2-14-59121
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2015, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-59121
Tsiviilasi
I P OÜ hagi OÜ T B vastu OÜ T B 17.07.2014 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja :
I P OÜ (rk xxx)
Hageja esindaja: Kostja:
vandeadvokaat Küllike Namm (lepinguline esindaja) OÜ T B (rk xxx)
Kostja esindaja:
L T (seaduslik esindaja)
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses 1/3
2-14-59121 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 15.10.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu nõudega tuvastada OÜ T B 17.07.2014 toimunud osanike koosolekul vastu võetud otsuste – OÜ T B 2013 majandusaasta aruande kinnitamine ning kasumi osanikele väljamaksmata jätmine – tühisus. Otsuste vastuvõtmisel rikuti kostja põhikirjas ettenähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet. Kostja kohtule 27.11.2014 esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas I P OÜ hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Seoses sellega, et kostja võttis hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Hageja 18.12.2015 esitatud kirjalikus seisukohas taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, kuivõrd kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on korduvalt võtnud vastu otsuseid häälteenamuse nõude rikkumisega, mistõttu oli hageja sunnitud juba korduvalt kohtu poole pöörduma oma rikutud õiguste kaitseks (tsiviilasjad nr 2-13-47704 ja 2-14-12123). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et puudub alus jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus loeb tõendatuks, et kostja oma käitumisega on põhjendanud hagi esitamist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid (õigusabikulud) kokku summas 931,50 eurot. Kostja ei ole menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Hageja lepingulise esindaja õigusabi toimingud ja tasud on järgmised: - õigusnõustamine 17.07.2014, sh dokumentidega tutvumine ning ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, täiendava seisukoha esitamine 4,25 tundi, tunnihind 135 eurot, tasu 573,75 eurot; - hageja 18.12.2014 seisukoht 1,5 tundi, tunnihind 135 eurot, tasu 243 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. 2/3
2-14-59121 TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Asja materjalidest nähtub, et esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (tl 3-4, sisuliselt 3 lk) koos lisadega; kirjaliku seisukoha kostja vastuse kohta (tl 35, sisuliselt 1 lk). Kokku on hageja esindaja esitanud kohtule 2 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 4 lk. Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel kokku 2,67 tundi, sellest hagiavalduse esitamisele kuuluvaks ajaks on 2 tundi ja kirjaliku seisukoha koostamisele 0,67 tundi. Ajakulu määramisel lähtub kohus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmisega esindajal kuuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund. Tegemist on tavapärase keerukusega tsiviilajaga ning põhjendatuks ajakuuluks ühe lehekülje koostamiseks on kohtu arvates 40 minutit. Kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise ajakulu hõlmab õigusnõustamist, dokumentidega tutvumist ja ettevalmistamist. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 135 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 360,45 eurot (km-ga). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 300 eurot, mis on hageja menetluskulu ning kuulub hüvitamisele kostja poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning menetlusosalise õigusabikulud summas 360,45 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /Digitaalallkiri/ Pille Aver kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.