Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-13-16205

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-13-16205 Lepingu p-s 4.1 palus kohtutäitur E. Kermik kustutada kinnistusraamatust kinnisasja käsutamise keelumärke ning lepingu p-s 4.2 müüja lubas ja ostja avaldas soovi kustutada kinnistusraamatust senine kanne J Si kui omaniku kohta ning kanda kinnistu omanikuna sisse ostja. Nimetatud avalduste alusel tehti kinnistusraamatus muudatused 5. mail 2011. Hageja andmetel kandis notar Gerda Pitk võlgnik J Si kinnistu müügihinna üle müügilepingus märgitud isikutele selles märgitud ulatuses. Vastavalt kostja poolt 16. märtsil 2011 kohtutäitur E. Kermikule esitatud avaldusele kandis viimane võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast kostjale üle 2130.69 eurot. Nimetatud summas sisaldus ka hageja kasuks toimuvas täiteasjas üle kantud 150.38 eurot. Viimasena märgitud summast kandis kostja 27. aprillil 2011 hagejale üle 118.24 eurot ning enda isiklikule kontole 32.14 eurot.

2-13-16205 avaldus kinnisasja käsutamise keelumärke sissekandmiseks Eesti Vabariigi kasuks, oli kostjal õigus ja kohustus arestida nimetatud kinnistu hageja kasuks. Kostja ei arestinud võlgnikule kuulunud kinnistut. On alus eeldada, et kui kostja oleks arestinud võlgnikule kuulunud kinnistu, oleks hageja saanud oma nõudest kostja poolt enampakkumisel või muul viisil müümise korral kinnistu müügihinna arvel rahuldatud oluliselt suurema osa, kui ta seni on saanud. 2) Kostja märkis hageja nimel kohtutäitur E. Kermikule sundtäitmisega ühinemiseks esitatud avalduses hageja nõude suuruse võlgniku vastu ebaõigesti.

2-13-16205 sundtäitmisega, oleks hageja vastava avalduse esitanud. Samuti on alus eeldada, et kui hageja oleks sellise avalduse esitanud, oleks ta märkinud selles oma nõude õige suuruse. Jättes oma selgitamiskohustuse täitmata, tekitas kostja olukorra, kus hageja ei olnud teadlik sellest, et võlgniku suhtes viib sundtäitmist läbi ka teine kohtutäitur ega sellest, et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kuna hageja neid asjaolusid ei teadnud, ei saanud ta kasutada oma õigust nimetatud sundtäitmisega ühinemiseks ning selle tõttu jäi kohtutäitur E. Kermikule teatamata hageja nõude õige suurus. Hageja nõude õige suuruse mitteteadmine kohtutäitur E. Kermiku poolt aga tõi kaasa selle, et viimane nõustus kinnistu müügilepingu sõlmimisel sellega, et osa kinnistu müügihinnast kantakse müüja (võlgniku) soovil üle tema poolt nimetatud kolmandate isikute pangakontodele. On täielik alus eeldada, et kui kohtutäitur E. Kermik oleks müügilepingu sõlmimise ajal teadnud hageja nõude õiget suurust, oleks ta nõudnud kogu kinnistu müügihinna kandmist enda ametialasele pangakontole ning sellisel juhul oleks hageja saanud võlgniku kinnisasja müügihinnast 6364.57 eurot rohkem, kui ta sai. Lisaks eeltoodule on kostja hageja arvates võtnud kohtutäitur E. Kermikult hageja nõude rahuldamiseks saadud 150.38 eurost alusetult endale 7.79 eurot. Nagu eespool märgitud, oli kostja teinud 12. juunil 2003 otsused mõista võlgnikult välja täituritasu 354 krooni (koos käibemaksuga) ja täitekulu 27 krooni, mõlemad kokku 381 krooni. Nimetatud summa ekvivalent eurodes on 24.35. Kuid täitetoimiku kohaselt kandis kostja 27. aprillil 2011 kohtutäitur E. Kermikult saadud rahast enda isiklikule kontole üle 32.14 eurot, maksekorralduse nr 9219. Eeltoodust nähtuvalt on kostja võtnud ilma aluseta endale 7.79 eurot võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast. Ka nimetatud summa jäi hagejal võlgniku kinnisasja müügist saamata, mis tähendab, et ka see summa on hagejal kostja süül saamata tulu. Hageja 12. mai 2011 täitmisavalduse alusel on Saare Maakohtu 31. oktoobri 2002 otsust alates nimetatud päevast täitnud kohtutäitur Enno Kermik, täiteasja number on 180/2011/413. Kuid selle täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud võlgnik J Silt raha juurde saada ning hageja nõue võlgniku vastu on käesoleva ajani väga suures osas täitmata. Märgime siinkohal täpsuse huvides seda, et kohtutäitur E. Kermik oli kinnistu müügilepingu sõlmimisel notari poolt ostuhinnast tema ametialasele kontole kandmisele kuuluva 7195.99 euro hulka arvanud võlgniku soovil ka 767.46 eurot kohtutäitur Rocki Alberti poolt võlgniku suhtes täitmisele kuuluvate kolmandate isikute nõuete katteks. Aga kuna kohtutäitur R. Albert jättis vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitemenetlusega ühinemise avalduse kohtutäitur E. Kermikule esitamata, maksis viimane sellest summast 13. mail 2011 T Mle 668.30 eurot ning enda väitel endale täitemenetluse algatamise tasuna 19.16 eurot ja kohtutäituri tasuna 80 eurot. Nimetatud 668.30 euro saamine hageja poolt 13. mail 2011 aga ei mõjuta kostjalt nõutava kahjuhüvitise suurust, sest see ei muuda selle summa suurust, mis hagejal jäi kostja süül M müügihinnast saamata. Kokkuvõttes leiab hageja, et eeltoodud kostjapoolsed minetused oma ametialaste kohustuste täitmisel täiteasjas nr 181/2003/680 olid õigusvastased ning need põhjustasid selle, et hagejal jäi võlgniku kinnisasja müümisest saadud rahasummast saamata 6372.36 eurot (6364.57 + 7.79). Hageja pöördus 2. juunil 2011 kahju hüvitamise nõudega kostja poole, kuid kostja vastas sellele 8. juunil 2011 keeldumisega. Seepärast taotleb hageja kahjuhüvitise väljamõistmist kostjalt kohtu poolt. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

2-13-16205 kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Osundatud paragrahvi lõike 3 kohaselt hüvitatakse kannatanule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Osundatud paragrahvi lõike 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Seega kuuluvad asjas kohaldamisele ka võlaõigusseaduse 7. peatükis Kahju hüvitamine sätestatud õigusnormid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja tuginedes eelmärgitud õigusnormidele palub hageja mõista kohtutäitur Svetlana Põllult T M kasuks välja kahjuhüvitis 6372 eurot 36 senti.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-13-16205 õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et võlgnik omab kinnisasja nähtub avalikust registrist. Kohtutäituri tegevus oli hagejale teada ja ta ei ole vaidlustanud kostja tegevust/tegevusetust kinnisasja arestimata jätmisel alates täitemenetluse alustamisest kuni 20.02.2004, mistõttu on põhjendamatu käesoleval ajal esitada selles osas pretensioone ning kostja tugineb aegumisele. Hageja ei ole ka selgitanud, millal kinnisasja arestimata jätmisega kahju tekkis ning milline konkreetne õigusvastane tegu (TMS-st tuleneva õigusnormi rikkumine) kahju tekitas. Peale kohtutäitur Enno Kermik poolt kinnistule 20.02.2004 avalduse alusel käsutamise keelumärke seadmist, puudus kostjal ka seadusest tulenev õigus seada kinnisasjale täiendavat keelumärget (vt TsÜS § 88 lg 1; RKL 3-2-1-48-04 p 14). Kostja saatis Kuressaare kohtutäitur Enno Kermikule täiteasjas nr 181/2003/680 18.04.2007 rahalise nõude arestimise akti, millega kohustab viimast mitte välja maksma võlgnikule 110 080,96 krooni. Kohtutäituri arestimise akt on jõus. Seda ei ole tühistatud ega tagasikutsutud. Antud akt on saadetud ka hagejale. Nimetatud aktist nähtub, et kuni 23.04.2011 kehtinud TMS § 114 lõikest 5 tulenevalt kehtib arestimise akt seni kuni see tühistatakse. Kostja akti tühistanud ei ole, seega kuulus see ka täitmisele. Arestimise akti sai täita üksnes kohtutäitur Enno Kermik, kelle poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ei saa olla kuidagi põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Hageja ei ole tõendanud, millisest sättest nähtuvalt oli kostjal kohustus esitada veel täiendav arestimise akt. Kostja märgib, et kuna eelnevalt oli saadetud E.Kermikule rahalise nõude arestimise akt, mis oli 16.03.2011 seisuga kohtutäituri E.Kermik poolt täitmata, samuti ei olnud kostja vahendusel toimunud võlgnevuse katteks muid laekumisi, siis polnud põhjendatud esitada teisele kohtutäiturile täiendavalt sama nõuet, kuna see oleks olnud eksitav (ühes samas asjas kuulunuks täitmisele kaks rahalise nõude arestimise akti). Arestimise aktist oli märgitud ka nõude suurenemine igakuuliselt summas 1850 krooni ja kohtutäitur Enno Kermik kohustus mitte välja maksta summat, mis muutub sissenõutavaks ka tulevikus. Kohtutäiturile Enno Kermik nähtus täiteasjas 181/2003/680 tuleneva võlgnevuse mittetasumine ka kohtutäiturite infosüsteemist TÄITIS. Samuti hageja ei selgita, millisest sättest tulenevalt oli kostjal kohustus sissenõudjat teavitada sissenõudega ühinemise võimalusest ning kuidas teavitamata jätmine sai kaasa tuua kahju. Kohtutäitur esitas kohtutäiturile Enno Kermik sissenõudega ühinemise avalduse lähtudes TMS sätestatud alusel. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et samasisulise avalduse peab täiendavalt esitama ka sissenõudja. Eelnevast nähtub, et hageja heidab kostjale ette tegevusetust. Riigi vastutus seaduse (RvastS) § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Riigikohus on senises praktikas (vt Riigikohtu 16.03.2001 otsus nr 3-3-1-2-01) pidanud õigusvastaseks tegevusetuseks üksnes sellist avaliku võimu kandja tegevusetust, kus kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigust loovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kooskõlas RvastS § 6 lõikega 1, mis sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi, peab esinema toimingu sooritamiseks kohustav õigusnorm. Seega peab hageja tõendama, millisest õiguslikust alusest tulenes kostjal kohustus teha täiendav arestimise akt ja teavitada hagejat sissenõudega ühinemisest, et hagejal oleks võimalik esitada kohtutäitur Enno Kermikule sissenõudega ühinemise avaldus. Kostja märgib, et puudub õigusnorm, mis kohustaks kostjat eelnimetatud toiminguteks.

HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE

2-13-16205

2-13-16205 Ühinemisavalduse esitamiseks peab kohtutäituril olema sissenõudja nõusolek või hilisem heakskiit. Käesoleval juhul esitas kostja hagejast sissnõudja eest ühinemisavalduse kohtutäitur E. Kermikule summas 150,38 eurot ilma hageja nõusolekuta ja ka hageja hilisema heakskiiduta. Hageja sai kostja poolt tema eest ühinemisavalduse esitamisest teada alles kohtutäitur E. Kermikult pärast seda, kui kostja kandis talle 27. aprillil 2011 üle 118,24 eurot. 9. mail 2011 esitas hageja kostjale e-kirjaga järelepärimise, miks talle kanti olukorras, kus võlgnik J Si kinnistu müügist saadud rahast oleks saanud talle kanda üle suurema summa, vaid üle 118,24 eurot. Tegelikkuses oli võlgnik J Silt kostja poolt menetletavas täiteasjas hageja kasuks sissenõutava summa suurus 2011. aasta märtsi seisuga rohkem kui 13 000 eurot. Kostja 10. mai 2011 elektronkirjaga saadetud vastuses hagejale teatas kostja, et tema abi eksis. Lisaks eeltoodule märkis kostja, et tema abi lähtus eeldusest, et kui oleks olnud võlg, oleks hageja sellest kohtutäiturit teavitanud. Märgitud e-kirjas nõustus kostja, et ta oleks võinud hagejaga eelnevalt ühendust võtta ja J Si poolt võlgnetavat summat täpsustada (vt ekirjad, hagiavalduse lisa nr 9/tl 22). Eeltoodust nähtub, et kostja rikkus kohtutäiturina menetluse nõudeid. Ta esitas hageja eest ühinemisavalduse ilma hagejast sissenõudja nõusolekuta ja hilisema heakskiiduta. Kostja ei täitnud Täitemenetluse seadus (TMS) §-ga 8 kohtutäiturile pandud kohustusi, mille kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Hagejast täitemenetluse osaline sai seoses menetlusreeglite rikkumisega kahju. Hagejale kahju tekkimise oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks küsinud seadusest lähtuvalt ühinemisavalduse esitamiseks nõusolekut ja teinud selgeks hagejale võlgniku poolt maksmata summa suuruse. Hagejale oleks jäänud kahjulik tagajärg saabumata, kui kostja ei oleks täitnud oma ametikohustusi hooletult. Avaliku võimu kandja vastutus tekkib, kui ta on rikkunud oma avalikust õigusest tulenevat kohustust, mis tal on teise isiku ees ja selle tulemusena on teisele isikule tekkinud kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 kohaselt hüvitatakse kannatanule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVast S § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Seega kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele ka võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätted. Isikule kahju tekkimine eeldab, et on rikutud mõnda tema subjektiivset õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Käesoleval juhul jäi hagejal kostja raske hooletuse tõttu täitemenetluses saamata tema kasuks kohtuotsusega väljamõistetud hüvise osa. Nagu eelpool on märgitud, korraldab kohtutäitur erapooletult täitemenetlust, mis on suunatud võlausaldaja nõude rahuldamisele võlgniku vara arvel. Kohtutäitur on Täitemenetluse seadus (TMS) § 8 kohaselt kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud

2-13-16205 täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. RVastS § 13 lg 2 järgi saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. RVastS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Käesoleval juhul tegi kostja raske hooletuse tõttu täitetoimingu mittekohaselt (esitas hageja eest ilma hageja nõusolekuta ebatäpseid andmeid sisaldava ühinemisavalduse). Hageja poolt raske hooletuse tõttu tehtud mittekohase haldustoimingu tõttu jäi hagejal saamata täitemenetluse käigus 6372.36 eurot. Seega rikkus kostja temal kui täituril lasuvat Täitemenetluse seaduse §-st 8 tulenevat kohustust. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohtutäituri vastutust ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest reguleerib Kohtutäituri seadus § 9. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. KTS § 9 lg 1 teise lause kohaselt vastutab kohtutäitur ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Kahjuhüvitise nõue kohtutäituri vastu on põhjendatud, kui kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, hagejal tekkis kahju, kohtutäituri ametikohustuste rikkumise ja isikul kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kohtutäitur on kahju tekkimises süüdi. Riigikohus on asunud seisukohale, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud saamata jäänud tulus seisneva kahju korral peab kahju hüvitama kohustatud isik RVastS § 13 lg 2 järgi tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. Avaliku võimu kandja vastu esitatava kahjunõude aluseks on akt või toiming, mis kahju tekitava jada tegelikult käivitab ja mis viib vältimatult kahju tekitamiseni. Hageja seisukohal, et raha saamatajäämises võlgnik J Si vara müügist, on süüdi kostja. Kostja käitumine tema poolt läbiviidavas täitemenetluses oli õigusvastane, Hagejal tekkis kostja süülise ja õigusvastase käitumise tulemusena varaline kahju. Kostja käitumise ja hagejal tulu saamatajäämise vahel on põhjuslik seos. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahjuna tuleb Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt mõista “kulutusi, vara hävimist või rikkumist, samuti saamatajäänud tulu”. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVastS § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

2-13-16205

2-13-16205 Käesoleval juhul kantigi tema täituriarvele kogu summa, mille ulatuses oli temal nõudeid või mille ulatuses soovisid kolleegid tema nõudega ühinemise kaudu enda nõudeid rahuldada. Ülejäänud raha jääb alati võlgnikule ja kantakse tema poolt soovitud kontole ja selle enda arvele kanda laskmiseks puudus E.Kermikul vähimgi seaduslik alus. Ükski notar seda ka ei kannaks. Nii ka seekord. Ühtegi väljasaadetud korrektselt koostatud Rahalise nõude arestimise akti ei tühistata ega kutsuta tagasi sõltumata sellest, kas nende alusel oli võimalik midagi kinni pidada (näiteks võlgnik lahkub töölt jne), lihtsalt nende alusel lõpeb kinni pidamine, kui ei ole midagi üle kanda. Välja arvatud juhul, kui nõue täidetakse mingi muu laekumise alusel ja akti alusel võiksid laekumised põhjendamatult jätkuda, siis informeeritakse kinnipidajat nõude rahuldamisest ja palutakse kinnipidamised lõpetada. Näiteks töökohta saadetud töötasu arestimise akt kehtib vaid 6 kuud kui võlgnik peaks peale lahkumist naasma endise tööandja juurde. Peale selle tähtaja möödumist tuleb edastada uus akt, kas samade või muutunud andmetega. Kolmandale isikule edastatavad rahalise nõude arestimise aktid on nn ühekordsed sh MTA-le edastatud aktid jne. Keegi neid ei tühista ega kutsu tagasi. Veelkordselt kinnitab kostja loodud E.Kermikut süüdistava konstruktsiooni paika pidamatust ja selle idee hilisemat tekkimist asjaolu, et kostja rahuldas E.Kermikult saadud raha arvelt kõik muud tema menetluses olnud hilisemad nõuded täies ulatuses. Kui kostja pidanuks E.Kermiku poolt talle kantud summat valeks, siis pidanuks ta igal juhul kõigepealt rahuldama varasema nõude. Seda enam, et tegemist on sisu poolest elatisele sarnase nõudega. Seega on kõik kostja poolsed väited alusetud ja ei põhine ei tegelikul menetluskäigul ega kehtival seadusandlusel. Kohtutäitur E.Kermik nõustub hageja seisukohtadega selles osas, et sel momendil on täitemenetlust läbiviinud täituri tegevuse tulemusel kahju saadud, aga siin ilmselt tuleks siiski arvestada ka asjaoluga, et nüüdseks on see täitemenetlus antud kohtutäitur E.Kermiku menetlusse ja kui nõuet peaks õnnestuma oluliselt rahuldada, siis võib-olla jõutakse olukorrani, kus kõnealune kahju võib väheneda tulevikus sisse nõutava summa võrra. Kuna võlgnik väidetavalt lahkus peale müüki välismaale ja on siiani varatu, siis E.Kermik ülearu optimistlik ei ole, aga selle asjaoluga arvestama ilmselt peaks. Kohtulahendi järgi tuleb võlgnikul maksta vähemalt kuni 15.09.2017. Seega saab E.Kermik kanda raha kõigepealt kahjujärgse perioodi katteks nagu see oleks toimunud, kui ühinemise avaldus olnuks korrektselt koostatud. Siis ei kahjustaks sissenõudja huvisid.

KOHTU SEISUKOHT

2-13-16205 maksmata summa suuruse. Hagejale oleks jäänud kahjulik tagajärg saabumata, kui kostja ei oleks täitnud oma ametikohustusi hooletult. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. KTS § 9 lg 1 teise lause kohaselt vastutab kohtutäitur ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 kohaselt hüvitatakse kannatanule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVast S § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Seega kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele ka võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätted. Isikule kahju tekkimine eeldab, et on rikutud mõnda tema subjektiivset õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul jäi hagejal kostja raske hooletuse tõttu täitemenetluses saamata tema kasuks kohtuotsusega väljamõistetud hüvise osa. Kohtutäitur korraldab erapooletult täitemenetlust, mis on suunatud võlausaldaja nõude rahuldamisele võlgniku vara arvel. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. RVastS § 13 lg 2 järgi saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. RVastS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul tegi kostja raske hooletuse tõttu täitetoimingu mittekohaselt (esitas hageja eest ilma hageja nõusolekuta ebatäpseid andmeid sisaldava ühinemisavalduse). Kostja poolt raske hooletuse tõttu tehtud mittekohase haldustoimingu tõttu jäi hagejal saamata täitemenetluse käigus 6372.36 eurot. Seega rikkus kostja temal kui täituril lasuvat TMS §-st 8 tulenevat kohustust. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Seega on kahjuhüvitise nõue kohtutäituri vastu põhjendatud, kui kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, hagejal tekkis kahju, kohtutäituri ametikohustuste rikkumise ja isikul kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kohtutäitur on kahju tekkimises süüdi Riigikohus on asunud seisukohale, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud saamata jäänud tulus seisneva kahju korral peab kahju hüvitama kohustatud isik RVastS § 13 lg 2 järgi tõendama,

2-13-16205 et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. Avaliku võimu kandja vastu esitatava kahjunõude aluseks on akt või toiming, mis kahju tekitava jada tegelikult käivitab ja mis viib vältimatult kahju tekitamiseni. Kohus nõustub hagejaga selles, et raha saamatajäämises võlgnik J Si vara müügist, on süüdi kostja, mitte kohtutäitur Enno Kermik. Kostja käitumine tema poolt läbiviidavas täitemenetluses oli õigusvastane, Hagejal tekkis kostja süülise ja õigusvastase käitumise tulemusena varaline kahju. Kostja käitumise ja hagejal tulu saamatajäämise vahel on põhjuslik seos. Teine kohtutäitur ei ole kohustatud kontrollima täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri tegevust ega tema koostatud dokumentides olevate summade õigsust. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahjuna tuleb Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt mõista “kulutusi, vara hävimist või rikkumist, samuti saamatajäänud tulu”. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVastS § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Hagejal on õigus selles, et olles saanud teada sellest, et võlgnik J Si suhtes viib sundtäitmist läbi ka kohtutäitur E. Kermik ning et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja, oli kostjal kohustus selgitada hagejale tema õigust esitada TMS § 149 alusel selle sundtäitmisega ühinemiseks avaldus kohtutäitur E. Kermikule. On alus eeldada, et kui kostja oleks täitnud oma selgitamiskohustuse ning selgitanud hagejale tema õigust ühineda nimetatud sundtäitmisega, oleks hageja vastava avalduse esitanud ise. Samuti on alus eeldada, et kui hageja oleks ise sellise avalduse esitanud, oleks ta märkinud selles oma nõude õige suuruse. Jättes oma selgitamiskohustuse täitmata, tekitas kostja olukorra, kus hageja ei olnud teadlik sellest, et võlgniku suhtes viib sundtäitmist läbi ka teine kohtutäitur ega sellest, et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kuna hageja neid asjaolusid ei teadnud, ei saanud ta kasutada oma õigust nimetatud sundtäitmisega ise ühinemiseks ning selle tõttu jäi kohtutäitur E. Kermikule teatamata hageja nõude õige suurus. Hageja nõude õige suuruse mitteteadmine kohtutäitur E. Kermiku poolt aga tõi kaasa selle, et viimane nõustus kinnistu müügilepingu sõlmimisel sellega, et osa kinnistu müügihinnast kantakse müüja (võlgniku) soovil üle tema poolt nimetatud kolmandate isikute pangakontodele. On täielik alus eeldada, et kui kohtutäitur E. Kermik oleks müügilepingu sõlmimise ajal teadnud hageja nõude õiget suurust, oleks ta nõudnud kogu kinnistu müügihinna kandmist enda ametialasele pangakontole ning sellisel juhul oleks hageja saanud võlgniku kinnisasja müügihinnast 6364.57 eurot rohkem, kui ta sai. Seega kostja ei viinud täitemenetlust läbi sissenõudja huvides. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et lisaks eeltoodule on kostja võtnud kohtutäitur E. Kermikult hageja nõude rahuldamiseks saadud 150.38 eurost alusetult endale 7.79 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud 12. juunil 2003 otsused mõista võlgnikult välja täituritasu 354 krooni (koos käibemaksuga) ja täitekulu 27 krooni, mõlemad kokku 381 krooni /t.l. 10/. Nimetatud summa ekvivalent eurodes on 24.35. Kuid täitetoimiku kohaselt /t.l. 1112/ kandis kostja 27. aprillil 2011 kohtutäitur E. Kermikult saadud rahast enda isiklikule kontole üle 32.14 eurot, maksekorralduse nr 9219. Eeltoodust nähtuvalt on kostja võtnud ilma aluseta endale 7.79 eurot võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast. Ka nimetatud summa jäi hagejal võlgniku kinnisasja müügist saamata, mis tähendab, et ka see summa on hagejal kostja süül saamata tulu.

2-13-16205 Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täitemenetluse käigus võlgniku kinnisasja müügist saadud rahasummast saamata jäänud 6372.36 eurot (6364.57 + 7.79). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta hageja ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.