Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2017.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasi
M.J. ja M.J. hagi D.J. vastu nõudes
Tsiviilasja number
2-17-3282
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)
elatise suurendamise
Hageja II: M.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja seaduslik esindaja: A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx; e-post: x) Kostja: D.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist S. D. (FIE S. D.’i Õigusbüroo; telefon: xxx xxxx; e-post: x) Kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu menetluses on M.J. ja M.J. hagi D.J. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on 27.05.2011.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-1459 kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis 139,01 eurot ühe lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid elatist suurendada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis miinimumsummas, milleks on alates 01.01.2017.a 235 eurot.
Kostja oma 26.05.2017.a vastuses oli nõus maksma igakuiselt ühe lapse kohta 150 eurot, sest kostja ülalpidamisel on veel kolm last.
30.05.2017.a tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga.
27.06.2017.a esitasid pooled kirjaliku kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss ei kahjusta hagejate huve, arvestades ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel ka teisi alaealisi.
Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti
pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kohus juhib hageja tähelepanu, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1-2 on hagejatel õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-1-69-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.