Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
VS avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. AR avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks AR-le lapse viibimiskoha määramise osas. VS avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimisja elukoha, huviringide, lasteaia ja koolivaliku ning tervishoiu osas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
VS määruskaebus Avaldaja I/määruskaebuse esitaja: VS (isikukood: XXXXXXXXXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Avaldaja II/vastustaja: AR (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Albrant Puudutatud isik/vastustaja: NS (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Marit Pauk
Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.05.2017 määrus jätta muutmata.
2.VS määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta VS kanda.
Teised menetlusosalised ei taotle menetlukulude hüvitamist. NS esindamisega seotud õigusabikulud jätta riigi kanda.
4.Jätta vastu võtmata AR ja Tallinna linna poolt määruskaebuse menetlemisel esitatud tõendid. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja senine menetluse käik
1.06.07.2016 esitas VS (isa, avaldaja I, määruskaebuse esitaja) avalduse NS-ga (laps, puudutatud isik) suhtluskorra määramiseks.
2.Avalduse kohaselt elasid VS ja AR (ema, avaldaja II, vastustaja) koos 2009. aastast kuni 2012. aastani. 22.06.2011 sündis ühine laps NS. Pärast lahkuminekut jäi laps emaga elama. Ema ja isa leppisid kokku igakuise elatise ja suhtluskorra. Kuni märtsini 2016 selline kokkulepe toimis.
3.Alates märtsist 2016 ei lubanud ema isal lapsega kohtuda. Avalduses pakkus isa välja suhtluskorra, mille kohaselt tooks isa lapse reedeti lasteaiast ja viiks esmaspäeviti lasteaeda, terve nädalavahetuse veedaks laps isaga.
4.Lapse esindaja Andres Lusmägi oli seisukohal, et isa poolt pakutud suhtluskord ei ole täidetav. Mõistlik oleks, et laps ja isa saavad kokku igal teisel nädalavahetusel. Lapse ema leidis samuti, et isa pakutud suhtluskord ei ole lapse huvides, kuna kogu lapse vaba aja sisustaks isa. Eestkosteasutus ei toetanud lapse isa soovitud suhtluskorda, leides samuti, et lapsel peab olema võimalus ka emaga nädalavahetusi veeta.
5.07.09.2016 esitas AR avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha osas otsustusõiguse temale andmiseks. Avalduse kohaselt on lapse isaga olnud raskusi kokkulepete saavutamisel lapse elukoha muutmise ning välisreiside osas. Lapsega kokkusaamistel viis isa lapse XXX oma ema juurde. Lapsel ei ole häid mälestusi XXX vanaema juures käimisest. Laps oli peale XXX vanaema juures käimist närviline, kurtis kõhuvalusid ja tal oli raskusi uinumisega. Laps on öelnud, et XXX vanaema lubas emme ära tappa.
6.Isa leidis, et puudub alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõiguse emale andmiseks. Vanemad olid kokku leppinud, et lapse elukoht on ema juures ja vanemate vahel puudus vaidlus lapse elukoha valiku üle. Vale on ema poolt esitatud väide, et lapse vanaema oli lubanud lapse ema ära tappa. Lapse esindaja leidis, et ema ei toonud välja asjaolusid, mille järgi oleks vanematel vaidlus lapse elukoha osas. Vanemate kokkuleppel oli lapse elukohaks ema elukoht ning käesolevas menetluses isa kinnitas, et tema on lahuselav vanem, kes soovib kohtu abil suhtluskorda kindlaks määrata. Lapse esindaja ei toetanud ema avaldust. Eestkosteasutus leidis, et lapse huvides on anda lapse viibimiskoha määramise otsustusõigus emale, kuna ema on olnud lapse põhiline hooldaja pärast
2(8)
vanemate lahku kolimist ja vanemad ilmselt lapse viibimiskoha küsimustes kokkuleppele ei jõua.
7.17.11.2016 ärakuulamisel avaldas lapse ema, et ta kolib koos elukaaslasega Saksamaale ja sellepärast esitas avalduse lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse saamiseks.
8.29.11.2016 esitas avaldaja I esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata lapse viimise välisriiki ilma mõlema vanema nõusolekuta. 08.12.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus VS esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas lapsel lahkuda Eestist vaid mõlema vanema nõusolekul.
9.Vanemad leppisid kokku, et isa suhtleb lapsega 30.11.2016–03.12.2016. Kokkulepitud päeval tõi isa lapse ema maja juurde, kuid keeldus last üleandmast vanaemale. Pärast seda on laps elanud isa juures.
10.05.01.2017 tegi maakohus AR-le ettepaneku Saksamaal lapse elukohajärgse omavalitsuse lastekaitsetöötaja arvamuse esitamiseks. 27.01.2017 esitas avaldaja II Saksamaa sotsiaaltöötaja arvamuse, mille kohaselt on Saksamaal lapse kasvatamiseks kõik tingimused täidetud.
11.16.02.2017 toimunud ärakuulamisel selgus, et lapse ema oli uue elukaaslasega asunud Saksamaale elama. Kuna menetluse algusega võrreldes oli olukord muutunud, esitas isa 08.02.2017 avalduse hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks talle. Avaldaja I soovis, et temale antaks üle lapse elu- ja viibimiskoha, huviringide- ja koolivaliku ning tervishoiuga seonduv hooldusõigus. Lapse harjumuspärane keskkond on Eestis, ta käib Eestis lasteaias, isa on pakkunud talle viimased 2,5 kuud stabiilset elukorraldust ja turvalist keskkonda.
12.Avaldaja II ei toetanud avaldaja I avaldust. Ta oli nõus, et ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud, kuna vanemad elavad erinevates riikides. Lapse esindaja leidis, et isale tuleks anda õigus otsustada lapse viibimiskoha üle. Ema ei taotlenud hariduse ja tervishoiu küsimuste osas otsustusõigust ja neis küsimustes ühise hooldusõiguse jätkumine on lapse huvides. Eestkosteasutus ei toetanud isa avaldust ja leidis, et emale tuleks anda otsustusõigus lapse elukoha ja hariduse ning tervishoiu küsimuste osas, kuna ema oli kuni käesoleva menetluseni lapse põhiliseks kasvatajaks ja hooldajaks. Ema sai Eestis lapse kasvatamisega hakkama ja ei olnud põhjust arvata, et ta ei tuleks sellega Saksamaal toime.
13.17.04.2017 kuulas maakohus ära lapse. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
14.25.05.2017 määrusega lõpetas maakohus osaliselt AR ja VS ühise hooldusõiguse NS suhtes ja andis AR-le ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha osas Eesti Vabariigi ja Saksamaa piires ning jättis rahuldamata VS avalduse NS suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja VS-le ainuhooldusõiguse andmiseks lapse viibimis- ja elukoha, huviringide, lasteaia- ja koolivaliku ning tervishoiu küsimuste osas.
15.Maakohus rahuldas osaliselt VS avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
16.Maakohus määras VS ja NS suhtluskorra järgmiselt:
3(8)
NS viibib igal kalendriaastal Eestis isa juures 5 korral, kõigil vaheaegadel. Suhtlemise kuupäevade kokkuleppimisel arvestatakse lapse koolivaheaegasid Saksamaal, Sachseni Liidumaa (maakohtu määruses ebatäpselt: maakonna) järgi. Lapse ema seab viivitamatult Google Calender keskkonnas sisse kalendri, kuhu sisestatakse kõik lapse lasteaia ja kooliga seotud vaheajad. Samasse keskkonda lisab ema digitaalsed lennupiletid ning info lapse reisimise kohta Eestisse, sh mis kell peab isa lapsele lennujaama vastu tulema. Ema võib ka lapse toomise Eestisse korraldada muul viisil, kuid ta peab sellest samuti isa teavitama kirjalikult e-maili teel ning lisama info Google Calender keskkonda. Kulud, mis kaasnevad lapse Eestisse toimetamisega kanna lapse ema. 16.2 2017. aastal kohtub isa lapsega Eestis järgmistelt: 27.06.2017–17.07.2017 (kokku 21 kalendripäeva), 4.10.2017–9.10.2017 (kokku 6 kalendripäeva, maakohtu määruses ebatäpselt näidatud 7 päeva). 16.3 Isa suhtleb lapsega Skype ́i teel üks kord nädalas, laupäeva hommikuti ajal, kui laps viibib ema juures Saksamaal. 16.4 Kumbki lapsevanem ei tohi lapse kuuldes halvustada teist lapsevanemat. Kumbki lapsevanem garanteerib ka selle, et tema sugulased ja tuttavad ei halvusta lapsele teist lapsevanemat. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. 16.5 Lapse isa võib last külastada Saksamaal vähemalt 5 korral kalendriaastas. Lapsevanemad kooskõlastavad täpsed suhtlemise kuupäevad omavahel e-maili teel. Saksamaale sõidu ja Saksamaal ööbimise kulud tasub isa ise. 16.6 Suhtluskord kehtib kuni lapse 10-aastaseks saamiseni. 16.7 Lapsevanemad võivad teha täiendusi ja muudatusi antud suhtluskorra osas, kinnitades need kirjalikult, sh lapse reiside täpsustamisi ning kuupäevade nihutamist vastavalt lapse parimale heaolule, mis tagab lapsele mugavama ja parima reisimise viisi. 16.8 Muude kokkuleppe punktide muutmisest teavitavad vanemad 2 nädalat ette eposti teel.
17.Maakohus tühistas 08.12.2016 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu ning jättis lapse esindamisega seotud menetluskulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
18.Maakohus leidis, et AR avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks AR-le lapse viibimiskoha määramise osas oli põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kohtu ette toodud asjaolude kohaselt soovis ema koos lapsega elama asuda Saksamaale, siis andis maakohus lapse emale õiguse otsustada lapse viibimise osas nii Saksamaal kui ka Eesti Vabariigis.
19.Maakohus jättis rahuldamata VS avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja talle ainuhooldusõiguse andmiseks lapse viibimis- ja elukoha, huviringide, lasteaia- ja koolivaliku ning tervishoiu küsimuste osas.
20.Maakohtu määruse põhjenduste järgi ainuüksi asjaolu, et isa ei nõustunud lapse elukohaga Saksamaal, ei andnud alust jätta ühine hooldusõigus osaliselt lõpetamata. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks 16.1
4(8)
vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Lapse ema soovis ainuhooldusõigust saada vaid lapse viibimiskoha küsimuses, milles järeldub, et lapse ema peab võimalikuks, et edaspidi suudavad lapsevanemad lapse huve esiplaanile seades teha ühiselt lapsega seonduvaid otsustusi.
21.Maakohus oli veendunud, et mõlemad vanemad armastavad last ja on valmis tema eest hoolitsema, kuid seoses vanemate elamisega erinevates riikides on raskendatud ühise hooldusõiguse teostamine. Maakohtul ei olnud põhjust kahelda, et lapse huvid olid Saksamaal emaga elades kaitstud ning lapsele oli tagatud turvatunne ning head elamistingimused. Ema on esitanud eluruumi üürilepingu ja pildid sellest. Samuti on ema tõendanud, et tal on töökoht ja lapsel võimalus olla lasteaias. Kuna laps elab Saksamaal koos emaga, siis ei ole tõenäoline, et see oleks talle traumeeriv. Õige on, et laps on harjunud elama eestikeelses keskkonnas, kuid see ei saa olla ainumäärav. Kuna lapse põhiline hooldaja eelneval perioodil on olnud ema ja nende vahel on tugev kiindumussuhe, ei ole oluline, kas laps elab emaga Eestis või Saksamaal. 5-aastasele lapsele ei ole võõrkeelsesse keskkonda elama asumine arengut takistav. Ka Saksamaal jääb lapse koduseks keeleks eesti keel ning ema suhtluskorras väljapakutu alusel saab isa võimaluse kord nädalas lapsega Skype ́i teel eesti keeles suhelda. Maakohus kohtus Noraga ja veendus, et Nora on praegu vanuses, kus ta areneb iga päevaga ning tema keeleline areng on väga kiire. Maakohus ei pidanud Saksamaad üldteadaolevalt ebaturvaliseks seonduvalt terrorismiga, kuna selline oht on praeguseks igal pool.
22.Maakohus leidis, et ühelt poolt tuli suhtluskord määrata piisavalt konkreetselt selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt pidi suhtluskord olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades, huvialade jm tegevuste muutudes.
23.Maakohus ei nõustunud lapse isa ettepanekuga jätta lapse isa Saksamaale reisimise kulud lapse ema kanda. Riigikohus 12.02.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 leidis, et kuna seaduses ei ole otseselt sätestatud, kuidas jagunevad lapse välisriiki elama asumise korral lapsega suhtlemise kulud, saab lapse sõidukulusid pidada lapse vajaduste rahuldamiseks, s.o lapse ülalpidamiseks vajalikeks kulutusteks PKS § 99 mõttes, mida vanemad peavad kandma PKS § 105 lg 3 järgi osavõlgnikena vastavalt oma sissetulekule ja varalisele seisundile, sh võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral võrdsetes osades. Praeguses menetluses olid mõlemad lapsevanemad kinnitanud, et neil on majanduslik võimekus last kasvatada. Kuna lapse ema lubas lapse tuua Eestisse viiel korral ning lapse isa väljendas oma soovi, et laps tuuakse Eestisse üks kord kolme kuu jooksul (s.t neli korda aastas) ning lapse ema kannab 5 reisiga seotud kulud, ei olnud maakohtu hinnangul ebaõiglane, kui lapse isal tuleb lapse juurde Saksamaale külla minnes oma reiskulude eest ise tasuda. Määruskaebus ja selle põhjendused
24.09.06.2017 esitas VS määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 25.05.2017 määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada VS avaldus NS suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimis- ja elukoha, huviringide, lasteaia- ja koolivaliku ning tervishoiu küsimuste osas. Menetluskulud palub VS jätta AR kanda. 5(8)
25.VS tõi maakohtu menetluses välja mõjuvad põhjused, miks temale tuleb üle anda osaliselt ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas. Lapse isa on loonud ja taganud lapsele stabiilse elukorralduse. Isa juures elades ei esinenud lapsel paanikahooge ja muid psüühikahäireid. Maakohus ületas diskretsiooni piire, kui jättis arvestamata asjaoludega, et lapse isa on olnud viimase poole aasta jooksul lapse hooldaja ja laps tajub isa kui oma esimest hooldajat ning isal on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada.
26.Lapse ema otsus siduda enda elu Saksmaaga oli lapse ema valik ja see ei pruugi olla lapse parimates huvides. Lapse põhihooldajaks oli viimased pool aastat isa ja lapse huvidega ei ole kooskõlas elama asumine võõrasse keele-, kultuuri- ja komberuumi. Laps ise tahab elada isa juures. Lapsele oleks väga kahjulik vahetada elukeskkonda praegu, kui laps on valmis minema septembris 2017 eelkooli Tallinnas.
27.Maakohus hindas ebaõigesti lapse ütlusi ärakuulamisel. Protokollist nähtub, et laps ütles, et tal ei ole Saksamaal palju sõpru, oleks pidanud olema rohkem, lasteaias ta ei maga, aga osad 6-aastased magavad. Isa hinnangul tähendab see seda, et laps ei tundnud ennast Saksamaal sama mugavalt ja turvaliselt kui Eestis.
28.Määruskaebuse esitaja kahtleb, kas lapse koduseks keeleks Saksamaal saab olema eesti keel. Määruskaebuse väidete kohaselt on lapse ema elukaaslane sakslane R, kes ei oska eesti keelt. Kui lapsele ei võimaldata Saksamaal läbida eelkooli ja kooliprogrammi eesti keeles, siis selle tagajärjena ei säili lapsel rahvuslikku identiteeti. Lisaks ei usu lapse isa, et neli tundi päevas töötamist tagab emale sellise sissetuleku, millega Saksamaal hakkama saada.
29.Alternatiivselt leiab isa, et maakohtu määratud suhtluskord ei taga piisaval määral suhtlust isa ja lapse vahel. 25.05.2017 määruse resolutsiooni punkt 5.3 ei ole sõnastatud piisavalt täpselt, kuna ei ole määratud, kui kaua kestab üks videokõne. Isa soovib, et suhtlus videokõne vahendusel toimuks vähemalt kaks korda nädalas, üks tund korraga. Menetluse edasine käik
30.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
31.Avaldaja II (ema) ei nõustu määruskaebusega ja palub jätta selle rahuldamata.
32.Lapse esindaja on seisukohal, et isa määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja anda isale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas.
33.Eestkosteasutus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
34.Eestkosteasutus ja AR esitasid ringkonnakohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Määruse põhjendused
35.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele. 6(8)
36.Maakohus on õigesti tuvastanud PKS § 137 lg 1 järgi hooldusõiguse ühele vanemale osalise üleandamise eeldused. Lapse elukoha osas ainuhooldusõiguse jätmist emale on maakohus vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud ja määruskaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Õige on maakohtu järeldus, et määrav ei saa olla see, millises riigis laps elama hakkab.
37.Tsiviilasja toimikust ei tulene, et lapsel on olnud olulisi terviseriske või haigusi (psüühikahäired). Pigem on vanematevahelised konfliktid last häirinud. Ema on soovinud lapsega pöörduda psühholoogi poole, kuid isa ei ole pidanud seda vajalikuks. Maakohtu järeldust ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta ei muuda ebaõigeks see, et alates detsembrist 2016 on NS olnud isa kasvatada. Vaidlust ei ole, et laps oli eelneva perioodi emaga ja pärast detsembrit 2016 ei tagastanud isa last emale.
38.Kolleegiumi arvates ei ole asjaolu, et ema on asunud elama Saksamaale, põhjuseks, et muuta ühist hooldusõigust määruskaebuse esitaja poolt soovitud viisil. Lapse ema AR on esile toonud ja tõendanud, et tal on Saksamaal elu- ja töökoht ning võimalus panna laps lasteaeda. Eeltoodud asjaolusid ei ole isa vaidlustanud. Väide, et lapse koduseks suhtluskeeleks on Saksamaal elades saksa keel, ei ole usutav ega kooskõlas menetlusosaliste poolt kohtule esitatud asjaoludega. Maakohtu menetluses ei ole esile toodud, et AR elukaaslane ei valda eesti keelt.
39.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ebaõigesti hinnanud lapse poolt ärakuulamisel avaldatut. Sellest, et lapse väitel on tal Saksamaal vähe sõpru ja et ta lasteaias ei maga, ei saa teha järeldust, et lapsel oleks Saksamaal halb või see kahjustaks tema arengut. Laps viibis Saksamaal lühikese perioodi, mis ei olnud piisav harjumiseks ja sõprade leidmiseks.
40.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 2). Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (PKS § 143 lg 21). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on õigesti kohaldanud PKS § 123 lg 1 ja teinud esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
41.Kuna vanemad elavad praegu eri riikides, siis on maakohus suhtluskorra määramisel lähtunud lapse tulevastest koolivaheaegadest ja samuti võimaldanud suhtlemise videokõne vahendusel. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust määrata täpselt kui pikk peaks olema maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5.3 toodud Skype suhtlus. Maakohtu menetluses esiletoodust nähtuvalt ei ole ema takistanud isal lapsega suhtlemast või piiranud kõneaega.
42.Kolleegiumi arvates ei ole alust jätta isa Saksamaal lapsega suhtlemas käimise kulusid ema kanda. Maakohus on jätnud lapse Eestisse toomise kulud viiel korral aastas ema kanda, mistõttu on vanemate võrdusest lähtudes põhjendatud jätta isa Saksamaale sõitmisega ja viibimisega seotud kulud tema enda kanda.
7(8)
43.Maakohus on menetluskulud jätnud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtul puudub alus nende jagamiseks maakohtust erinevalt.
44.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Teised menetlusosalised ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.
45.Maakohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg-s 2 sätestatule. Tulenevalt RÕS § 17 lg-st 3 jäävad alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
46.Määruskaebuse läbivaatamisel esitas eestkosteasutus uued tõendid: AR 09.05.2017 ekiri eestkosteasutuse töötajale ja MS 02.06.2017 e-kiri. AR esitas vastusega määruskaebusele vanematevahelise 07.06.2017 e-kirjavahetuse, MS 06.04.2017 ekirja, vanematevahelised sõnumid seonduvalt lapsega suhtlemisega, Adv Andres Lusmägi ja AR vahelise e-kirjavahetuse ning ambulatoorsed 16.04.2017 ja 10.06.2017 epikriisid. Kolleegium leiab, et esitatud tõendid ei kuulu vastuvõtmisele. Arvestades, et tsiviilasja toimikus olevate tõenditega on avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastatavad, siis TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi ei ole tõendid asjakohased. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid ei tagastata.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.