Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kahe ostja vastu; 62,34 eurot real „Tooraine ja materjal“ ning 79,42 eurot real „Müügiks ostetud kaubad“. Põhivara on 11 243,86 euro väärtuses, mis on kapitalirendi lepingu alusel kasutatavad 2004 sõiduk BMW X3 ja 2005 sõiduk BMW X5. „Nõuded ostjate vastu“ summas 4904,93 eurot lootusetud ja tuleks bilansist välja kanda, sest kui seda ei ole õnnestunud seni sisse nõuda, ei ole see võimalik ka täna ega lähitulevikus. Pankrotivarana ei omaks mingit väärtust ja bilansist tuleks välja kanda ka 62,34 eurot real „Tooraine ja materjal“ ning 79,42 eurot real „Müügiks ostetud kaubad“, sest jäägid asuvad juhatuse liikme garaažis ja nende müügi korraldamine läheks müügihinnast kulukamaks. Samuti ei saaks pankrotivarasse arvata kapitalirendilepingute alusel kasutatavaid sõidukeid, sest nende omandiõigus kuulub kuni viimase rendisumma tasumiseni nende tänastele omanikele AS-le Nordea Finance Estonia ja AS-le LHV Pank. Võlgniku puudub arvestatav vara, sealhulgas puuduvad sõidukid, pangakontod on tühjad, puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid. Seega on võlgnikul reaalse varana vaid kassaraha 10,19 eurot ja võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku bilansis seisuga 27.05.2015 on võlgade suuruseks märgitud 168 254,74 eurot, sellest lühiajalised 24 võlausaldaja ees summas 104 752,89 eurot. Võlgniku andmetel on maksuvõlg 3278 eurot, ajutise halduri andmetel 1857 eurot, sellest põhivõlg 1722,72 eurot ja intress 134,28 eurot. Lisaks pikaajalised kohustused summas 63 501,85 eurot, sh AS LHV Pank ees laenuvõlg summas 60 352,14 eurot, mis on tagatud juhatuse liikme isikliku käendusega, SA KredEx käendusega ja kommertspandiga. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul esimesed maksehäired juba 2013 oktoobris. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Ülevaade raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite tegevusele Aasta

seis 27.05.2015

Äritulud (käive) 33 876 333 274 313 345 333 868 14 250

Kasum/kahjum 9 520 42 860 7 256 -178 243 -30 902

Omakapital 12 076 54 936 62 192 -121 050 -151 953

Majandusaasta aruannet 2014 kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud suhteliselt korrektsed raamatupidamisdokumendid, sh bilansid ja kasumiaruanded, millistest nähtub, et 2014 tulemuseks oli 178 243 eurot suurune kahjum, mis viis omakapitali suurde miinusesse. Seega pidi püsiv maksejõuetus olema võlgniku juhtkonnale ilmne juba varem ning juhtkond oleks pidanud hiljemalt 2015 alguses ise kasutusele võtma ÄS §-s 176 toodud meetmed - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed - ÄS § 136 sätestab osakapitali miinimumsuuruse, milleks on 2500 eurot. Seega ei ole võlgnik õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust ega asunud võlgnikku likvideerima viisil, nagu näeb ette äriseadustik ja hea äritava. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid võlgnik on jätnud mõistliku tähtaja jooksul esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid meetmeid omakapitali taastamiseks. Äriseadustiku § 180 lõige 51 kohaselt peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutisel halduril puuduvad andmed, miks juhatuse liige ei asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või ei esitanud pankrotiavaldust. Ka liisinglepingute õigeaegne lõpetamata jätmine oleks käsitletav äriühingule ja selle võlausaldajatele kahju tekitamisena (ÄS § 187 – hoolsuskohustus), kuid juhatuse liige on jätkuvaid graafikujärgseid liisingumakseid tasunud ise. Ajutise halduri hinnangul majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade

tasumiseks ei ole mingit võimalust, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: kohustusi on enam kui 168 254 eurot; arvestatav vara puudub; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi; majandustegevus on lõppenud; majandustegevuse jätkamiseks puudub raha, konkreetne äriplaan ja ka kavatsus; võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võis maksejõuetusele kaasa aidata omaniku/juhtkonna pahatahtlik käitumine, sest äriühingu majandustegevuse lõpetamisel jäeti täitmata juhatuse liikme kohustused võlausaldajate ees äriühingu kohustuste täitmisel ning äriühingu raamatupidamise ja likvideerimise korraldamisel. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa klientide arvu ja sellega kaasnenud käibe ja kasumi kiire vähenemine, mis tekitas võlgnikule käibevahendite nappuse, sellest omakorda tulenesid maksuvõlad ning täitmata kohustused töövõtjate ja hankijate ees. Kahjum muutis omakapitali negatiivseks. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Ajutine haldur on vastavad ettepanekud edastanud AS ́le LHV Pank ja OÜ XXX. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks enam kui 168 254 eurot, arvestatav vara puudub. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 4 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 09.06.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 18.06.2015. Võlausaldaja OÜ XXX on tasunud deposiiti 3000 eurot, mistõttu tuleb välja kuulutada XXX OÜ pankrot. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval ajal andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX(isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1188 eurot + käibemaks 198, kokku 1188 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1188 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.