Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

HAGEJA NÕUE, SELLE PÕHJENDUSED JA TÕENDID

Hageja on esitanud 09.06.2017 kohtule hagiavalduse isaduse tuvastamiseks (tl 1). Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus rahuldaks hagi ja tuvastaks, et R.J. põlvneb hagejast. Lapse ema suri, kuid hageja kinnitab, et tema on kostja isa. Seda võivad kinnitada ka lahkunu X ning teised sugulased. Hageja on kostjat sündimisest saadik kasvatanud. Hageja on esitanud kohtule tõendina V. J. X M. J. kirjaliku seletuse (tl 2), milles M. J. kinnitab, et V. J. on ka temale avaldanud, et kostja põlvneb hagejast. Samuti on hagile lisatud kostja nõusolek (tl 3) selleks, et tuvastada tema põlvnemine hagejast ja perekonnaseisuasutuse tõend kostja ema surma kohta (tl 4).

KOSTJA PÕHJENDUSED

Kostja on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha (tl 3), mille kohaselt ta kinnitab, et on hageja bioloogiline X. Kostja on hagejaga koos elanud terve oma elu ning kinnitab, et hageja on tema X. Seda võivad kinnitada ning tunnistada kõik sugulased ja peretuttavad. Kohus on 22.06.2017 kohtumäärusega määranud alaealisele kostjale riigi õigusabi korras esindaja (tl 9-10). Alaealist esindas riigi õigusabi korras kirjalikult advokaat M.K, kes on kohtule oma seisukoha esitanud 10.07.2017 (tl 16-18). Kostja esindaja märgib, et hageja on terve elu elanud koos V.J.i ja kostjaga ühise perekonnana. Hageja sõnul on V.J. avaldanud hagejale, et hageja on kostja X Sama on avaldatud kostjale ja kõigile teistele pereliikmetele ja sugulastele. Hageja selgitab, et kostja sündides jäi hageja kostja X sünnitunnistusele kandmata. Sellest hoolimata on hageja alati täitnud kostja ees oma vanemakohustusi. Esindaja on hageja ja kostja ära kuulanud ning usub, et kostja võib põlvneda hagejast. Samas tuleb esindaja hinnangul arvestada, et asjaolu, et laps on X bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga (DNAtest). DNA-testi tegemise tulemus annab ühese vastuse, kas kostja põlvneb hagejast. Esindaja on veendunud, et on igati kostja huvides, et kostjat terve elu kasvatanud ja hooldanud hageja saaks kantud seadusele vastavalt kostja isana ka kostja sünnitunnistusele. Esindaja leiab, et kuna põlvnemise tuvastamisega kaasnevad kostjale õigused ja kohustused, on oluline, et kostja saaks täieliku kindluse, et hageja on selleks isikuks, kelle vastu kostjal kohustused saavad olema. POOLTE SEISUKOHAD 18.07.2017 ISTUNGIL Asjas 18.07.2017 toimunud kohtuistungil esindas kostjat advokaat C.B . Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ning kirjalike selgituste juurde ning soovis, et kohus tuvastaks, et tema on kostja X. Hageja esitas kohtule tõendina ka kostja sünnitunnistuse (tl 19). Kostja jäi kohtuistungil samuti oma kirjalikult avaldatud seisukoha juurde. Kostja esindaja (asendaja kohtuistungil advokaat C.B ) ei soovinud midagi täiendavat lisada ning jäi asjas kohtule kirjalikult esitatud seisukoha juurde. DNA-testi läbiviimise taotlust kostja esindaja esitada ei soovinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2).

Nii hageja, kostja kui ka kostja esindaja on esitanud kohtule oma kirjalikud seisukohad ning kinnitasid kohtule 18.07.2017 kohtuistungil, et neil ei ole kahtlust asjaolus, et kostja on hageja tütar. Kohtule on esitatud kostja ema surma tõend, millega on tõendatud, et kostja ema on surnud 02.06.2017 (tl 4). Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole kostja isana rahvastikuregistrisse ühtegi meessoost isikut kantud (tl 8). Kohtule on esitatud sünnistunnistus, mille alusel on tuvastatav, et kostja ema on V.J. ning kostja isana on sünnitunnistusel märgitud ema ütluste kohaselt I.J. (tl 19). Kostja sünni ajal (XX.XX.XXXX) kehtinud PKS § 43 lg 1 kohaselt kui X, kes ei olnud abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine X ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud PKS 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. X nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena X perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi X ütluse kohaselt. Seega nähtub, et V.J.i nõudel on kostja sünniakti X märgitud I.-nimeline isik, mis haakub menetluses esitatud asjaoludega, et hageja puhul on tegemist kostja isaga. Kohus, arvestades kohtule esitatud kirjalikke sisukohti ning poolte seletusi 18.07.2017 kohtuistungil ning hinnanud kogumis asjas esitatud tõendeid, leiab, et kohtule on esitatud ammendavad asjaolud, mis võimaldavad tõsikindlalt eeldada, et R.J. põlvneb I.I.st. Lähtuvalt eeltoodust tuvastab kohus, et R.J. (isikukood XXX) põlvneb I.I.st (isikukood XXX). Menetluskulud TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on määranud tsiviilasjas 22.06.2017 kohtumäärusega alaealisele kostjale TsMS § 219 lg 1 alusel esindaja riigi kulul hüvitamise kohustuseta. Advokaat M.K on esitanud 19.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks (tl 27-29). Advokaadi poolt on menetluse käigus osutatud riigi õigusabi 9 pooltundi hinnaga 20 eurot pooltund, s.o. kokku riigi õigusabi tasu 216 eurot (s.h käibemaks 36 eurot). Advokaat C.B (asendas määratud esindajat M.K 18.07.2017 kohtuistungil) on esitanud 18.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks (tl 2426). Advokaadi poolt on menetluse käigus osutatud riigi õigusabi 2 pooltundi hinnaga 20 eurot pooltund s.o kokku tasu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud sõidukulud 50,40 eurot (s.h käibemaks 8,40 eurot). Kokku riigi õigusabi tasu ja kulud 98,40 eurot (s.h. käibemaks 16,40 eurot). Hageja ei ole esitatud menetluskulude nimekirjadele ega tasu ning kulude põhjendatusele vastu vaielnud. Kohus leiab TsMS § 175 lg-le 1 tuginedes, et advokaat M.K taotlus on põhjendatud osaliselt ning advokaat C.B-ni taotlus täielikult. Kohus ei nõustu M.K taotletavate tasude osas järgnevate toimingutega: tutvumine istungiprotokolliga ning tutvumine lõpplahendiga kogusummas 48 eurot (sh käibemaks). Muud kohtule esitatud õigusabi tasu taotlustes esitatud andmed vastavad asja

menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele ning riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb advokaatidele välja mõista. Seega tuleb välja maksta advokaat M.K-le tema poolt kostjale osutatud riigi õigusabi eest 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot) ning advokaat C.B-le 98,40 eurot (sh käibemaks 16,40 eurot). TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 g 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3– 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Lähtudes eeltoodust ning arvestades asjaolu, et kohus määras alaealisele kostjale esindaja TsMS § 219 lg 1 kohaselt omal algatusel, leiab kohus, et põhjendatud on vabastada alaealine kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ning alaealise kostja esindamisega seotud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.