Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. juuni 2017
Tsiviilasja number
2-17-1325
Tsiviilasi
D.N. hagi N.D. vastu täisealisele lapsele elatise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1377 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.N. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): D.N. (isikukood XXX)
esindajad
Vastustaja (kostja): N.D. (isikukood XX), esindaja Paul Paas
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsus ja saata D.N. hagi N.D. vastu elatise saamiseks maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.D.N. (hageja) esitas 25. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule hagi N.D. (kostja) vastu elatise saamiseks 300 eurot kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni ning nõuda kostjalt välja andmed kostja sissetulekute kohta. Hagiavalduse kohaselt on hageja osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 50%, põhjus üldhaigestumine. Hageja on suhkruhaige, ta kasutab insuliinipumpa. Kokku on hageja vajadused keskmiselt 711 eurot 65 senti kuus. Hagejal puudub sissetulek. Hagejat toetab ema abikaasa. Hageja õpib alates 1. septembrist 2016 Sankt Peterburgis kutsekeskharidusõppes I kursusel meditsiiniõe erialal nominaalõppeajaga 3 aastat ja 10 kuud ja elab koos ema ja kahe vennaga ajutiselt Venemaal. Hageja eest hoolitseb hageja ema. Hageja ema sissetulekuks on töötasu 470 eurot kuus ja pensioniameti poolt määratud hageja lapsetoetus 38 eurot 87 senti. Kuni 1. jaanuarini 2017 sai hageja pensioni 167 eurot 40 senti kuus. Pensioni maksmine lõpetati, kui hageja asus õppima ja elama Venemaale. Kostja töötab. Hagejal puuduvad täpsed andmed kostja tuludest. Kostja on keeldunud vabatahtlikult täitmast oma kohustust toetada hagejat õpingutel kuni 21-aastaseks saamiseni.
2.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostjal on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-17808 on kostja kohustatud tasuma iga kuu elatist alaealise poja E.N. (sündinud XXX) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast. Koos kostjaga elab kostja 29. augustil 2010 sündinud poeg. Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 678 eurot kuus. Sellest tuleb maha arvestada E. N makstav elatis 235 eurot kuus. Alles jääb 443 eurot, mis jagades kostja, kostja poja G. ja hageja vahel teeb 147 eurot kuus ühe isiku kohta. Kui kostja peaks iga kuu tasuma hagejale elatisena 300 eurot, siis jääb kostjale ja tema alaealise poja ülalpidamiseks 143 eurot kuus. Kostja on tasunud käesoleva aasta veebruari ja märtsi kuus hagejale elatist 50 eurot kuus. Kostja nõustub tasuma hagejale elatist, kuid mitte rohkem kui 147 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17. aprilli 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 147 eurot kuus alates 15. jaanuarist 2017 kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni 15. jaanuaril 2020. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt kostja poolt omaks võetud ulatuses. Maakohus tuvastas, et hageja õpib alates 19.augustist 2016 Sankt-Peterburgi kutseharidusasutuses Meditsiinikolledž nr 1. Hageja kasuks on varem kohtuotsusega välja mõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hageja isa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis 300 eurot kuus kutsehariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus selgitas, et õppiva või muul põhjusel abivajava täisealiseks saanud lapse elatisenõue peab Eesti kohtupraktika kohaselt olema kulupõhine ja tõendatud. Sellest tulenevalt peab täisealiseks saanud õpinguid jätkav laps oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Täisealiseks saanud isiku puhul eeldatakse, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Maakohus leidis, et hageja ei ole oma tavapäraseid igakuiseid vajadusi, mille katmiseks tal rahalisi vahendeid ei piisa, tõendanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada kostja poolt ülalpidamiskohustuse tekkimist ja ülalpidamise ulatust. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Maakohus leidis, et esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada ning sellise hagi võib kohus jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja taotleb PKS § 102 lg 2 rakendamist, sest kostjal on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Maakohus tuvastas, et kostja keskmine kuusissetulek on 678 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-17808 on kostja kohustatud maksma mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast igakuist elatist alaealisele lapsele E. N. Koos kostjaga elab tema teine alaealine laps G. N. Kostja vabasse käsutusse jääb igakuuliselt 443 eurot, mis jagatuna hageja, kostja ja alaealise G. N vahel on ligikaudu 147 eurot isiku kohta. Kostja on nõus maksma elatist hagejale nimetatud ulatuses. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ja hageja nõue kuulub omaksvõetud ulatuses rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatis 300 eurot alates 15. jaanuarist 2017 kuni hageja keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni ning nõuda Maksu-ja Tolliametist välja andmed kostja 2016. a sissetulekute kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 403 lg-t 1, tehes otsuse kirjalikus menetluses teatamata menetlusosalistele tähtaegu. Maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma arvamust kostja vastusele. TsMS 394 lg 6 sätestab, et kostja vastuse hagile edastab kohus teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega. E-toimikus puudub kostja vastus. Kohtuotsuse tegemise momendiks ei teadnud hageja kostja vastust hagile ega saanud esitada oma arvamust kostja poolt esitatud valeandmete kohta. Maakohus tegi otsuse kostja materiaalset olukorda arvesse võtmata.
Maakohus ei kogunud andmeid kostja sissetulekute kohta. Kostja esitas ühe töökoha palgatõendi, aga hagejale teadaolevatel andmetel töötab kostja kahel juhtival töökohal ja tema töötasu on kaks korda suurem, kui kostja kohtule avaldas. Objektiivse otsuse tegemiseks on vajalik välja nõuda kostja tuludeklaratsioon. Lähtudes kostja poolt esitatud palgatõendist, on kostjalt väljamõistetud elatise summa ja hageja ema kulutused ebavõrdsed. Hageja ema sissetulekud on väiksemad kui kostjal, kuid tema väljaminekud on suuremad. Hageja ülalpidamis- ja õppekulusid kannab ema abikaasa, kes ei ole selleks kohustatud. Mõlemal vanemal on kaks alaealist last (üks neist elab koos emaga ja kostja maksab elatist), keda nad ülal peavad, seejuures on kostja sissetulekud tunduvalt suuremad. Kuni hageja täisealiseks saamiseni, kui ta sai tasuta haridust, maksis kostja elatist 215 eurot kuus. Käesoleval ajal õpib hageja meditsiinikolledži tasulises osakonnas ja hageja kulutused suurenesid kuus 166 euro võrra. Elatis suurusega 147 eurot ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja ei nõustu menetluskulude jaotusega TsMS § 164 järgi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
5.Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, kohtutoimikus olevaid materjale arvestav ning seaduslik. Vastustajal on ainult üks töökoht ja kui kohus peab vajalikuks, siis teeb kohus ise päringu Maksu- ja Tolliametisse kostja sissetulekute kohta. Õiglaseks elatiseks hagejale on 147 eurot kuus. Menetluskulud maakohtus oleks tulnud jaotada TsMS § 163 lg 1 kohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks menetlust lõpetavas lõpplahendis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hageja nõude sisu, suuruse ja õigusliku põhjendatuse välja selgitamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid ning täitmata selgituskohustuse nõude, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada.
7.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei edastanud maakohus hagejale kostja vastust hagile ning lahendas hagiavalduse kirjalikult täiendavaid tähtaegasid määramata, sh ei teavitanud menetlusosalisi otsuse avalikustamise ajast. TsMS § 394 lg 6 kohaselt edastab kohus kostja vastuse teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega. TsMS § 396 kohustab kohut nõudma hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei üle summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Käesolevas tsiviilasjas oli hagi hind maakohtus 2700 eurot (300×9). Ka sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik.
Tsiviilasjas toimiku (tl 22) ja kohtuinfosüsteemi (KIS) kohaselt on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele 3. märtsil 2017. KIS-st nähtuvalt ei ole maakohus kostja vastust teinud hagejale nähtavaks ega ka kättetoimetatavaks. Toimikus puuduvad andmed, et maakohus oleks muul viisil (e-kiri, postiga) edastanud hagejale kostja vastuse ning kohustanud hagejat TsMS § 396 kohaselt sellele vastama. Maakohus on edastanud hagejale 6. märtsil 2017 nõude esitada tõend Eesti Vabariigis omandatud keskhariduse või põhihariduse kohta (tl 31), millele on hageja vastanud 13. märtsil 2017 (tl 3443). Järgnevalt on maakohus 10. aprillil 2017 teinud otsuse, millega rahuldas hageja hagi osaliselt (tl 44 jj). Tsiviilasja toimikust ja KIS-st ei nähtu, et maakohus oleks TsMS § 403 lg 1 alusel määranud tähtajad seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ega määranud kohtuotsuse tegemise tähtaja. Maakohtul on kohustus määrata TsMS § 404 lg 2 kohaselt avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäev ning otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ning sellest menetlusosalisi teavitada. Maakohus ei ole lahendanud otsuses hageja taotlust tulenevalt PKS §-st 104 nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja kostja tuludeklaratsioon. Kostja on esitanud 2. märtsi 2017 tõendi kahe kuu töötasu kohta, millest nähtub, et jaanuaris 2017 on kostja töötasuks olnud 724 eurot 8 senti ja veebruaris 2017 oli töötasu 632 eurot 25 senti (tl 27). Kuna maakohus kostja vastust hagile hagejale ei edastanud, siis ei olnud hagejal võimalik kostja töötasu suhtes seisukohta esitada. Hageja kui täisealine õppiv laps on esitanud hagi kostja vastu elatise saamiseks õppimise ajaks. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega igakuise kulude nimekirja (tl 3 pöördel), tasulise õppeteenuse osutamise lepingu (tl 7). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele vaid on teinud ettepaneku tasuda igakuise elatisena 147 eurot kuus. Kuna maakohus ei edastanud hagejale kostja vastust hagiavaldusele, ei olnud hagejal võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid kostja ettepanekule. TsMS § 436 lg 4 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja nõuet menetledes lähtunud perekonnaseaduse ülalpidamiskohustust reguleerivatest sätetest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja poolt esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada ning sellise hagi võib kohus jätta läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise võimalused sätestab TsMS § 423. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on asunud seisukohale, et käesoleval juhul esineb TsMS §s 423 nimetatud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
9.Käesoleval juhul ei ole maakohus nõuetekohaselt läbi viinud eelmenetlust ja on teinud otsuse rikkudes oluliselt menetlusosaliste õigusi. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul, juhul kui pooled ei sõlmi kompromissi, hinnata nii hageja vajadust ülalpidamisele kui ka kostja suutlikust vajadusele vastavat ülalpidamist anda. Täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel PKS § 97 p-s 2 sätestatud alusel peab hindama täisealise lapse vajadusi ja vanema(te) varalist seisundit ja võimalusi tuvastamaks, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt nt Riigikohus on 19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 12). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
10.Ringkonnakohtul ei ole, arvestades maakohtus puudunud eelmenetlust, võimalik asjas uut otsust teha. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.