014 ja 04.11.2014 (tl 42-45, 72-75, 80-83).
7.Hageja on tasunud 24.10.2014 riigilõivu 173,14 eurot (tl 77).
8.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 07.11.2014, menetledes asja lihtsustatud korras (tl 8687. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 07.05.2012 äriruumi üürileping (edaspidi leping), mille kohaselt sai kostja hagejalt kasutamiseks äriruumid XXX. Äriruumi üürileping sõlmiti tähtajalisena kuni 07.05.2017.a. Kostja kohustus tasuma äriruumide eest üüri igakuiselt 600 eurot vastavalt arvel näidatud kuupäevale või hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma prügiveo ja muude kommunaalteenuste eest otse KÜ-le XXXKÜ poolt esitatud arvete alusel. Kostjal tekkisid makseraskused üüri ja kommunaalkulude tasumisega juba alates augusti arvest 2012.a. Kostjale on saadetud 21.03.2014.a. kirjalikult meeldetuletus äriruumi üürilepingus kokku lepitud tingimustest ning üürnikupoolne maksekäitumise kokkuvõte koos täiendava tähtaja andmisega võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 31.03.2014.a. ning arved nr 2014012 ja 2014013.
10.01.04.2014.a. ütles hageja kostjaga sõlmitud äriruumi üürilepingu alates 01.05.2014 üles. 25.04.2014.a. saatis hageja kostjale meeldetuletuse üürilepingu lõppemisest, milles näidati ära kostja võlgnevuste ulatus meeldetuletuse esitamise päeva seisuga – 720 eurot üüritasu (arve nr 2014012); viivised 826,04 eurot (arve nr 2014013); kindlustuse tasu 184,35 eurot; Eesti Gaasi arve summas 63,76 eurot. Hageja nõue kostja vastu on poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate tasumata arvete 2014012, summas 720 eurot ja 2014013 summas 826,04 eurot eest kokku summas 1546,04 eurot, viivisenõue kuni 04.09.2104 summas 169,56 eurot ja lisanduv viivis alates 05.09.014 kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista (tl 97-196). Kostja märgib, et 2012.a. novembris ilmnesid puudused äriruumide köögis, kus põrand hakkas vajuma. Kostja teatas sellest koheselt hagejale ning palus köögi põrand korda teha, mida aga hageja ei teinud. 14.02.2013.a. käis kostja tegevust kontrollimas Veterinaar-ja Toiduamet ning tuvastas, et köögipõrand on mädanenud ning sellistes tingimustes ei tohi toitlustusasutust pidada ning kohustas kostjat oma tegevuse sulgema. Kostjal ei olnud võimalik köögipõranda remondi tõttu äriruume kasutada 17-19.02.2013.a., mille tulemusena kandis kostja kahju köögi põranda taastamisega ja kolme päeva eest, mil ei saanud kliente teenindada. OÜ XXX, kes teostas köögipõranda remonttööd, esitas kostjale 27.02.2013.a. summas 1002 EUR, millele lisandus käibemaks summas 200,40 EUR, kokku 1202,40 EUR. Hageja hüvitas märtsi kuus 2013.a. poole köögipõranda remondi maksumusest summas 600 EUR. Kostja esitas hagejale 28.04.2014.a. arve nr 027 köögipõranda taastamise maksumuse hüvitamiseks summas 600 EUR (teine pool köögipõranda remondi maksumusest), arve nr 028 köögipõranda ekspertiisi eest summas 96 EUR
2-14-28464 ning arve nr 029 kahjuhüvitise ja üüri kompensatsiooni eest summas 2 250 EUR, kogusummas 2 946 EUR. Eeltoodud nõuetele hageja ei ole vastu vaielnud.
12.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud 01.04.2014.a. äriruumi üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine, kuna ülesütlemise materiaalsed alused puudusid. Pooled pidasid 07.05.2014.a. läbirääkimisi, mille tulemusena otsustasid valmistada ette dokumendi 07.05.2012.a. sõlmitud äriruumi üürilepingu poolte kokkuleppel lõpetamiseks ning uue üürilepingu sõlmimiseks. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Sellest tulenevalt esitas kostja hagejale 23.05.2014.a. tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestas hageja 1 693,52 EUR nõude oma nõudega summas 1 693,52 EUR, mille tulemusena jäi kostjal hageja vastu veel nõue 1 236,48 EUR ulatuses (2 930 - 1 693,52 = 1 236,48). Hageja on kostja 23.05.2014.a. tasaarvestuse avalduse kätte saanud. Hageja esitas 01.08.2014.a. kostjale uuesti äriruumi üürilepingu erakorralise ennetähtaegse ülesütlemisavalduse üürnikupoolse lepingu rikkumise tõttu koos arvega 2014037. Eeltoodud üürilepingu ülesütlemise avalduses kinnitab hageja, et kostja poolt on tasumata ainult tema arved 2014031 ja 2014032 summas 72 EUR, millele lisandusid viivised ning Eesti Gaas AS-i ja KÜ XXX arved, millised kõik olid korrektselt tasutud. Kohvik esitas 14.08.2014.a. oma vastuse XXX 01.08.2014.a. alusetule üürilepingu ülesütlemise avaldusele. Koos vastusega hagiavaldusele tasaarvestab kostja hageja 56,16 eurot viivisenõude, mille aluseks arve 2014012, mis tasaarvestati varasemalt 23.05.2014. Seega täiendava tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 1070,13 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja nõuab kostjalt üürilepingust tulenevate üürniku kohustuste täitmist. Nõude rahuldamise eeldusteks on pooltevaheline kehtiv üürileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 271) ja kostja poolt üürniku kohustuste rikkumine (VÕS §§ 76 lg 1, 100). Pooled ei vaidle, et nende vahel kehtis alates 07.05.2012 tähtajaga kuni 07.05.2017 äriruumi üürileping aadressil XXX Tallinn asuvate äriruumide kohta (tl 46-52, 66-68), et kostja on jätnud hageja arvetest 2014012 (üür) ja 2014013 (viivis) tulenevad rahalised kogusummas 1546,04 eurot täitmata (tl 57-58), millest tulenevalt hagejal oli õigus arvestada arvelt 2014012 kuni 04.09.2014 viivist summas 169,56 eurot ning et hageja on esitanud kostjale 01.04.2014 üürilepingu erakorralise ennetähtaegse ülesütlemise avalduse alates 01.05.2014 (tl 59-60).
15.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue kostja vastu lõppenud tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2, § 197 lg 2). Kostja esitas hagejale 23.05.2014 tasaarvestusavalduse (tl 120-122), tasaarvestades hageja nõuded kostja vastu tulenevalt arvetest nr 2014012, 2014013 ja 2014014 kogusummas 1693,52 eurot kattuvas ulatuses omapoolsete arvetega 027, 028 ja 029 kogusummas 2930 eurot (tl 116-118) ja täiendavalt 12.12.2014 kostja vastuses summas 56,16 eurot. Kostja leiab, et tasaaarvestuste tulemusena on hageja nõue kostja vastu lõppenud, samas on kostjal hageja vastu kehtiv nõue summas 1070, 13 eurot (tl 103).
16.Hageja kostja vastuse suhtes, sh tasaarvestust käsitlevate vastuväidete suhtes, kohtu poolt antud tähtajaks 31.12.2014 vastuväiteid ei esitanud (tl 146-153). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja on kostja vastuväited hagile (sh 23.04.2014 tasaarvestusavalduse osas summas 1693,52 eurot ja 12.12.2014 täiendava tasaarvestuse osas summas 56,16 eurot) omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2 ja 4). ). Kuna hageja kostjapoolsele tasaarvestusele vastuväiteid ei ole esitanud (vt. VÕS § 200 lg 4: „tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid“), tuleb
2-14-28464 kostjapoolne tasaarvestus lugeda kehtivaks. Kuna tasaarvestus on kehtiv, on hageja nõue kostja vastu täies ulatuses lõppenud (VÕS § 186 p 2, § 197 lg 2), mistõttu hagi ei ole võimalik rahuldada.
17.Kuna hageja nõue kostja vastu on tasaarvestusega lõppenud, langeb ära vajadus hinnata muid poolte esitatud tõendeid (hageja kiri 21.03.2014 tl 53-56, hageja ülesütlemisavalduse meeldetuletus tl 61, hageja 19.12.2013 ülesütlemise avaldus tl 107-110, Veterinaar-ja toiduameti kontroll akt tl 111-114, XXX OÜ arve tl 115, XXX OÜ arved alates 30.05.2014 tl 124-128, pooltevaheline ekirjavahetus 03.06.20154 tl 129, 01.08.2014 ülesütlemisavaldus tl 130-132, kostja vastus ülesütlemisavaldusele koos lisadega tl 133-145). Kohus märgib ühtlasi, et jätab arvestamata ka hageja vastuväidetega kostja tasaarvestusavaldustele, millised on esitatud hageja kohtukõne teesides (tl 163-165), kuna hageja jättis need kohtu poolt nõutud tähtajaks (31.12.2014) asja sisulise arutamise ajal esitamata (TsMS § 402 lg 2 viimane lause). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved või maksekorraldused kulu kandmise kohta, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
21.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioon) sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2-14-28464
22.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik). TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu.
23.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (16.02.2015), milledest nähtuvalt on kostja õigusabikulu 1113 eurot (10,25 tundi tunnihind 110 eurot – allahindlus 200 eurot + km) Õigusabikulu sisaldab: 07.11.2014 1 tund Riigikohtu lahendite analüüs ning VÕS kommentaaride läbitöötamine ebaõigete faktiväidete ning isiklike õiguste rikkumiste osas; 1.12.2014 4 tundi taotluse koostamine kohtule, töö tõenditega ning vastuse koostamine; 2.12.2014 0,25 tundi vastuse koostamisest telefoni teel; 09.12.2014 1,5 tundi e-mailivahetus ning vastuse koostamine; 10.12.2014 2,5 tundi nõupidamine ja vastuse koostamine; 11.12.2014 1 tund töö tõenditega ning vastuse täiendamine. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning käibemaksu tagastamine kostjale ei ole võimalik (kostja ei ole käibemaksukohustuslane).
24.Kohus teatas, et pooltel on võimalik esitada vastaspoole menetluskulude osas oma seisukoht. Hageja kostja menetluskulude osas oma seisukohta ei esitanud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16, 18). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 147,70 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu lahend 3-2-1-98-13 p 13).
25.Kohus tutvunud menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse, et tegemist ei olnud eriti keeruka ja mahuka tsiviilasjaga, leiab, et kostja esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas näidatud 10.25 tunni ulatuses ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse olemust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Nii jääb kohtule arusaamatuks, mida pidi kostja esindaja 07.11.2014 Riigikohtu lahendite alusel analüüsima ja VÕS kommentaaride aluse läbi töötama (1 tund), kui kostja esindaja 01.12.2014 taotluse kohaselt vastamisaja pikendamiseks pöördus kostja tema poole alles 27.11.2014 (tl 92-94), ka ei käsitle käesolev tsiviilasi ebaõigeid faktiväiteid ning isiklike õiguste rikkumisi. Ka ei nähtu kohtule esitatud 01.12.2014 taotluse osas, et selle koostamiseks oleks võinud vandeadvokaadil kuluda 4 tundi (kohtule on esitatud 10-realine taotlus hagile vastamiseks antud tähtaja pikendamiseks). Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu sellise taotluse koostamiseks 0,25 tundi. Kostja esindaja ülejäänud töö puhul ajavahemikul 02.12.11.12.2014 (töö tõenditega, nõupidamine ja e-mailivahetus kliendiga, vastuse koostamine) on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 5,25 tundi, seega kokku 5,50 tundi. Kostja esindaja tunnitasu määra osas 110 eurot ilma käibemaksuta (so 132 eurot koos km-ga) kohus leiab, et see vastab esindaja kvalifikatsioonile (vandeadvokaat) ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Seega tuleb kostja esindaja tasu põhjendatud suuruseks lugeda 726 eurot (5,5 tundi x 110 x 1,2). Rahuldamata jääb seega kostja taotlus lepingulise esindaja kulude osas 387 euro saamiseks (113-726=387). Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude (TsMS § 175) rahaliseks suuruseks 726 eurot, millise summa kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistab.
2-14-28464
26.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.