TL avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise ja hariduskorralduse osas TL-le üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.04.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TL määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: TL (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Albrant Puudutatud isik I: AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: AL (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik III: KML (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Eestkosteasutus: Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.04.2017 määrus osas, milles maakohus kohaldas kohtu algatusel esialgse õiguskaitse abinõu, ja märkis, et määrus kuulub selles osas viivitamatult täitmisele (s.o resolutsiooni punktide 5 ja 6 osas).
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 03.04.2017 määrus muutmata.
Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada TL avaldus osaliselt. 4.2 Jätta rahuldamata TL taotlus laste AL ja KML vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 4.3 Anda ühise hooldusõiguse piires otsustusõigus laste AL ja KML viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires üle TL-le. 4.4 Jätta läbi vaatamata TL taotlus laste AL ja KML vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste hariduskorralduse osas. 4.5 Jätta vanema õiguste määramise nõudes lastele riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4.6 Tagastada TL-le abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust pool, so 50 eurot arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. 4.7 Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud AL ja KML riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.TL (avaldaja) esitas 10.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse AL (puudutatud isik I) vastu abielu lahutamiseks ning ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste AL (puudutatud isik II) ja KML (puudutatud isik III) suhtes ning hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise ja hariduskorralduse osas avaldajale üleandmiseks. 09.02.2017 kohtuistungil loobus avaldaja hariduskorralduse küsimuses hooldusõiguse lõpetamisest ja soovis vaid otsustusõigust viibimiskoha osas. Kohus rahuldas hagi abielulahutuse nõudes 09.02.2017 õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
2.Avalduse kohaselt on alates ühise kooselu lõppemisest (2016 septembrist) laste vanemate vahel olnud arusaamatused laste suhtes ühise hooldusõiguse teostamisel. Kuigi lapsed jäid emaga koos koju elama pärast vanemate kooselu lõppemist, on isa teinud ettepaneku, et ema koliks pere ühisest kodust välja ning isa jääks lastega koju elama. Samuti on laste vanemate vahel suured erimeelsused laste kasvatamise osas ning isa on oma pahatahtliku käitumisega lapsi kahjustanud ning võib seda ka veel teha. Laste isa ei ole viimane pool aastat suutnud adekvaatselt ja rahulikult laste emaga suhelda ning on seetõttu kaasanud vanematevahelisse arusaamatusse ka lapsed. Laste ema soovib lastega jääda elama pere senisesse elukohta edasi, kuna see on praegust olukorda arvestades lastele parim. Ema arvates on isa lapsi hingeliselt väärkohelnud oma käitumisega laste suhtes, kaasates neid
vanematevahelisse konflikti ning eelistades ühte last teisele. Samuti on lapsi kahjustav asjaolu, et lapsed on pidanud nägema ja kuulama pealt seda, kui isa vägivallatseb ema kallal.
3.Puudutatud isik I ei olnud nõus laste suhtes ühist hooldusõigust lõpetama. Avaldaja on konfliktne, käitub ettearvamatult ja püüab laste isa mitte kaasata pereelu puudutavatesse otsustesse. Kuna kohtumenetluse käigus on vanemad suutnud kokku leppida laste kooli puudutavates küsimustes, siis ei näinud puudutatud isik I põhjust, miks ei võiks sarnaselt käituda laste viibimiskohta puudutavas küsimuses. Isal ei ole midagi selle vastu, et lapsed elavad emaga, aga selles, kus nad tulevikus elavad, tahab isa kaasa rääkida.
4.Eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) vestles mõlema lapsega, kes kinnitasid, et on vanemate tülide pärast õnnetud. Mõlemad lapsed soovivad jääda oma koju ja elada koos emaga. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on vanemate vaheline suhe väga konfliktne. Tänaseks on olukord, kus vanemad ei suuda suhelda ilma negatiivsete emotsioonideta. Mõlemad vanemad hoolivad oma lastest ja soovivad nende elus igapäevaselt osaleda. Kumbki vanem on näidanud üles head tahet suhelda lastega võrdselt. Laste vanematel on laste osas ühine hooldusõigus. Ühine hooldusõigus eeldab, et vanemad peaksid kõikides laste esindamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes tegema ühiselt otsuseid ning reaalselt laste elus osalema. Kui vanemad on lahku läinud, on lapse seisukohast väga tähtis vanemate omavaheline koostöö jätkumine ning teineteise aktsepteerimine. Laste huvides on oluline, et vanemad suhtuksid teineteisesse lugupidamisega ja jagaksid omavahel lapsesse puutuvat infot. Harku Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist tegi ettepaneku vanematel osaleda koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“, eesmärgiga tagada lastele turvaline kasvukeskkond, mis saavutatakse lapsevanemate omavahelist suhtlemist muutes.
5.Lastele määratud esindaja leidis, et lastel on normaalseks arenguks vajalik suhelda nii ema kui isaga. Laste vanemate omavahelised suhted on toimunud lahutusprotsessi tõttu pingelised. Samas ei ole laste isa ega ema toonud esile ühtegi asjaolu või vaidlusküsimust, mis hetkel tingiks laste viibimiskoha küsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust. Laste esindaja arvates oleks laste huvides, kui vanemad teostavad hooldusõigust laste viibimiskoha küsimuses ühiselt, tulevikus erimeelsuste tekkimisel on aga võimalik küsimusi lahendada kas PKS § 119 sätestatud korras otsustusõiguse andmisega ühele vanematest või ühise hooldusõiguse lõpetamise kaudu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 03.04.2017 määrusega avalduse osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse laste vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Maakohus andis ühise hooldusõiguse piires otsustusõiguse laste viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires üle avaldajale. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse laste vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste hariduskorralduse osas. Maakohus kohaldas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu ja kohustas 10 kuu jooksul avaldajat ja puudutatud isikut I täitma kohtu poolt tehtud ettekirjutust ning läbima perenõustamise omavaheliste suhete parandamiseks koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ ning kohustas Harku Vallavalitsust suunama avaldaja ja puudutatud isiku I perenõustamisele omavaheliste suhete parandamiseks. Maakohus märkis, et selles osas kuulub määrus viivitamatult täitmisele. Lastele määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ühtlasi tagastas maakohus avaldajale 50 eurot abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust.
7.Kohtuistungil võttis avaldaja tagasi nõude ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste hariduskorralduse osas. Maakohus leidis, et avaldaja poolt kohtule esitatud avaldusest ja menetluses väljendatud seisukohtadest tulenevalt soovib laste ema laste vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist PKS § 137 alusel, s.o lõpetada laste vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus laste emale. Laste vanemad on avaldanud, et tõenäoliselt ei jätka nad kooselu ühes majas. Vanemate seisukohtadest nähtuvalt on vanematel üksmeel selles osas, et lapsed hakkavad edaspidi elama koos emaga, seega on vanemad teostanud hooldusõigust laste viibimiskoha määramise üle ühiselt ja selles osas vanemate vahel vaidlust ei ole. Vanemad ei ole üksmeelel selles, kas laste ema võib edaspidi otsustada enda ja laste tegeliku elukoha üksi või peab ema kooskõlastama seega ka enda elukoha valiku laste isaga.
8.Kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt on laste vanemate suhted väga konfliktsed olnud juba aastaid. Politsei- ja Piirivalveameti 05.10.2016 kirja nr 3.2-1/28839-2 kohaselt on 04.10.2016 alustatud menetlust kriminaalasjas KarS § 121 tunnustel. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 27.09.2016 EMO kaardi kohaselt on abikaasa löönud avaldajat rusikaga näkku. Puudutatud isik I on seda vägivallajuhtumit nimetanud enesekaitseks. Kohtu hinnangul on sellega tõendatud, et vanemate vahelised suhted ei ole pikka aega olnud head, milline olukord, eriti vägivaldse käitumise pealtnägemine oma lähedaste vahel ja ema suhtes, mõjub lastele traumeerivalt. Samas ei ole kumbki vanem olnud füüsiliselt vägivaldne oma laste suhtes. Vaimse vägivalla teostamine laste isa poolt laste suhtes ei ole tõendatud, kuid kohus pidas usutavaks, et kui vanemate vahel puudub üksmeel, siis võivad vanemad kasvõi tahtmatult, soovides teineteisega tülitseda, tekitada oma käitumisega vaimseid kannatusi lastele. Laste vanemate ja laste ütlustega on tõendatud, et laste vanemate vahel on olnud pikemat aega tülid, mis ei mõju laste kodusele kasvukeskkonnale hästi. Kohtu hinnangul on põhjendatud vanemate soov asuda pärast abielulahutust elama eraldi ja soov määrata ka vanemate õigused seoses laste viibimiskoha määramisega. Kohtu hinnangul ei ole avalduses esitatud väidetega tõendatud, et ühise hooldusõiguse jätkumine ei ole võimalik. Kohus pidas usutavaks, et ema on olnud rohkem pühendunud laste eest hoolitsemisele kui isa ning on kasvatanud lapsi igapäevaselt sünnist saadik, milleks lastega pärast laste sündi kodus oleval emal ongi suuremad võimalused kui tööl käival isal. Samas ei vähenda ema pühendumine lastele isa osatähtsust laste elus, arvestades, et abikaasad olid mõlemad nõus nende pere sellise elukorraldusega. Kohus asus seisukohale, et avalduses esitatud andmetega on tõendatud, et mõlemad vanemad töötavad ja on võimelised oma lapsi ülalpidama, nende eest hoolitsema ja neid kasvatama.
9.Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad laste kasvatamises osaleda ja on võimelised seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks edaspidi lastele kahjulikku mõju või et vanemad mõjutaksid lapsi viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Samas on laste vanemad omavahel aastaid tülitsenud, mis näitab, et vanemad ei ole suutelised omavahel hooldusõiguse teostamisel alati piisavalt koostööd tegema. Kohus leidis, et käesolevas asjas vanemate poolt laste ühise hooldusõiguse teostamine üksmeeles ja pidades silmas laste heaolu, võib olla ohus seoses vanemate vahelise konfliktse suhtlemisega, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada laste arengut. Kohus leidis, et avaldust on võimalik rahuldada osaliselt. Kohus pidas põhjendatuks säilitada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes, kuid anda PKS § 119 alusel otsustusõigus laste viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires üle laste emale. Kohus märkis, et sõltumata sellest, et otsustusõigus laste viibimiskoha määramise osas on edaspidi laste emal, on vanematel alati õigus omavahel laste elukorralduses kokku leppida, arvestades sealjuures laste soovi. Kohus asus
seisukohale, et otsustusõiguse viibimiskoha määramise osas ühele vanemale andmine väldiks edaspidi tekkida võivaid sellekohaseid vaidlusi.
10.Maakohus nõustus eestkosteasutuse seisukohaga, et laste seisukohast on tähtis vanemate omavaheline koostöö ning üksteise aktsepteerimine. Oluline on vanemad lepitada ja üritada saavutada vanemate vahel kokkulepe ühiste laste elukorralduse ja lahusoleva vanema laste elus osalemise osas. Harku Vallavalitsus on teinud vanematele ettepaneku osaleda koolitusprogrammis, millega on nõustunud mõlemad vanemad. PKS § 134 lg 3 kohaselt, kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus leidis, et laste heaolu on ohustatud sellega, et vanemad tülitsevad ja karjuvad laste juuresolekul, millega nad seavad ohtu laste vaimse tervise. Kohus pidas põhjendatuks teha avaldajale ja puudutatud isikule I ettekirjutuse ja kohustada laste vanemaid läbima perenõustamise omavaheliste suhete parandamiseks. Samuti pidas kohus vajalikuks kohustada Harku Vallavalitsust suunama laste vanemad perenõustamisele omavaheliste suhete parandamiseks. Kohus määras nimetatud nõustamistel osalemise tähtajaks 10 kuud alates käesoleva määruse tegemisest. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada TsMS § 378 lg 3 p 7 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõu ja kohustada vanemaid täitma kohtu poolt tehtud ettekirjutust. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 384 lg 5 kohaselt, lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida ka omal algatusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest.
11.TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 sätestatust lähtudes jättis kohus lastele riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
12.19.04.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus kohaldas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu ning kohustas vanemaid 10 kuu jooksul täitma kohtu poolt tehtud ettekirjutust ning läbima perenõustamise omavaheliste suhete parandamiseks koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ ja kohustas Harku Vallavalitsust vanemaid nimetatud perenõustamisele suunama.
13.Avaldaja arvates on kohus rikkunud kaalutlusõigust, jättes kõrvale kohtule esitatud tõendid perevägivalla ja lähisuhtevägivalla toimumise kohta. Lähisuhtevägivalla toimumine on kinnitust saanud nii laste poolt lastekaitse spetsialistile antud ütlustega, avaldajale tekitatud vigastustega kui ka asjaoluga, et mitme kuriteo episoodi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Avaldaja on kannatanud mitu aastat vägivalla all. Avaldaja arvates on kohus jätnud arvestamata asjaolu, et perevägivalla ja lähisuhte vägivalla ohvreid ei ole võimalik lepitada ja koostööle suunata programmide kaudu, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt perevägivalla ohvritele. Psühhoterapeut MP hinnangul on pereteraapia ja perelepitus lähisuhte vägivalla ohvritele kahjustavad ja ei too mõlemaid pooli rahuldavat tulemust, on toimunud sagedased retraumatiseerimised ja taasohvristamised. Psühhoterapeudi hinnangul peaks olema spetsialist, kes töötab vägivaldse perega, läbinud lähisuhte vägivalla koolituse. Kui vägivallatseja on valmis vastutust võtma enese vägivaldsuse eest, on Eestis psühhoteraapia võimalused olemas ja aeg-ajalt korraldatakse ka spetsiaalseid grupiteraapiaid. Avaldaja ja puudutatud isik I on käinud pereteraapias 2015.a Tallinna Perekeskuses. Antud pereteraapias käidi paar korda ning avaldaja lõpetas selle teraapia
tulenevalt sellest, et teraapias toimus tema kui ohvri retraumatriseerimine ning lähisuhte vägivalla probleemi ei arvestatud. Avaldaja avaldas ka Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistile, et pere on proovinud pereteraapiat ning ta ei pea seda enam vajalikuks. Kahjuks on lastekaitse spetsialist tõlgendanud avaldaja sõnu omavoliliselt nagu avaldaja oleks andnud nõusoleku osaleda koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“.
14.Avaldaja esindaja on suhelnud „Dialoog laste nimel“ spetsialistidega ja uurinud, kas antud koolitusprogrammi saab suunata perevägivalla taustaga peresid. „Dialoog laste nimel“ esindajate kindel seisukoht on, et nende programm ei sobi lapsevanematele, kellel on aktiivne sõltuvus või kelle taustaks on perevägivald. Selline olukord vajaks teistsugust sekkumist aga antud koolitus seda ei paku. 17.04.2017 saatis Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist DR e-kirja lapsevanemetele, milles palus lastevanematel tutvuda koolitusprogrammiga ning anda tagasisidet, millal hakkavad programmis osalema. Seega on tekkinud õiguslikult vastuoluline olukord: lastekaitse ja kohus on suunanud lapsevanemad koolitusprogrammi, mis ei võta vastu perevägivalla taustaga peresid. Seega ei ole esialgse õiguskaitse korras kohtu poolt algatatud esialgse õiguskaitse abinõu rakendatav. Juhul, kui ka lapsevanemad hakkaksid osalema selles koolitusprogammis, kaasneks sellega negatiivsed tagajärjed.
15.Kohus ei ole põhjendanud, milliseid asjaolusid kaalutledes jõudis kohus järeldusele, et just lapsevanemate lepitus ning antud koolitusprogramm on laste parimates huvides. Avaldaja arvates on kohus rikkunud menetlusnormi, andes välja esialgse õiguskaitse kohta määruse, kuid pole küsinud selle kohta lapse esindaja arvamust. Samuti ei ole kohus küsinud selle kohta lapsevanemate arvamust. Avaldaja on seisukohal, et kohtu poolt teabe ja tõendite kogumine koolitusprogrammide kohta oleks välistanud olukorra, kus lapsevanemad suunatakse programmi, mis ei ole nendele sobiv. Kohus on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega tekitanud olukorra, kus kohtu poolt tehtud määrus pole reaalselt täidetav ja seda eelkõige mitte menetlusosaliste käitumise tõttu, vaid kolmandate isiku seisukohta tõttu (koolitusprogrammi spetsialistid). Ohvri ja laste turvalisus on esimene meede, mida tuleb lähisuhte vägivalla ohvrite abistamisel saavutada ning mitte mingil juhul ei tohi panna ohvreid olukorda, kus nad saavad teistkordselt ohvristatud süsteemi poolt. Vastus määruskaebusele
16.Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik I on huvitatud koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ osalemisest ning usub, et see on lapse emaga laste kasvatusküsimustes ühise keele leidmisel abiks.
17.Eestkosteasutus oli seisukohal, et vanemate sobivust koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ osalemiseks on pädevad hindama sealsed koolitajad läbi individuaalsete kohtumiste ja vestluste. Lastekaitsespetsialist on ainult soovitaja ning lähtus soovituse andmisel mõlema vanema soovist koolitusprogrammis osaleda ning vanemate ütlustest, et nad kolivad koheselt lahku elama. Tänaseks on avaldaja loobunud soovist koolitusprogrammis osaleda. Kuna koolitusprogramm ei sobi vanematele, kes elavad jätkuvalt koos, kuigi nende suhe on olnud vägivaldne, siis ei ole antud koolitusprogramm hetkel vanematele sobiv. Vanemad elavad endiselt koos hoolimata perekonnas toimunud vägivallast. Vanemate omavaheline suhtlus on halb ja seda näevad igapäevaselt pealt nende alaealised lapsed. Kuna tänase seisuga ei ole vanemad taganud tingimusi, mis sobivad osalemiseks koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“, siis tegi eestkosteasutus ettepaneku suunata vanemad terapeut AV vastuvõtule, kes tegeleb positiivse psühholoogia ja pereteraapia vormiga, mida nimetatakse „Imago Suhteteraapia“. AV nõustab mõlemat vanemat esialgu
eraldi ja hiljem saab vajadusel ja vanemate nõusolekul edasi minna mõlema vanemaga koos. Samuti teeb terapeut vanemate kõrvalt pidevalt nõustamist lastele.
18.Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et konkreetne koolitusprogramm omab positiivset mõju vanemate suhetele eeldusel, et mõlemad vanemad soovivad selles osaleda. Kuna avaldaja selles osaleda ei soovi, siis ei oleks programmi läbimisel tõenäoliselt vanematevahelistele suhetele positiivset mõju ning programmis osalemine ei oleks ka laste huvides. Eeltoodust tulenevalt ei vaielnud laste esindaja määruskaebuses esitatud taotlusele vastu. Edasine menetluse käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus kohaldas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu ja kohustas vanemaid 10 kuu jooksul täitma kohtu poolt tehtud ettekirjutust ning läbima perenõustamise omavaheliste suhete parandamiseks koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ ja kohustas Harku Vallavalitust vanemaid perenõustamisele suunama. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rakendas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu, ja märkis, et see on viivitamatult täidetav (s.o resolutsiooni punktide 5 ja 6 osas). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
21.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus TsMS § 384 lg 5 ja TsMS § 378 lg 3 p 7 alusel kohaldanud omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõud ja kohustanud vanemaid täitma ettekirjutust, s.o läbima omavaheliste suhete parandamiseks perenõustamise 10 kuu jooksul alates määruse tegemisest. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti kohustanud vanemaid kohtu poolt tehtud ettekirjutust täitma esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korras. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. TsMS § 4771 lg 2 sätestab, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. PKS § 134 lg 3 tulenevalt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. PKS § 134 lg 3 alusel vanematele ettekirjutuse tegemine ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine TsMS § 4771 lg 2 ja § 551 lg 1 mõistes.
22.Iseenesest on maakohus leidnud ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad laste heaolu, ning et laste huvides on vanemate vahelise suhtlemise parandamine. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul põhjendatud kohustada vanemaid läbima omavaheliste suhete parandamiseks koolitusprogrammi „Dialoog laste nimel“. Avaldaja on esitanud kohtule „Dialoog laste nimel“ koolitusprogrammi meeskonna seisukoha, mille kohaselt ei sobi nende programm lapsevanematele, kellel on aktiivne sõltuvus või kelle taustaks on perevägivald (t lk 148).
Avaldaja on määruskaebuses põhjendanud, et kuna avaldaja on kannatanud lähisuhtevägivalla all, ei ole kohtu poolt tehtud ettekirjutuses nimetatud koolitus vanemate jaoks sobilik ning see võib kaasa tuua avaldaja kui perevägivalla ohvri taasohvristumise. Lisaks on eestkosteasutus välja toonud, et koolitusprogramm ei sobi ka vanematele, kes elavad jätkuvalt koos. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kolleegium, et kohtumäärus tuleb vaidlustatud osas tühistada.
23.Eestkosteasutus on vastuses määruskaebusele leidnud, et avaldajale ja puudutatud isikule I võib sobida terapeut AV pakutav teraapiavorm „Imago Suhteteraapia“. Kuna avaldaja avalduse kohaselt on ta kannatanud vägivalla all, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks teha vanematele uut ettekirjutust eestkosteasutuse poolt välja pakutud nõustamisteenusel osalemiseks. Kolleegiumi hinnangul peaks selleks, et pereteraapia ja nõustamine annaks positiivseid tulemusi, toimuma selles osalemine mõlema vanema soovil ja vabal tahtel, samuti peab olema veendumus, et selles osalemine ei too kaasa avaldaja taasohvristumist. Eestkosteasutusel on võimalik ka edaspidi tutvustada vanematele nõustamis- ja teraapiavõimalusi ning teha neile laste heaolu tagamiseks soovitusi nendel osalemiseks. Avaldajal on võimalik endal otsustada, kas ta on valmis nõustamisel osalema.
24.Avaldaja on palunud 17.05.2017 menetlusdokumendis jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes avaldaja taotlusest jätab ringkonnakohus määrusekaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikute II-III riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.