Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine
18. juuli 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
Kohtunik
nr 2-17-644; H.P. versus R.P.; hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. R.P. versus H.P.; vastuhagi ühisvara jagamiseks Kalev Kuningas
Hageja Hageja esindaja
H.P. (isikukood xxx; e-post xxx) advokaat Lily Sandel
Kostja Kostja esindaja
R.P. (isikukood xxx; aadress xxx) advokaat Raul Tosmann
Asja lahendamine
kohtuistungil 18. juulil 2017
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad. Samuti puuduvad muud alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Nimeseadus § 11 lg 1: abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseadus § 11 lg 2: taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja avaldas kohtuistungil, et ei soovi perekonnanime taastamist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.