OÜ Plusplus Legal hagi R O vastu lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja (avaldaja) : Plusplus Legal OÜ , reg. kood 12752805 Jõe 3 – II korrus, 10151 Tallinn, Hageja (avaldaja) esindaja: Tarvo Ilves (lepinguline esindaja, volikiri t lk 50), PlusPlus Inkasso OÜ Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post [email protected] Kostja (võlgnik) R O,
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R O ( hageja Plusplus Legal OÜ (reg. kood 12752805) kasuks võlgnevus 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 20 senti ja viivised 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 20 senti. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
3.Jätta menetluskulud kostja R O kanda ning mõista kostjalt hageja Plusplus Legal OÜ kasuks välja meneluskuluna tasutud riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja õigusabikulu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
4.Mõista kostjalt R O hageja Plusplus Legal OÜ kasuks viivis väljamõistetud meneluskuludelt (413.00 eurot) lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § Lk 1 / 5
2-14-40045 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kaja esitamine
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Edasikaebamise kord
Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik, asjaolud ja kohtu seisukoht.
1.OÜ Plusplus Legal esitas 22.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R O’alt võlgnevuse 584,06 euro saamiseks. Kohus tegi 14.01.2015.a. võlgnikule makseettepaneku.
2.Pärnu Maakohus lõpetas oma 24.04.2015.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja saatis asja kohtualluvuselt lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses kuna maksekäsu menetluses ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada.
3.Kohtu 28.04.2015 a määrusega kohustati OÜ-d Plusplus Legal esitama oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. OÜ Plusplus Legal esitas nõuetekohase ja tähtaegse hagiavalduse 14.05.2015 a.
4.15.05.2015 a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale R O toimetati hagimaterjalid kätte Kuressaare kohtumaja kantseleis isiklikult 28.05.2015 a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks Lk 2 / 5
2-14-40045 nõutud vastust hagile ei esitanud.
5.Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tagaseljaotsuse võib kohus teha TsMS § 444 lg 3 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 407 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel.
7.Kostja on sõlminud AS-iga Tele2 Eesti liitumislepingu, kliendi nr 10434718 19.01.2010 (t lk 30) ja järelmaksulepingu 06.07.2010 a (t lk 31-32). Lepingute alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. AS Tele2 Eesti on esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise ja kauba eest (t.lk 41-45). Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jätteis nende est tasumata rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi. Kostja ja AS Tele2 Eesti kinnitasid allkirjadega lepingutel, et kohustuvad täitma lepingute lahutamatuks lisaks oleva Tele“ mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (Üldtingimused) (t.l 34-40). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 18 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
8.AS Tele2 Eesti loovutas nõude summas 292,03 koos kõrvalnõuetega kostja vastu Plus Plus Baltic OÜ-le ( t lk 46), Plus Plus Baltic OÜ loovutas nõude hagejale kohtumenetluse alustamiseks (t.lk 47). Nõuete loovutamiselt on kostjat kirjalikult teavitatud.
9.Hageja nõuab R Oalt OÜ Plusplus Legal kasuks võlgnevuse 292 eurot 03 senti ja viivise 292 eurot ja 03 senti välja mõistmist. Hageja on arvestanud viivised alates kostjale esitatud viimase arve tasume tähtajale järgmenvast päevast kuni hagaivalduse esitamiseni, tegutsedes heas usus ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas osas.
10.Hageja lähtub põhinõude summas kostjale 01.05.2011 a esitatud arve lõppsummast 292.03 eurot ja jätab tähelepanuta, et kostjale 01.03.2011 a esitatud arvel kajastub teenuste ja kaupade kõrval ka viivis summas 3,83 eurot. Seega kostja põhivõlgnevus lepingu alusel osutatud teenuste ja ostetud kaupade eest on 288,20 eurot.
11.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
13.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt R O välja OÜ Plusplus Legal kasuks võlgnevuse summas 288 eurot 20 senti.
14.Juhindudes hageja näidatud viivise arvutamise vahemikust 19.05.2011 kuni 05.05.2015, kokku lepitud viivise määraga 0,15 % põhinõude summalt (288, 20 eurot) päevas on kostja Lk 3 / 5
2-14-40045 võlgnetav viivis 625 eurot 11 senti. Kohus mõistab kostjalt R O välja viivised hageja OÜ Plusplus Legal kasuks põhivõlani so 288 eurot ja 20 senti. Menetluskulud. - Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest tema kahjuks on otsus tehtud. - Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
16.TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu on vastavalt § 144 p 1 kohtuväline kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud esitatud nimekirja kohaselt on: riigilõiv 125,00 eurot (tasutud hagi esitamisel täiendavalt ulatuses, mis ei olnud kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel) ja õigusabikulud 288,00 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 413 eurot. PlusPlus Inkasso OÜ poolt hagejale esitatud arvest 05.05.2015 a, nr 57485, nähtuvalt koosneb õigusabikulu dokumentide komplekteerimisest ja analüüsis mahus 2 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest mahus 2 tundi, kokku 4 tundi. Nähtuvalt arvest osutati õigusabiteenust hinnaga 60 eurot tund (käibemaksu arvutamise aluseks olev summa). Riigikohus on asjas nr 3-2-1115-13 rõhutanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et tunnitasu 60 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik õigusteenuse eest makstavat tasu ning hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Viidatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses Lk 4 / 5
2-14-40045 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.