Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ema ja Xxxx elasid koos detsembrist 2009.a kuni jaanuarini 2016.a. Nende ühine poeg, Xxxx, sündis xxxx.a. Vanemate kooselu taastus aprilli lõpust juuni lõpuni 2016.a, misjärel kostja lõplikult lahkus. Sündinud poega kostja kasvatanud ega ülal pidanud ei ole. 2016.a jooksul on kostja lapse ülalpidamiseks andnud lapse emale, Xxxxle, kokku 630 eurot ja 2017.a jooksul 160 eurot. Sellest rahast ilmselgelt lapse ülalpidamiseks ei piisa. Taotleb kostjalt välja mõista elatis alates 02.02.2017.a seaduses sätestatud minimaalsuuruses kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti taotleb minimaalse elatise väljamõistmist alates lapse sünnist. Arvestades, et 2016.a oli elatise minimaalseks suuruseks 215 eurot ja 2017.a 235 eurot, siis ajavahemikul xxxx.a – 01.02.2017.a tulnuks kostjal lapse ülalpidamiseks maksta 1885 eurot, kostja maksis 790 eurot. Seega tagasiulatuva elatise nõude suuruseks on 1095 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagiga ei nõustu. Väidab, et elas lapse emaga vabaabielus ja tegi lapse ema korteris remonti oma vabast ajast. Väidab, et osales ka lapse ülalpidamises, kuid ei ole säilitanud ostetud asjade kohta tšekke. Hageja ema ja kostja vahel oli kokkulepe raha maksmise kohta ja kostja kandis raha üle vastavalt kokkuleppele. Kostja väitel on ta andnud sularaha Xxxxle, samuti tema lastele. Nõustub elatise väljamõistmisega 235 eurot kuus, kuid tagasiulatuva elatise nõudega ei nõustu mitte mingil tingimusel, sest leiab, et on raha maksnud isegi rohkem, kui oleks pidanud. Tõendada võimalik ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Viktori Rusina ja Xxxxi kooselust sündis xxxx.a poeg Xxxx. Lapse sünniks oli vanemate kooselu lõppenud. Pärast poja sündi see paariks kuuks taastus, kuid lõppes siis uuesti. Hageja väitel on isa last toetanud juhuslike summadena vähesel määral. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on elatise nõude kehtestatud kuupalga alammääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest õigeks võtnud. Seega kuulub elatise väljamõistmise nõue rahuldamisele. Ja elatis kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamisest s.o alates 02.02.2017.a.

2(3)

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi xxxx.a kuni 01.02.2017.a 1095 eurot, mis on arvestatud tulenevalt kehtinud miinimumelatise suurusest, millest on maha võetud kostja poolt tasutud elatis. Vaidlust ei ole, et osaliselt on kostja last ülal pidanud ja tasutud elatise on hageja nõude esitamisel juba tasaarvestanud. Kostja on väitnud, et on last toetanud ka suuremas ulatuses, kuid väiteid tõendanud ei ole. Kostja väite, et on oma kuludega teinud remonti poja ema korteris, jätab kohus arvestamata. Kuigi asjaolus vaidlust ei ole, toimus see enne lapse sündi, seega ei ole seotud lapse ülalpidamisega. Kuna lapse vanemad elasid nimetatud korteris ühise perena ca 7 aasta jooksul, siis ei saa lugeda remondi tegemist kostja poolt oma elukohas tulevase lapse toetuseks. Nõue tagasiulatuva elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.