Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused Xxxx ja Xxxx ́il on ühine tütar, 10.12.2014 sündinud Veronika Malõseva. Xxxx põlvnemine Xxxxist on tuvastatud Harju Maakohtu 09.05.2016 õigeksvõtul põhineva otsusega (tl 27). Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja PKS § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama. Viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Vaidlust ei ole, et laps elab koos emaga. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab igakuist elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 17.10.2016. Kehtiv kohtupraktika on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses vaja tõendada.

Menetluskulude jaotus Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 18.04.2017. Kohtuvälised kulud moodustavad kokku 366 eurot, millele lisandub käibemaks 73,20 eurot, kokku seega 439,20 eurot. Kostja on märkinud, et arvestades hagiavalduse pikkust ja õiguslikku mittekeerukust, on üks tund veidi palju, mille tõttu palus kostja seda vähendada kuni kolmveerand tundi (punkt 2). Lisaks on hageja koostanud punkti 4 järgi 19. jaanuaril seisukoha, mille sisuline pikkus taaskord ei ole selline, mis vajaks õigusteadmisega esindajal tervet tundi, kopeeritud on Riigikohtu lahendit ja elatise maksmise sätteid. Selles osas seisukoha tähtsus menetluses on küsitav ja seetõttu palus kostja üldse jätta välja mõistmata. Muus osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 27.12.2016 hagiavalduse pikkusega 2 lehekülge, millest 0,5 lehekülge oli menetluse käigu ja hagiavalduse asjaolude kirjeldust ning ülejäänud 0,5 lehekülge oli õiguslikku analüüsi. Kohus eeldab, et advokaat on kehtiva õiguse ja praktikaga kursis ning omab sellist vilumust, et suudab tööd teha mõistliku kiirusega. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud hagiavalduse koostamise ajakulu kokku 0,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 19.01.2017 seisukoha pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Sisulisest osast poole moodustas viitamine Riigikohtu praktikale ning ülejäänud osa moodustasid hageja vastuväited kostja seisukohale. Kohus märgib, et professionaalselt advokaadist esindajalt võib ja tuleb eeldada, et klient saab teenust, mille osutaja on juba vastava Riigikohtu praktikaga kursis. Lisaks ei pidanud advokaat selle vaidluse raames tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul antud seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,5 tundi. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 2,66 tunni (0,08 + 0,5 + 0,08 + 0,5 + 0,25 + 0,5 + 0,25 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (100 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Xxxx ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kokku tuleb Xxxx mõista Xxxx kasuks välja menetluskulud summas 319,20 eurot [(2,66 x 100) + 20 %]. Xxxx menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 120 eurot (439,20 - 319,20). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.