M.M. ja X.X. hagi M.J. vastu elatise väljamõistmiseks 360 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.M. ja X.X. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid: M.M., ik XXX ja X.X., ik XXX; esindaja vandeadvokaat Geidi Sile Vastustaja: M.J. , ik XXX; esindaja vandeadvokaat Senny Pello
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2016 otsus osas, millega maakohus jättis väljamõistetud elatise sidumata Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.J. lt M.M. ja X.X. kasuks välja elatis alates 02. septembrist 2015 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
Välja mõista M.J. lt M.M. kasuks alates 2. septembrist 2015 kuni 24. augustini 2017 sissenõutavaks muutunud elatis summas 5240 (viis tuhat kakssada nelikümmend) eurot.
3.2.Välja mõista M.J. lt elatis M.M. ülalpidamiseks igakuiselt 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot alates
25.augustist 2017 kuni M.M. täisealiseks saamiseni
28.jaanuaril 2026, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
3.3.Välja mõista M.J. lt X.X. kasuks alates 2. septembrist 2015 kuni 24. augustini 2017 sissenõutavaks muutunud elatis summas 5240 (viis tuhat kakssada nelikümmend) eurot.
3.4.Välja mõista M.J. lt elatis X.X. ülalpidamiseks igakuiselt 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot alates
25.augustist 2017 kuni X.X. täisealiseks saamiseni
28.juunil 2030, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
3.5.Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega M.M. kontole XXX, selgitusega „M. ja M.“. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette eelmise kuu 25. kuupäevaks.
4.Jätta M.J. kantud menetluskulud tema enda kanda. Jätta M.M. ja X.X. apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses M.J. kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.M. (hageja I) ja M.M. (hageja II) esitasid 2. septembril 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.J. lt (kostja) kummalegi hagejale 195 euro suuruse elatise väljamõistmiseks alates
2.septembrist 2015. Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, jätkus menetlus Tartu Maakohtus hagimenetluse korras. Maakohus luges maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse hagiavalduseks ja võttis asja 3. novembril 2015 menetlusse.
2.Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et kinnitas makseettepanekule esitatud vastuväites, et osaleb hagejate ülalpidamises ning on maksekäsu kiirmenetluses nõutava perioodi eest elatise tasunud. Kostja leidis, et sellega ta tunnistas osaliselt maksekäsu kiirmenetluse nõuet ning maakohus peaks tegema maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida kostja tunnistab. Menetlust tuleks jätkata ülejäänud osas – kostja vaidlustas menetluskulu 20 euro väljamõistmise.
MENETLUS MAAKOHTUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2016. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise 195 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni 28. jaanuaril 2026 ja hageja II kasuks elatise 195 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni 28. juunil 2030. Maakohus märkis resolutsioonis, et elatise maksmise kohustus tuleb täita raha kandmisega M.M. kontole ning et elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tartu Maakohus tegi 22. jaanuaril 2016 täiendava otsuse, millega täpsustas elatise väljamõistmise algusaega ja mõistis kostjalt elatise hagejate kasuks välja alates 2. septembrist 2015. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava või põhjendava osata. Kuna kostja võttis hagi õigeks, ei ole vaja kohtuotsuses anda hinnangut asjaoludele ning õiguslikule põhjendatusele. Kuna makseettepanekule esitatud vastuväitest ei saa teha järeldust, nagu oleks kostja hagi tunnistanud, siis ei saa TsMS § 487 lg 11 alusel maksekäsku teha. Hagejad ei ole taotlenud kostjalt menetluskulu 20 euro väljamõistmist.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis selliselt, et elatise suurus suureneks koos riikliku miinimumpalga suurenemisega ega oleks kummagi lapse kohta vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad palusid kohustada kostjat maksma elatist ette eelmise kuu 25. päevaks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. juuni 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis määramata elatise maksmise kuupäeva. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega määras, et kostjal tuleb tasuda hagejatele elatis järgneva kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu 25. kuupäevaks. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis kohus kostja kanda, märkides, et hagejatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus leidis, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. 2015. aastal oli vanemate ülalpidamiskohustus hagejatele 195 eurot (elatise miinimummäär) × 2 – 45 eurot (lapsetoetus) = 345 eurot lapse kohta, sh kummagi vanema ülalpidamiskohustus 172 eurot 50 senti. 2016. aastal oli vanemate ülalpidamiskohustus hagejatele 215 eurot (elatise miinimummäär) × 2 – 50 eurot (lapsetoetus) = 380 eurot lapse kohta, sh kummagi vanema ülalpidamiskohustus 190 eurot. Kostjalt mõisteti maakohtu otsusega kummagi hageja kasuks välja elatis 195 eurot, s.o rohkem, kui vanemate võrdsuse põhimõtet arvestades oleks kummagi vanema panus hagejate ülalpidamisse. Hagejad märkisid maakohtule 17. novembril 2015 saadetud kirjas, et nad soovivad elatist miinimummääras. Alates 1. jaanuarist 2016 on elatise miinimummäär 215 eurot kuus.
MENETLUS RIIGIKOHTUS
7.Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse ja palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata, hagi rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis, mis vastab poolele
Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kassatsiooniastme menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ning palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
9.Riigikohus tühistas 22. märtsi 2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega elatist ei mõistetud välja seotuna elatise miinimummääraga. Tühistatud osas saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jõustus ringkonnakohtu otsus. Kassatsioon rahuldati osaliselt. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui võttis kostja ülalpidamiskohustuse suuruse tuvastamisel kostja taotluseta ja pooltega arutamata arvesse RPTS § 5 lg-s 4 sätestatud lapsetoetusi. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Ringkonnakohus kohaldas kostjalt väljamõistetava elatise suuruse üle otsustades valesti materiaalõiguse norme, kui mõistis seaduses sätestatut arvestamata kostjalt hagejatele välja elatise alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse. Ringkonnakohus jättis arvestamata, et alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Asjas ei ole kohtud tuvastanud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Seega praegu on selleks eelduslikult 470 eurot. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi. Kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta 2013. aasta tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt ja ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega täiendab otsust lisandusega, et elatise suurus muutub miinimumpalga muutumisel. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.Ringkonnakohus ei võta arvesse vastustaja väiteid elatise suuruse, laste vajaduste ega ka pärast maakohtu otsust tehtud kulutuste osas. Kostja ei ole menetluses esitanud väiteid oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorra kohta, seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostjal on võimalik tasuda elatist seadusega ettenähtud suuruses. Väited, mis seisnesid arutelus lastetoetuse arvestamise ja laste vajaduste kohta, esitas kostja esmakordselt pärast Riigikohtu otsust. Ringkonnakohus jätab nendega arvestamata, kuna kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud maakohtus esitada seisukohti ja taotlusi selle kohta, millised on tema võimalused elatist tasuda, mida peaks elatise suuruse määramisel arvesse võtma ja millises suuruses oleks lastele elatise suuruse määramine põhjendatud. Kohtutel ei ole kohustust selgitada kostjale, millised on tema võimalused hagi nõuet vähendada, sealhulgas õigus võtta arvesse tasutud elatist või lastetoetusi. Lastetoetustega saab elatise määramisel kohus arvestada üksnes poole taotlusel. Kostjat esindas advokaat, kellel on kohased
teadmised materiaal- ja menetlusõigusest ning kes saab õigeaegselt esindatavale selgitada, milliseid väiteid, seisukohti ja tõendeid menetluses on võimalik esitada.
12.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde kostja esitatud kuludokumente, kuna need on esitatud hilinemisega ning puudub põhjendus, miks neid ei saanud varem esitada. Ringkonnakohus märgib, et pärast maakohtu otsust kostja poolt laste riietele ja spordivarustusele tehtud kulutused on vajalikud kulutused, millega hagejad peaksid arvestama. Hagejate nõusolekul saab kostja poolt tehtud kulutustega hagejate riietele ja spordivarustusele arvestada ka juhul kui otsus pööratakse sundtäitmisele, sellisel juhul tulevad need kulutused, samuti vaidluse ajal tasutud elatis hagejate nõudest maha arvestada.
13.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei esitanud maakohtus tõendeid oma sissetuleku ega majandusliku olukorra, samuti laste vajaduste kohta. Kostja ei ole ka edasises menetluses pidanud vajalikuks esitada väiteid ja tõendeid, mis annaksid aluse vähendada elatise suurust alla seadusega määratud minimaalse määra. Ringkonnakohtu arvates ületab seadusandja poolt määratud minimaalne elatis käesoleval ajal ühe lapse minimaalsed vajadused. Kuid tegemist ei ole põhiseadusega vastuolus oleva normiga, kuna kohustatud isikule on tagatud võimalused elatise suuruse vähendamiseks. Kostja neid võimalusi kasutanud ei ole, seetõttu tuleb hagejate taotlus rahuldada ning täiendada kohtuotsust kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejad esitasid taotluse siduda elatise suurus palga miinimummäära muutumisega 17.11.2015 maakohtule edastatud kirjas. Ringkonnakohus möönab, et maakohus oleks pidanud poolte tähelepanu juhtima sellele, et hagejad muutsid nõuet, kuid hagejate taotlus oli kostja õigusteadmistega esindajale kättetoimetatud ja ta esitas maakohtule pärast 17.11.2015 kirjalikud seisukohad (lk 37), milles ta nõude muutmist ei vaidlustanud.
14.Ringkonnakohus sõnastab kohtuotsuse resolutsiooni tervikteksti uuesti arvates maksekäsu esitamise ajast, kuid hagejad peavad arvestama ja kostja saab vajadusel nõuda, et elatise sundtäitmise korral tuleb maha arvestada summa, mis on vaidluse ajal elatise katteks tasutud. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 oli alates 01.01.2015 kuutasu alammäär 390 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 oli alates 01.01.2016 kuutasu alamäär 430 eurot ja alates 01.01.2017 470 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks alates 02.09.2015 kuni 24.08.2017 sissenõutavaks muutunud elatis (195×4)+(215×12)+(235×8)=5240 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatis alates 25. augustist 2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
15.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulude jaotuse osas apellatsioonkaebust ei esitanud, seetõttu puudub ringkonnakohtul alusel menetluskulude jaotust maakohtu osas muuta. Ringkonnakohus rahuldab käesoleva otsusega hagejate apellatsioonkaebuse ning TsMS § 171 lg 1 alusel jätab menetluskulud vastustaja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab käesolevas asjas tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude suuruse määramisel saab kohus arvestada sellega, et tegemist on elatise vaidlusega, kus menetluskulude väljamõistmine kohustatud poolelt võib mõjutada elatise tasumist ning kohus saab kulude põhjendatust hinnata ning välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.