Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.juuli 2017 Paide
Tsiviilasja number
2-16-126706
Tsiviilasi
K.P. hagi J.P. vastu elatise nõudes
Hagihind
1935 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja (vanem) E.H. Kostja: J.P., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx
Menetlus
Kohtuistung 05.07.2017
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-126706 jagada täielikult poolte endi kanda.
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
15.11.2016 esitas K.P. (seaduslik esindaja E.H.) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.P.’lt elatise saamiseks seaduses sätestatud minimaalmääras. J.P. esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite kohtu makseettepanekule, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud ulatuses. Vastuväite põhjenduste kohaselt on J.P xxxxx xxxxxxx ning vajab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema ainukeseks sissetulekuks on sotsiaaltoetus 51,91 eurot ja invaliidsuspension 254,98 eurot kuus. Sellest ei jätku elatise maksmiseks. 15.12.2017 lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond K.P avalduse osas maksekäsu kiirmenetluse ja andis K.P. nõude J.P. vastu elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.01.2017 võttis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetlusse K.P. elatishagi J.P. vastu.
Hagimenetluses nõuab K.P. oma isalt J.P.’lt elatist miinimumsummas. Ajaolude kohaselt ei ole J.P. oma last K.P. rahaliselt toetanud alates 2006. Samuti pole ta viimased kaks aastat lapse vastu mingitki huvi üles näidanud. Hageja vajadused kuus on 210 eurot, hagejal vara ei ole. Kostjale kuulub maja aadressil xxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxx. Elatis kanda hagiavalduses märgitud K.P. arvelduskontole. 05.07.2017 kohtuistungil avaldas hageja seaduslik esindaja jätkuvalt, et kostja on küll xxxxx isa, kuid pole kunagi lapse elus osalenud, sh lapsele ülalpidamist andnud. Kostja on alkohoolik. Hagiavalduses nõutud elatis on 235 eurot kuus. Arvestasin lapse vajalikke kulutusi ja sain 210 eurot kuus. Arvestades, et kostja on suures osas töövõimetu, on hea, kui ta maksab poole vajalikest kulutustest kuus, so 105 eurot. Menetluskulud kannab kumbki ise. Hagejal menetluskulusid ei ole. Tsiviilasi nr 2-16-126706
Hagimenetluses esitas kostja sama vastuväite, millise esitas maksekäsu kiirmenetluses (tl 70-77). 05.07.2017 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja palus asja lahendamisel arvestada tema poolt eelnevalt saadetud dokumente (tl 103,104).
ülalpidamist. Sel juhul peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et J.P. on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent xxxxx Muu hulgas esineb tal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni ja liigutuste funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle. Töövõimetuse tekkimise aeg 30.06.2015 ja kestus kuni 30.06.2018 (tl 83-85). Vastavalt kostja enda poolt esitatud andmetele, mida kinnitab ka tema pankgakonto väljavõte, saab kostja invaliidsuspensioni 254,98 eurot kuus ning sotsiaaltoetust 51,91 eurot kuus. Seega saab kostja iga kuu rahalist sissetulekut 306,89 eurot. Lisaks on kostja oma majandusliku seisundi vormil märkinud oma varana kinnisvara. Lisatud selgitusest nähtuvalt on tegemist pärandiga, mis on jagamata (tl 70-71 p 4). Hageja on kostja vara kohta hagiavalduses märkinud, et kostjale kuulub maja aadressil xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxxxx (tl 55). Kostja ei ole hageja sellist väidet vaidlustanud. Seega annavad uuritud tõendid tunnistust, et lisaks rahalistele sissetulekutele (pension, sotsiaaltoetus), on kostjal ka muud vara – teatud osa päritud kinnisasjast. Asjaolu, et pärand on väidetavalt jagamata, ei muuda asjaolu, et kostjale kuulub teatud osa pärandatud kinnisvarast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et isegi arvestamata kostjale makstava sotsiaaltoetust, võimaldab kostja sissetulek (pension) anda hagejale ülalpidamist lapse elulisi vajadusi arvestades 105 eurot kuus. Seejuures jääb kostjale endale kasutada rahasumma, mis on suuremgi kui hagejale antav elatis (254,98 -105 = 149,98). Eeltuvastatut kogumis hinnates rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 105 eurot kuus alates 15.11.2016. Vastavalt hageja taotlusele tuleb elatis maksta alaealise hageja kontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.