Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-16205
Tsiviilasi
TM hagi kohtutäitur Svetlana Põllu vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.09.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6372 eurot 36 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Svetlana Põllu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apiellatsioonimenetluses vastustaja): TM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): kohtutäitur Svetlana Põld (isikukood X, büroo asukoht Kuressaare linn), lepinguline esindaja Reet Vokk Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: kohtutäitur Enno Kermik (isikukood XXXXXXXXXXX, büroo asukoht Kuressaare linn) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht Tallinn), lepinguline Kairi Koppel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Pärnu Maakohtu 29.09.2014 otsust kostjalt kahuhüvitisena 7,79 euro väljamõistmise osas, mõistes sama summa kostjalt hageja kasuks välja alusetult 1(11)
saaduna. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Lugeda Pärnu Maakohtu 29.09.2014 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "2.1 Hagi rahuldada. 2.2 Välja mõista kohtutäitur Svetlana Põllult TM kasuks 6364,57 eurot kahjuhüvitisena ning 7,79 eurot alusetult saaduna."
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Keelduda vastustaja (hageja) poolt 01.06.2015 seisukohale lisatud tõendi – kohtutäitur Enneo Kermiku 21.04.2011 e-kirja väljatrükk – vastuvõtmisest.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja, kohtutäitur Svetlana Põld kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TM (hageja) esitas 11.04.2014 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus mõista kohtutäitur Svetlana Põllult (kostja) hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6372,36 eurot.
2.11.06.2003 esitas hageja esitas kohtutäitur Svetlana Põllule täitmiseks Saare Maakohtu 31.10.2002 otsuse tsiviilasjas nr 2-218/2002. Võlgnik JS-le kuulus Kaarma vallas XXXXX külas kinnistu. Kostja ei arestinud kinnistut. Kinnistu arestis kohtutäitur Enno Kermik 20.02.2014. 16.03.2011 esitas kostja hageja nimel kohtutäitur Enno Kermikule avalduse ühinemiseks täitemenetlusega nr 180/2003/810, märkides hageja nõude suuruseks 150,38 eurot, kuigi hageja nõude tegelik suurus oli enam kui 12 000 eurot. Hageja sai kinnistu müügist 6364,57 euro võrra vähem raha kui oleks saanud. Kostja jättis arestimata võlgnikul kinnisasja müügist tekkiva nõude ostja vastu kinnistu müügihinna saamiseks. Nõude arestimise korral ei oleks võlgnikul olnud võimalik lasta osa kinnistu müügihinnast kanda üle tema poolt nimetatud kolmandatele isikutele. Kostja jättis hagejale selgitamata, et hagejal on õigus esitada kohtutäitur Enno Kermikule avalduse täitemenetlusega ühinemiseks. Kostja tekitas olukorra, kus hageja ei olnud teisest täitemenetlusest teadlik. Kostja on hageja nõude rahuldamiseks saadud 150,38 eurost võtnud endale alusetult 7,79 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Ajavahemikul 12.06.2003 kuni 20.02.2004 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6416 koosmõjus §-ga 48 kohaselt võis võlgniku kinnisasja arestida üksnes sissenõudja avalduse alusel. Hageja ei ole kostjale kirjalikult avaldanud, et soovib sissenõude pööramist just võlgnikule kuuluvale kinnisasjale. Nõue on aegunud. Kostja saatis kohtutäitur Enno Kermikule täiteasjas nr 181/2003/680 18.04.2007 rahalise nõude
2(11)
arestimise akti, millega kohustas mitte välja maksma võlgnikule 110 080,96 krooni. Akt kuulus täitmisele kohtutäitur Enno Kermiku poolt. Kolmandate isikute seisukohad
5.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel kohtutäitur Enno Kermik nõustus hagejaga selles, et kostja tegevuse tulemusel on hageja saanud kahju. Täitemenetluse ühinemise avaldus oli valesti koostatud. Enno Kermik teavitas 21.04.2011 kohtutäitureid JS vara müügist ja küsis veelkord, kas kellelgi on nõudeid, mida Enno Kermikule ei ole esitatud.
6.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel ERGO Insurance SE toetas kostja vastuväiteid. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus tegi 29.09.2014 otsuse, millega rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6372,36 eurot ja jättis poolte menetluskulud kostja kanda.
8.Maakohus tuvastas muu hulgas järgmised asjaolud:
8.1.Kostja viis hageja kui sissenõudja avalduse alusel läbi täitemenetlust täiteasjas nr 181/2003/680 võlgniku JS suhtes.
8.2.Täitemenetluses nõudis hageja igakuist hüvist summas 1850 krooni 15.09.1999 sündinud M-MT ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.09.2017 või kuni õpingute lõpuni, kui laps täisealiseks saamisel jätkab õpinguid päevases õppevormis, ja kohtukulu 590 krooni.
8.3.18.04.2007 edastas kostja kohtutäitur Enno Kermikule rahalise nõude arestimise akti, millega arestis võlgniku nõudeõiguse kohtutäituri suhtes ja keelas võlgnikule väljamaksete tegemise.
8.4.16.03.2011 esitas kostja kohtutäitur Enno Kermikule sundtäitmisega ühinemise avalduse. Avalduse põhjendava osa punktis 2 oli märgitud, et täiteasjas nr 181/2003/680 on hageja kasuks sissenõutava summa suurus 150,38 eurot.
8.5.21.04.2011 sõlmiti JS ja OÜ Kastani Metsad vahel müügileping, millega viimane ostis võlgnikule kuuluva kinnistu 14 060,56 euro eest.
8.6.Sellest summast kandis kohtutäitur Enno Kermik kostjale 150,38 eurot. Hagejale kandis kostja tulemi summas 118,24 eurot 27.04.2011.
8.7.32,14 eurot kandis kostja täitekulude katteks enda kontole.
8.8.Võlgniku kinnisasja müügist üle jäänud summadest kandis Kuressaare notar Gerda Pitk JS soovil 1000 eurot MK pangakontole ning 5864,57 eurot RV pangakontole.
9.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
10.Hagejal jäi kostja raske hooletuse tõttu täitemenetluses saamata tema kasuks kohtuotsusega välja mõistetud hüvise osa. Kohtutäitur korraldab erapooletult täitemenetlust, mis on suunatud võlausaldaja nõude rahuldamisele võlgniku vara arvel. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama
3(11)
täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8). RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja rikkus TMS §-st 8 tulenevat kohustust.
11.Kostja tegi raske hooletuse tõttu täitetoimingu mittekohaselt (esitas hageja eest ilma hageja nõusolekuta ebatäpseid andmeid sisaldava ühinemisavalduse). Kostja poolt raske hooletuse tõttu tehtud mittekohase haldustoimingu tõttu jäi hagejal saamata täitemenetluse käigus 6372,36 eurot.
12.Raha saamata jäämises võlgnik JS vara müügist on süüdi kostja, mitte kohtutäitur Enno Kermik. Hagejal tekkis varaline kahju kostja süülise ja õigusvastase käitumise tulemusena. Kostja käitumise ja hagejal tulu saamatajäämise vahel on põhjuslik seos. Teine kohtutäitur ei ole kohustatud kontrollima täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri tegevust ega tema koostatud dokumentides olevate summade õigsust.
13.Saanud teada sellest, et võlgnik JS suhtes viib sundtäitmist läbi ka kohtutäitur E. Kermik ning et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja, oli kostjal kohustus selgitada hagejale tema õigust esitada TMS § 149 alusel selle sundtäitmisega ühinemiseks avaldus kohtutäitur E. Kermikule. On alus eeldada, et kui kostja oleks täitnud oma selgitamiskohustuse ning selgitanud hagejale tema õigust ühineda nimetatud sundtäitmisega, oleks hageja vastava avalduse esitanud ise. Samuti on alus eeldada, et kui hageja oleks ise sellise avalduse esitanud, oleks ta märkinud selles oma nõude õige suuruse. Jättes selgitamiskohustuse täitmata, tekitas kostja olukorra, kus hageja ei olnud teadlik sellest, et võlgniku suhtes viib sundtäitmist läbi ka teine kohtutäitur, ega sellest, et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kuna hageja neid asjaolusid ei teadnud, ei saanud ta kasutada oma õigust nimetatud sundtäitmisega ise ühinemiseks ning selle tõttu jäi kohtutäitur E. Kermikule teatamata hageja nõude õige suurus. Hageja nõude õige suuruse mitteteadmine kohtutäitur E. Kermiku poolt aga tõi kaasa selle, et viimane nõustus kinnistu müügilepingu sõlmimisel sellega, et osa kinnistu müügihinnast kantakse müüja (võlgniku) soovil üle tema poolt nimetatud kolmandate isikute pangakontodele. On täielik alus eeldada, et kui kohtutäitur E. Kermik oleks müügilepingu sõlmimise ajal teadnud hageja nõude õiget suurust, oleks ta nõudnud kogu kinnistu müügihinna kandmist enda ametialasele pangakontole ning sellisel juhul oleks hageja saanud võlgniku kinnisasja müügihinnast 6364,57 eurot rohkem, kui ta sai. Seega kostja ei viinud täitemenetlust läbi sissenõudja huvides.
14.Lisaks on kostja võtnud kohtutäitur E. Kermikult hageja nõude rahuldamiseks saadud 150,38 eurost alusetult endale 7,79 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud 12.06.2003 otsused mõista võlgnikult välja täituritasu 354 krooni (koos käibemaksuga) ja täitekulu 27 krooni, mõlemad kokku 381 krooni (I kd, tl 10). Nimetatud summa eurodes on 24,35. Kuid täitetoimiku kohaselt (I kd, tl 11-12) kandis kostja 27.04.2011 kohtutäitur E. Kermikult saadud rahast enda isiklikule kontole üle 32,14 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on kostja võtnud ilma aluseta endale 7,79 eurot võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast. Ka nimetatud summa jäi hagejal võlgniku kinnisasja müügist saamata, mis tähendab, et ka see summa on hagejal kostja süül saamata tulu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4(11)
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
16.Maakohus ei ole põhjendanud, millisest normist tulenes kohtutäituri kohustus selgitada hagejale õigust esitada TMS § 149 alusel sundtäitmisega ühinemise avaldus. 1993. aasta TMS ei sätestanud sissenõudega ühinemist, seega ei saanud kostjal ka sellist selgitamiskohustust tekkida. Maakohus ei ole tuvastanud TMS-ist tuleneva kohustuse rikkumist kostja poolt. Maakohtu otsusest on võimalik välja lugeda, et kostjate heidetakse ette tegevusetust. Sel juhul on maakohus jätnud hindamata RVastS § 7 lg 2. TMS §-st 8 tulenev üldine selgitamiskohustus hakkas kehtima 01.01.2006. Nõue on aegunud. Hageja oli kohtutäitur Enno Kermiku menetluses olevast täiteasjast teadlik, sest hagejale saadeti 18.04.2007 rahalise nõude arestimise akt.
17.Maakohus on oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-t 1, jättes tuvastamata rikutud kohustuse tekkimise aja. Rikkumise ajaline tuvastamine on oluline vastutuse kohaldamise ja aegumise seisukohast. Kuni 01.01.2006 kuulunuks kohaldamisele KTS § 6 lg 1 ja kahju õigusvastase tekitamise sätted VÕS-is. Kuni 01.01.2010 kuulunuks kohaldamisele KTS § 6 lg 3 ja RVastS. Alates 01.01.2010 reguleerib vastutust KTS § 9.
18.Maakohus on kohaldanud vääralt RVastS § 7 lg-t 1, jättes kontrollimata kahju hüvitamist välistavad asjaolud. Kostja esitas kohtutäitur Enno Kermikule 28.04.2007 rahalise nõude arestimise akti, millega kohustas mitte välja maksma võlgnikule 110 080,96 krooni. Akt on jõus. Aktist nähtub, et TMS § 114 lg-st 5 tulenevalt kehtib arestimise akt, kuni see tühistatakse. Maakohus on jätnud kostja vastuväite ja esitatud tõendi täielikult käsitlemata.
19.Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kuna ka hageja oli täitmisavalduse ühinemise tulemusel sissenõudjaks kohtutäitur Enno Kermiku täitemenetluses, oli müügiks loa andmise eelduseks ka hageja nõusolek. Kui kohtutäitur Enno Kermik oleks järginud TMS § 102 lg-s 1 sätestatud kohustust küsida müügiks hageja nõusolekut, oleks hagejal olnud võimalik ühinemisavaldus heaks kiita või mitte. Sellest tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, et kostja ei viinud täitemenetlust läbi hageja huvides. Täitemenetlust läbi viinud kohtutäituriks oli Enno Kermik. Hageja poolt ühinemisavalduse heaks kiitmata jätmine ei saa kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Menetlusosaliste seisukohad
20.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
21.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Enno Kermik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
22.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel ERGO Insurance SE ei esitanud apellatsioonkaebuse kohta seisukohta. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta osas, mis puudutab 7,79 euro väljamõistmist kostjalt kahuhüvitisena ning mõista sama summa kostjalt välja alusetult saaduna. Lisaks tuleb täiendada otsuse põhjendusi. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
5(11)
24.Hageja on pidanud enda kahjuks ka 7,79 eurot, mille kostja on võtnud kohtutäitur E.Kermikult hageja nõude rahuldamiseks saadud 150,38 eurost alusetult endale. Maakohus on hageja sellise käsitlusega nõustunud ning mõistnud kõnealuse 7,79 eurot kostjalt välja kahjuna. Kolleegium märgib, et hageja poolt hagi alusena esitanud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatu ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 8). Hagi alusena esitatud asjaoludel ei ole kõnealune 7,79 eurot kolleegiumi arvates käsitletav kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna, vaid kostja on hageja arvel selle võrra alusetult rikastunud.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 12.06.2003 teinud otsused mõista võlgnikult välja täituritasu 354 krooni (koos käibemaksuga) ja täitekulu 27 krooni (I kd, tl 10 ja 10pöördel), need summad kokku moodustavad 381 krooni. 381 krooni ekvivalent eurodes on 24,35. Täitetoimiku kannetest järelduvalt kandis kostja 27.04.2011 kohtutäitur E.Kermikult saadud rahast enda isiklikule kontole üle aga 32,14 eurot (I kd, tl 11pöördel). Kostja pole kohtumenetluses vastupidist ka väitnud. Tõenditest ei nähtu, et kostjal olnuks kinnisasja müügi tulemist õigus täituritasu ja täitekulu hüvitamiseks kinni pidada rohkem kui 24,35 eurot. Asja materjalide juures on küll 18.04.2007 rahalise nõude arestimise akt, milles on märgitud kohtutäituri tasu suuruseks 12 230,06 krooni ja täitemenetluse läbiviimise kulude suuruseks 148,90 krooni (I kd, tl 47). Samas ei ole esitatud otsuseid sellises summas kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmiseks. Eeltoodust järelduvalt leiab kolleegium, et kostja on võtnud õigusliku aluseta endale 7,79 eurot (32,14€ – 24,35€) võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast.
26.Vastav summa tuleb kostjalt välja mõista kui alusetult saadu RVastS § 22 lg 1 ja VÕS 1028 lg 1 järgi. Vastavalt tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 6364,57 eurot kahjuhüvitisena ning 7,79 eurot alusetult saaduna.
27.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja kohtutäiturina on rikkunud TMS §-st 8 tulenevat selgitamiskohustust (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p-d 40-44). Samas on õige kostja etteheide, et maakohus pole otsuses põhjendanud, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et kui hageja oleks olnud sundtäitmise ühinemise õigusest teadlik, oleks hageja nimetatud avalduse esitanud ise. Maakohus on jätnud tuvastamata põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud isiku käitumise ja tekkinud kahju vahel (RVastS § 7 lg 4, VÕS § 127 lg 4). Samuti ei ole maakohus tuvastanud, millisest ajast kostja tegevus selgituskohustuse rikkumisel süüliseks muutus. Kuivõrd selgitamiskohustuse rikkumine on käsitletav tegevusetusena, siis tulnuks maakohtul süü küsimuse üle otsustamisel analüüsida, mis ajahetkest kostja tegevusetus süüliseks muutus. Vastavas osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
28.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul pole hageja kohtumenetluses tõendanud, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kohtutäituri poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmisega. Hageja väide, mille kohaselt tuleb eeldada, et kui kostja oleks oma selgitamiskohustuse täitnud, oleks hageja vastava avalduse esitanud (I kd, tl 4), põhineb hageja subjektiivsel eeldusel ja on tõendamata. Ainuüksi nimetatud väite alusel pole kolleegiumi hinnangul võimalik jõuda järeldusele, et kostja tegevusetus selgituskohustuse täitmata jätmisel põhjustas hagejale kahju tekkimise. Sellest tulenevalt pole kolleegiumi hinnangul täidetud eeldused kostjalt
6(11)
kahjuhüvitise väljamõismiseks kahju õigusvastase tekitamise eest selgituskohustuse rikkumise tõttu. Eeltoodust johtuvalt puudub vajadus analüüsida, kas nimetatud rikkumisest tulenev kahjunõue võib olla aegunud.
29.KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Sama lõike teise lause kohaselt vastutab kohtutäitur ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduses reguleerivad kahju hüvitamist §-d 7 jj. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, kas kohus on vastavat eeldust kontrollinud. Ka selles aspektis tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
30.Juhul kui kahju tekitati avaliku võimu kandja poolt ja avalik-õiguslikus suhtes, on kahju hüvitamise eelduseks see, et isik oleks kasutanud kahju vältimiseks kohaseid õiguskaitsevahendeid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-47-08, p 22). Esmaseid õiguskaitsevahendeid RVastS § 7 lg 1 tähenduses tuleb kasutada selleks, et vältida kahju tekkimist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-2-10, p 20). Kolleegiumi hinnangul on hageja tõendanud, et tegi enda poolt mõistlikult võimaliku, et vältida kahju tekkimist. Hageja on väitnud, et sai kahju tekkimisest teada pärast 27.04.2011, mil tema kontole laekus 118,24 eurot. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tundnud täitemenetluse käigu vastu huvi 09.03.2011 saadetud e-kirjas (I kd, tl 163). Hiljem, 02.05.2011 pöördus hageja kostja poole selgituste saamiseks (I kd, tl 20-21). Selleks ajaks oli võlgniku kinnisasi 21.04.2011 notar Gerda Pitk poolt tõestatud tehinguga juba võõrandatud (I kd, tl 15, 16-19). Tõenditest ei nähtu, et hageja oli või pidi olema toimuvast tehingust või sundtäitmisega ühinemise avalduse sisust teadlik enne tehingu toimumist ja oleks seetõttu saanud varem kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju tekkimist vältida. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja pole rikkunud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kohustust võtta kasutusele õiguskaitsevahendeid kahju tekkimise vältimiseks või kahju vähendamiseks.
31.RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 1 regulatsioon sisustab deliktiõigusliku õigusvastasuse, mille aluseks võib olla ka kahju tekitaja õigusvastane tegu (ebakorrektse sundtäitmisega ühinemise avalduse saatmine), mida ongi hageja kostjale ette heitnud.
32.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud saamata jäänud tulus seisneva kahju korral peab kahju hüvitama kohustatud isik RVastS § 13 lg 2 järgi tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. Kuivõrd kostja käitumise õigusvastasus põhineb TMS § 8 rikkumisel, tuleb süü küsimuse üle otsustamisel analüüsida seda, kas kostja oli TMS §-st 8 tuleneva kohustuse rikkumises ehk ebaõige sisuga sundtäitmisega ühinemise avalduse koostamises ja edastamises süüdi. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel
7(11)
tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides (RVastS § 13 lg 3).
33.Kohtutäitur, s.o sõltumatut avalik-õiguslikku ametit pidav isik (KTS § 2), peab täitma oma ametikohustusi erapooletult ja hoolsalt, juhindudes oma tegevuses täitemenetluse seadustikust. Kostja pole tõendanud, et ebaõigete andmete märkimist sundtäitmisega ühinemise avaldusse poleks saanud vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Täitemenetluse korraldajana lasub kohtutäituril täitetoimingute teostamisel kõrgendatud hoolsuskohustus, mistõttu oli kostja kohustuseks veenduda edastatava avalduse sisu korrektsuses. Hageja poolt esitatud tõendist (I kd, tl 22) nähtub, et kostja on hagejale tunnistanud, et tegemist oli kohtutäituri abi eksimusega. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kostja pole teostanud täitetoimingut kohtutäiturilt nõutava hoolsusega ning seega oli kostja tegevus täitetoimingu mittekohasel läbiviimisel süüline. Kohtutäitur vastutab ka oma büroo töötajate süüliste tegude eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, asudes seisukohale, et tegemist on raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kolleegium lisab, et tõenditest järelduvalt ei ole kostja hooletus (st väline hooletus) subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Mõistlik isik kostja olukorras oleks pidanud sissenõutava summa õige suuruse (12 236,65 eurot) teatamise vajadusest aru saama. Kolleegium märgib, et kohtutäituri poolt oma ametialaste kohustuste (hooletusest tingitud) rikkumised ei saa üldjuhul olla (subjektiivselt) vabandatavad.
34.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et apellandi süüd välistavaks asjaoluks on see, et apellant edastas kohtutäitur Enno Kermikule rahalise nõude arestimise akti, milles keelas võlgnikule väljamaksete tegemise. Kolleegium nõustub iseseisva nõudeta kolmanda isikuga hageja poolel, et TMS §-de 111 ja 114 alusel koostatava rahalise nõude arestimise aktiga arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Rahalise nõude arestimise aktiga arestib kohtutäitur nõudeõiguse, mis on (või tekib tulevikus) võlgnikul kolmanda isiku suhtes. Antud juhul edastas kostja kohtutäitur Enno Kermikule rahalise nõude arestimise akti ning keelas teisel kohtutäituril võlgnikule väljamaksete tegemise. Olukorras, kus kinnisasja müügi tulemusena ei laekunud kohtutäituri kontole raha, mille väljamaksmist oleks võlgnikul olnud õigus kohtutäiturilt nõuda, puudus teisel kohtutäituril võimalus rahalise nõude arestimise akti täitmiseks. Rahalise nõude arestimise akt ei ole samastatav sundtäitmisega ühinemise avaldusega TMS § 149 mõttes ega asenda seda.
35.Eespool märgitu ei anna siiski kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
36.Muus osas järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Muu hulgas nõustub kolleegium maakohtuga, et tõendatud on kostja hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva ebakorrektse täitetoimingu tegemine ning selle põhjuslik seos hagejale tekkinud varalise kahjuga. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud maakohtu menetluses menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
37.Vastuseks apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist.
38.Kostja arvates ei reguleerinud kuni 31.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustik (TMS) sissenõuetega ühinemist ja vastav regulatsioon tekkis alates 01.01.2006. Apellant leiab, et
8(11)
seetõttu ei olnud tal võimalik sundtäitmisega ühineda varem, kuigi asjaolust, et kohtutäitur Enno Kermik võlgniku kinnisasja arestis, sai kostja teadlikuks juba 2004. aastal. Kolleegium apellandi sellise käsitlusega ei nõustu. Kuni 31.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustik, ennekõike selle § 43 sätestas, et sissenõude teostamisel võivad sissenõudega ühineda isikud, kellel on võlgniku suhtes täitedokumente teistes asjades. Seega olgugi, et ühinemisavalduse menetlemise kord polnud täpselt reguleeritud, nägi kuni 31.12.2005 kehtinud TMS ette siiski võimaluse sissenõudega ühineda, mistõttu polnud sissenõudega ühinemine seaduse regulatsiooni tõttu takistatud. Sellest tulenevalt oli kostjal võimalik juba 2004. aastal esitada kohtutäitur Enno Kermikule avaldus sissenõudega ühinemiseks sel ajal kehtinud TMS §-i 43 alusel. 01.01.2006 jõustunud TMS-is regulatsiooni täpsustati ja §-s 149 märgiti sundtäitmisega ühinemise täpsem kord ning tingimused. Vastava sätte alusel edastas kostja kohtutäitur Enno Kermikule sundtäitmisega ühinemise avalduse 16.03.2011.
39.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et olukorras, kus kinnisasja on arestinud teine kohtutäitur, puudus kostjal õigus seada kinnisasjale täiendavat keelumärget ja kinnisasja teistkordselt arestida. See väide pole aga vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohane, kuivõrd hageja kahjunõue ei põhine etteheitel, et kostja pidanuks kinnisasja ise arestima.
40.Sarnaselt alates 01.01.2006 kehtivale TMS-ile kohustas kuni 31.12.2005 kehtinud TMS kohtutäiturit tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 28 lg 1). Seega pole korrektne apellandi väide, mille kohaselt puudus kohtutäituril enne 01.01.2006 TMS-i redaktsiooni kehtima hakkamist selgituskohustus. Tsiviilasja materjalide kohaselt jättis kostja hagejale selgitamata võimaluse ühineda teise kohtutäituri menetluses oleva täitemenetlusega. Vastav kohustus tulenes kostjale kuni 31.12.2005 kehtinud TMS § 28 lg-st 1 ning alates 01.01.2006 kehtivast TMS §-st 8. Maakohus on oma otsuse põhjendustes TMS §-le 8 viidanud ja selgitanud, et viidatud sättest tulenes kohtutäituri kohustus selgitada menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi. Seetõttu pole põhjendanud apellandi etteheide, mille kohaselt pole maakohus põhjendanud, millisest normist tulenes kostjale kohustus selgitada sissenõudjale sundtäitmisega ühinemise võimalust.
41.TMS § 149 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. TMS § 149 lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei näe täitemenetluse seadustiku regulatsioon ette, et sundtäitmise ühinemise avalduse esitamise õigus oleks vaid kohtutäituril. TMS §-i 149 tõlgendamise tulemusena võib jõuda järeldusele, et vastav õigus on ka sissenõudjal, kes võib pöörduda avaldusega otse võlgniku kinnisasja arestinud kohtutäituri poole.
42.Ühinemisavalduse esitamist ja kohtutäituri positsiooni ühinemisavalduse esitamisel on analüüsinud ka Riigikohus 29.01.2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13. Määruse punktis 13 märkis Riigikohus, et ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka sissenõudja eest, kes esitas talle TMS § 23 järgse täitmisavalduse. Ühinemisavaldust esitav kohtutäitur ei ole selles menetluses sissenõudja esindaja, vaid ta on menetlusökonoomia ja tõhusa täitemenetluse huve silmas pidades käsitatav üksnes avalduse tehnilise edastajana. Ühinemisavalduse esitamiseks peab kohtutäituril olema
9(11)
sissenõudja nõusolek või hilisem heakskiit. Kohtutäituri vahendusel esitatavale TMS § 149 järgsele avaldusele tuleb lisada samasugused dokumendid nagu TMS § 23 järgsele täitmisavaldusele. Sellest tulenevalt on Riigikohus viidatud lahendis tõdenud, et sundtäitmisega ühinemise avalduse võib esitada ka sissenõudja ise.
43.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd nimetatud õigus tuleneb TMS § 149 lg-st 1 ning arvestades, et TMS §-i 8 kohaselt on kohtutäituri kohustuseks selgitada menetlusosalisele tema õigusi täitemenetluses, oli kostjal kohtutäiturina tulenevalt TMS §-st 8 kohustus vastava õiguse olemasolust sissenõudjat ka teavitada. Vastav kohustus tekkis kostjal mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada kohtutäitur Enno Kermiku poolt võlgniku kinnisasja arestimisest. Kostja kinnitusel toimus see juba 2004. aastal.
44.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et täitemenetluses puudus kohtutäituril kohustus esitada ühinemisavaldus TMS §-i 149 alusel. KTS § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur korraldab erapooletult täitemenetlust, mis on suunatud võlausaldaja nõude rahuldamisele võlgniku vara arvel. TMS §-st 8 tuleneb kohtutäituri kohustus täitemenetluse korraldajana võtta kasutusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Üheks selliseks lubatud abinõuks on TMS § 149 lg-s 1 sätestatud õigus ühineda sissenõudja nimel teise kohtutäituri poolt läbiviidava sundtäitmisega ja osaleda võlgniku kinnisasja müügist saadud tulemi jagamisel. Sellest tulenevalt olukorras, kus võlgniku kinnisasjale oli pööranud sissenõude teine kohtutäitur, kostja oli sellest teadlik ja sissenõudja soovis võlgniku varale sissenõude pööramist, oli kostjal TMS §-st 8 tulenev kohustus edastada teisele kohtutäiturile avaldus sundtäitmisega ühinemiseks. Nimetatu on käsitletav haldustoimingu (täitetoimingu) tegemise kohustusena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 13).
45.Puudub vaidlus küsimuses, et apellant oli teadlik sellest, et kohtutäitur Enno Kermik pöörab sissenõuet võlgniku kinnisasjale. Avalduses täitemenetluse algatamiseks (I kd, tl 7) oli hageja 11.06.2003 märkinud, et soovib sissenõude pööramist võlgniku varale. Ka hageja poolt kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et hageja soovis osaleda võlgniku kinnisasja müügist saadud tulemi jagamisel, kuid heitis kostjale ette ebakorrektse sisuga avalduse edastamist ja hooletust. Tulenevalt eelmainitust on kolleegium seisukohal, et apellandil oli kohtutäiturina kohustus järgida TMS §-st 8 ja § 149 lg-st 1 (nende koosmõjus) tulenevat kohustust ja edastada ühinemise avaldus teisele kohtutäiturile, kes võlgniku kinnisvarale sissenõuet pööras.
46.TMS §-i 8 kohaselt on kohtutäituri kohustuseks koguda täitemenetluseks vajalikku teavet. Puudub vaidlus, et kostja edastas kohtutäitur Enno Kermikule 16.03.2011 avalduse, milles märkis hageja avalduse alusel läbiviidavas täitemenetluses sissenõutava summa suuruseks 150,38 eurot. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust asjaolus, et nõude tegelikuks suuruseks oli 02.05.2011 seisuga 12 236,65 eurot. Eeltoodust johtuvalt on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et kostja edastas teisele kohtutäiturile ebakorrektse sisuga avalduse. Sellega rikkus kostja TMS §-ist 8 tulenevat kohustust koguda täitemenetluse läbiviimiseks vajalikku informatsiooni ning võtta kasutusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
47.Apellandi seisukoht, mille kohaselt võlgniku kinnisasjale sissenõude pööranud kohtutäitur Enno Kermik oleks tulenevalt TMS §-st 102 olnud kohustatud küsima hageja nõusolekut kinnisasja müümiseks, pole kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Sundtäimisega ühinemise
10(11)
avalduse menetlemisel on kohtutäitur sarnaselt täitemenetluse algatamisega seotud formaliseerituse põhimõttega, millest tulenevalt puudub kohtutäituril pädevus hinnata täitmisele esitatud nõude põhjendatust. Sundtäimisega ühinemise avalduses sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab seetõttu kostja täitemenetluse korraldajana ja täitetoimingu (sundtätmise ühinemise avalduse koostamine ja edastamine) teostajana.
48.Ebaõige on apellandi arvamus, et sundtäitmise ühinemise avalduse rahuldamise tulemusena muutus täiteasjas nr 181/2003/680 täitemenetlust läbi viiv kohtutäitur. Selline seisukoht ei tulene seadusest. TMS §-i 149 kohane sissenõudega ühinemise eesmärk on eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte täitetoimiku üleandmine teise kohtutäituri menetlusse.
49.Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud muu hulgas sellele, et maakohus on jätnud osa hageja poolt esitatud väited otsuses käsitlemata. Nende väidete käsitlemata jätmine ei muuda kolleegiumi hinnangul maakohtu otsust iseenesest ebaõigeks ega anna alust otsuse tühistamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka selgitanud, kuidas see minetus võis mõjutada maakohtu otsuse lõppjäreldusi.
50.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas veel lahendamata taotlused. Hageja on lisanud 01.06.2015 ringkonnakohtule esitatud seisukohale tõendina kohtutäitur Enno Kermiku 21.04.2011 e-kirja väljatrüki. Hageja hinnangul nähtuvad sellest asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Tõendit ei saanud hageja avaldatu kohaselt varem esitada, kuna kõnealuse e-kirja olemasolu ja sisu sai hageja esindajale teatavaks alles 19.03.2015. Kolleegiumi hinnangul ei esine praegusel juhul õiguslikke aluseid vastustaja poolt pärast apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja lõppu esitatud tõendi vastuvõtmiseks. Samuti oli 21.04.2011 e-kiri selle sisust nähtuvalt tegelikult olemas juba asja menetlemise ajal esimese astme kohtus ning hagejal (ja tema esindajal) olnuks eelduslikult võimalik sellest e-kirjast ka varasemalt teada saada. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus hageja 01.06.2015 menetlusdokumendile lisatud tõendi vastuvõtmisest. Kuivõrd tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. Menetluskulude jaotus
51.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kolleegium ei näe alust muuta menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulude jaotust.
52.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.