2-17-8950
Kohus
Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Kohtuistungi aeg
Hageja ärakuulamine: 28.06.2017 Kostja ärakuulamine: 06.07.2017
Otsuse kuupäev
07.07.2017
Tsiviilasja number
2-17-8950 Xxxxvs Xxxx abielulahutuse nõudes
Tsiviilasja sisu Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Krista Paal Kostja Xxxx (isikukood xxxx)
Rahuldada hagi ja lahutada Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (isikukood xxxx) abielu, milline on sõlmitud 26. mail 2007 Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxxx. Menetluskulude jaotus Poolte muud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
2-17-8950
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Xxxxon esitanud kohtule hagi Xxxx vastu abielulahutuse nõudes. Kohus kuulas hageja abielulahutuse nõudes ära 28.06.2017 ja kostja 06.07.2017 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 26.05.2006, abieluakt nr xxxx. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted faktiliselt lõppenud kevadel 2016.Kostja on pärast abikaasade ühisvara võõrandamist 28.09.2016 end sisse seadnud hageja lahusvarasse kuuluvasse korterisse, elades hagejast eraldi toas ega soovi sealt lahkuda. Hageja suhtleb kostjaga vaid poolte ühiste laste kasvatamise küsimustes. Hageja ja kostja omavaheline suhe on pingestatud ning hageja ei soovi sellist abielu enam jätkata. Pooled ei ole saavutanud kohtuvälist kokkulepet abielu lahutamiseks. Hageja pöördus kohtusse ka 13.03.2017 (tsiviilasi 217-3984), kus kohtunik jättis 22.05.2017 kohtumäärusega hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja tegelikult ei leidnud Kentmanni kohtumajas üles õiget istungisaali. Hageja kinnitas 28.06.2017 ärakuulamisel, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Hageja avaldas, et ta ei soovi mingil juhul kostjaga leppida. Hageja kinnitas, et elab küll kostjaga samas eluruumis, kuid poolte abielusuhted on lõppenud. Kostja elas pikemat aega Indias. Kostja on olnud hageja suhtes vägivaldne. Kostja kinnitas 06.07.2017 ärakuulamisel, et ta ei ole abielulahutusega nõus ja vaidles hagile vastu. Abielusuhted ei olevat lõppenud. Ta sooviks leppimisaega. Kostja avaldas, et hageja kuulub krišnaiitide hulka. Sellest ongi kostja arvates tingitud hageja soov lahutada abielu. Hageja tahab ilmselt lahutust, et seejärel enda korteris moodustada krišnaiitide kommuun. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja ei tunnista haginõuet ega soovi lahutada. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus ei pea võimalikuks ega põhjendatuks anda pooltele leppimisaega, kuna hageja on kindlameelselt välistanud igasuguse leppimise kostjaga ja kohtuistungil avaldanud, et ta ei soovi mingil juhul kostjaga leppida.
2-17-8950
Peale selle, nagu nähtub kohtuasja 2-17-3984 17.04.2017 istungiprotokollist, on kohus juba andnud pooltele leppimisaja tähtajaga üks kuu, kuid pooled ei ole leppinud ja hageja jätkuvalt soovib lahutust. Seega ei pea kohus võimalikuks ega mõistlikuks veelkord anda pooltele leppimisaega. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud, hageja taluvuse piir abielusidet jätkata ületatud ja hageja kategooriliselt välistab leppimise kostjaga ning katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on kohtule selgesõnaliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohus ei pea põhjendatuks anda pooltele leppimiseks tähtaega, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad küll ühes korteris, kuid eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine võiks aidata abielu säilitada. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle liigseks koormaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ühiste laste kasvatamiseks ei pea vanemad tingimata olema abielus. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohtumenetluses väljaselgitatud asjaoludele tuginedes jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks, austuseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest.Selles mõttes tuleb abikaasade valikuvabadust austada. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.