lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-16205/39

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 29.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-16205/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-16205

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.september 2014. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-16205

Tsiviilasi

T M hagi kohtutäitur Svetlana Põld vastu kahjuhüvitise 6372.36 euro saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Kohtuistungil osalesid: Hageja T M ( Hageja lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja kohtutäitur Svetlana Põld (büroo aadress Lossi 4a, Kuressaare, e-post: [email protected]) lepinguline esindaja Reet Vokk Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel kohtutäitur Enno Kermik (büroo asukoht Lossi 4a Kuressaare) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel ERGO Insurance SE (reg kood 10017013, asuk A.H.Tammsaare tee 47 Tallinn) esindaja Kairi Koppel

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

9.september 2014.a.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kohtutäitur Svetlana Põllult T M kasuks kahjuhüvitis 6372.36 eurot. Kohtukulude jaotus Jätta hageja ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-16205

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1.T M esitas 11.04.2013.a. maakohtule hagi kohtutäitur Svetlana Põld vastu kahjuhüvitise 6372.36 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt 11. juunil 2003 esitas T M (hageja) kohtutäitur Svetlana Põllule (kostja) täitmiseks Saare Maakohtu 31. oktoobri 2002. a otsuse tsiviilasjas nr 2-218/2002. Nimetatud kohtuotsusega oli J Silt (isikukood XXXXXXXXXXXXXXXXX) mõistetud hageja kasuks välja igakuine hüvis 1850 krooni XX ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni XXXXXXXX või kuni õpingute lõpuni, kui laps täisealiseks saamisel jätkab õpinguid päevases õppevormis, ja kohtukuluna 590 krooni. Hüvitise väljamõistmise aluseks olid kohtuotsuse kohaselt asjaolud, et Saare Maakohtu 16. jaanuari 2002. a otsusega kriminaalasjas 1-56/01 oli tuvastatud, et J S põhjustas juunikuus 2001 ettevaatamatusest lapse isa M T surma ning tunnistatud T M tsiviilhagi tema vastu, kuid jäetud nõude täpne suurus lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Täitemenetluse algatamise avalduses palus hageja pöörata sissenõude võlgniku varale.
12.juunil 2003. a alustas kostja nimetatud täitedokumendi alusel J Si suhtes täitemenetluse igakuise hüvise 1850 krooni ja kohtukulu 590 krooni sissenõudmiseks, täiteasi sai numbri 181/2003/680. Samal päeval koostas kostja otsuse võlgnik J Silt kohtutäituri tasu 354 krooni (koos käibemaksuga) väljamõistmise kohta, samuti otsuse võlgnikult täitekulu 27 krooni väljamõistmise kohta. Ajavahemikus 12. juuni 2003 kuni 7. märts 2006 nõudis kostja võlgnikult sisse kohtukulu 590 krooni ning igakuise hüvise nõudest 5898 krooni, kõik kokku 6488 krooni. Ajavahemikus 8. märts 2006 kuni 26. aprill 2011 ei nõudnud kostja hageja nõudest sisse mitte midagi. 2011. aasta märtsikuus teatas kohtutäitur Enno Kermik kostjale, et tema viib sama isiku, so J Si suhtes läbi täitemenetlust Saare Maakohtu 4. novembri 2003 otsuse alusel Eesti Vabariigi kasuks ning et 2. märtsil 2004. a on tema avalduse alusel kantud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge võlgnikule kuuluva K valla K külas asuva M suhtes, milline on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXXX. Kohtutäitur E. Kermik teatas kostjale veel, et Mle on leitud ostja ning et lähemal ajal on kavas nimetatud kinnistu müümine kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur E. Kermik teatas kostjale ka seda, et pärast tema poolt sissenõutavate rahasummade mahaarvamist kinnistu müügihinnast jääb järele oluline summa võlgniku raha.
16.märtsil 2011. a esitas kostja kohtutäitur Enno Kermikule avalduse, milles teatas, et tema menetluses on viie sissenõudja nõuded J Si vastu: AT, T M, Eesti Vabariik, Maksu- ja Tolliamet ning OÜ Aktiva Finants. Avalduse põhjendava osa punktis 2 oli märgitud, et täiteasjas nr 181/2003/680 on T M kasuks sissenõutava summa suurus 150.38 eurot. Tuginedes täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dele 149 ja 174 palus kostja avalduse resolutsiooni p-s 1 lugeda kõik eelnimetatud sissenõudjad „ühinenuks nõudega J Si (XXXXXXXXXXXXXXXXX) suhtes läbiviidavas täitemenetluses“. Avalduse resolutsiooni p-s 2 palus kostja kanda võlgniku kinnisasja realiseerimisest saadud summast enda ametialasele pangakontole nimetatud viie sissenõudja nõuete rahuldamiseks 2130.69 eurot.
21.aprillil 2011. a sõlmiti J Si ja OÜ Kastani Metsad vahel müügileping, millega viimane ostis M 14 060 euro ja 56 sendi eest (=220 000 EEK). Lepingu p 2.1 sissejuhatuse kohaselt oli nimetatud summa enne lepingu sõlmimist hoiustatud lepingu tõestanud Kuressaare notar Gerda Pitka ametialasele pangakontole. Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus notar kandma kinnistu ostuhinnast 7195 eurot ja 99 senti kohtutäitur E. Kermiku ametikontole. Lepingu p 2.1.2 kohaselt kohustus notar müüja, so J Si soovil kandma kinnistu ostuhinnast 1000 eurot müüja poolt näidatud kolmanda isiku M Ku pangakontole ning lepingu p 2.1.3 kohaselt kohustus notar müüja soovil kandma kinnistu ostuhinna ülejäänud osa 5864 eurot ja 57 senti müüja poolt näidatud kolmanda isiku RVi pangakontole.

2-13-16205 Lepingu p-s 4.1 palus kohtutäitur E. Kermik kustutada kinnistusraamatust kinnisasja käsutamise keelumärke ning lepingu p-s 4.2 müüja lubas ja ostja avaldas soovi kustutada kinnistusraamatust senine kanne J Si kui omaniku kohta ning kanda kinnistu omanikuna sisse ostja. Nimetatud avalduste alusel tehti kinnistusraamatus muudatused 5. mail 2011. Hageja andmetel kandis notar Gerda Pitk võlgnik J Si kinnistu müügihinna üle müügilepingus märgitud isikutele selles märgitud ulatuses. Vastavalt kostja poolt 16. märtsil 2011 kohtutäitur E. Kermikule esitatud avaldusele kandis viimane võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast kostjale üle 2130.69 eurot. Nimetatud summas sisaldus ka hageja kasuks toimuvas täiteasjas üle kantud 150.38 eurot. Viimasena märgitud summast kandis kostja 27. aprillil 2011 hagejale üle 118.24 eurot ning enda isiklikule kontole 32.14 eurot.

5.mail 2011 sai kostja notar Gerda Pitkalt eelnimetatud müügilepingu koopia, millest muuhulgas nähtus notari kohustus kanda võlgniku kinnistu müügihinnast kahe pangapäeva jooksul müüja (võlgniku) soovil 1000 eurot üle M Ku pangakontole ning 5864.57 eurot sama tähtaja jooksul samuti müüja soovil üle RVi pangakontole. Samal päeval, so 5. mail 2011 koostas kostja täiteasjas nr 181/2003/680 rahaliste nõuete arestimise aktid, millistega arestis võlgnik J Si nõude M Kult 1000 euro saamiseks ning sama isiku nõude RVilt 5864 euro saamiseks, keelates nimetatud isikutel raha võlgnikule üleandmise. Mõlemas rahalise nõude arestimise aktis on märgitud, et J Si poolt nimetatud täiteasjas võlgnetava summa suurus on 13 782.01 eurot. Hiljem selgus, et nii M K kui R V olid notari poolt nende pangakontodele üle kantud summad võtnud sularahas välja ning andnud võlgnikule üle juba enne seda, kui nad said kätte kostja poolt koostatud ja neile saadetud rahalise nõude arestimise akti. Seega sai võlgnik kinnistu müügist laekunud rahast põhjendamatult endale 6864.57 eurot.
10.mail 2011 kandis kostja hagejale täiteasjas üle 500 eurot. Samal päeval hagejale saadetud elektronkirjas vabandas kostja hageja ees toimunu pärast ning väitis, et oli eelmisel päeval kohtunud võlgnikuga ning saanud viimaselt hageja jaoks 500 eurot ning lubaduse hakata edaspidi maksma hageja jaoks igakuuliselt 500 eurot. Seega kokkuvõttes sai võlgnik J S tema suhtes läbiviidava täitemenetluse ajal toimunud kinnistu müügist saadud rahast endale 6364.57 eurot, kuigi ta võlgnes hagejale üle 12 000 euro ning hageja nõue oli kostja poolt täitmisel. Hageja on seisukohal, et kui kostja oleks täitnud oma ametikohustusi nõuetekohaselt, oleks tema saanud nimetatud summa võlgniku kinnistu müügist saadud rahast endale ning leiab, et kostja on oma käitumisega tekitanud talle selle summa ulatuses kahju. TMS §-s 8 on sätestatud kohtutäituri kohustused täitemenetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Järgnevalt näitab hageja, kuidas rikkus kostja oma ametialaseid kohustusi hageja avalduse alusel läbiviidavas täiteasjas. 1) Kostja jättis arestimata võlgnikule kuulunud M. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 145 lg 1 kohaselt pärast kinnisasja arestimisakti koostamist saadab kohtutäitur viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Nagu juba märgitud, palus hageja täitmisavalduses pöörata sissenõude võlgniku varale. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt kuulus võlgnikule alates 6. oktoobrist 2000 M K valla K külas, milline on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri ossa nr XXXXXXXXXX ning millise suurus on 10,94 ha. Alates täitemenetluse alustamisest 12. juunil 2003 kuni 20. veebruarini 2004, mil kinnistusosakonnale esitati kohtutäitur E. Kermiku

2-13-16205 avaldus kinnisasja käsutamise keelumärke sissekandmiseks Eesti Vabariigi kasuks, oli kostjal õigus ja kohustus arestida nimetatud kinnistu hageja kasuks. Kostja ei arestinud võlgnikule kuulunud kinnistut. On alus eeldada, et kui kostja oleks arestinud võlgnikule kuulunud kinnistu, oleks hageja saanud oma nõudest kostja poolt enampakkumisel või muul viisil müümise korral kinnistu müügihinna arvel rahuldatud oluliselt suurema osa, kui ta seni on saanud. 2) Kostja märkis hageja nimel kohtutäitur E. Kermikule sundtäitmisega ühinemiseks esitatud avalduses hageja nõude suuruse võlgniku vastu ebaõigesti.

16.märtsil 2011 esitas kostja hageja nimel kohtutäitur E. Kermikule avalduse ühinemiseks viimase poolt võlgnik J Si suhtes läbiviidava sundtäitmisega täiteasjas nr 180/2003/810. Nimetatud avalduses märkis kostja hageja nõude suuruseks võlgniku vastu 150 eurot ja 38 senti, kuigi hageja nõude tegelik suurus oli sellel ajal enam kui 12 000 eurot. Lähtudes hageja nõude suurusest 150.38 eurot palus kostja samas avalduses kohtutäitur E. Kermikul pidada hageja huvides võlgniku kinnistu müügist saadavast rahast kinni ning kanda talle üle samuti üksnes 150.38 eurot. Kui kostja oleks märkinud nimetatud avalduses hageja nõude õiges suuruses, on alus eeldada, et kohtutäitur E. Kermik oleks nõudnud kinnistu müügilepingu sõlmimisel, et talle kantaks üle ka see osa võlgniku kinnistu müügist laekuvast rahast, mille võlgnik palus kanda ja mis hiljem kanti üle M Kule ja R Vile. Sellisel juhul oleks hageja saanud võlgniku kinnistu müügihinnast 6364.57 euro võrra rohkem raha, kui ta tegelikult sai. 3) Kostja jättis arestimata võlgnikul kinnisasja müügilepingust tekkiva nõude ostja vastu kinnistu müügihinna saamiseks. TMS § 111 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 113 lg 2 kohaselt saab kohtutäitur arestida ka võlgniku tulevase nõude, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletud. Olles saanud kohtutäitur E. Kermikult teada, et lähemal ajal toimub võlgniku poolt talle kuuluva kinnisasja müümine, pidanuks kostja TMS §-s 8 sätestatust tulenevalt selgitama välja, kes on kinnistu ostja, milline on kinnistu kokkulepitud müügihind ja muud lepingu sõlmimise asjaolud ning selle, milline notar müügitehingu tõestab. Seejärel pidanuks kostja arestima võlgnikul müügilepingust selle sõlmimisel tekkiva nõude ostja vastu kinnistu müügihinna saamiseks. Kostja jättis võlgnikul müügilepingust tekkiva nõude ostja vastu müügihinna saamiseks arestimata. Kui kostja oleks selgitanud õigeaegselt välja selle, et ostja tasub või on tasunud kinnistu müügihinna enne lepingu sõlmimist notari deposiitkontole, saanuks kostja arestida ka võlgniku nõude notari vastu kanda müügihinna kohtutäitur E. Kermikule ülekantavast osast üle jääv osa üle võlgnikule või tema poolt nimetatud kolmandatele isikutele. Kui kostja oleks arestinud ühe eelnimetatud nõuetest või mõlemad, ei oleks võlgnikul olnud võimalust lasta osa kinnistu müügihinnast kanda üle tema poolt nimetatud kolmandatele isikutele. 4) Kostja jättis hagejale kui sissenõudjale selgitamata, et tal on õigus esitada kohtutäitur E. Kermikule avaldus ühinemiseks viimase poolt võlgniku suhtes läbiviidava sundtäitmisega. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Olles saanud teada sellest, et võlgnik J Si suhtes viib sundtäitmist läbi ka kohtutäitur E. Kermik ning et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja, oli kostjal kohustus selgitada hagejale tema õigust esitada TMS § 149 alusel selle sundtäitmisega ühinemiseks avaldus kohtutäitur E. Kermikule. On alus eeldada, et kui kostja oleks täitnud oma selgitamiskohustuse ning selgitanud hagejale tema õigust ühineda nimetatud

2-13-16205 sundtäitmisega, oleks hageja vastava avalduse esitanud. Samuti on alus eeldada, et kui hageja oleks sellise avalduse esitanud, oleks ta märkinud selles oma nõude õige suuruse. Jättes oma selgitamiskohustuse täitmata, tekitas kostja olukorra, kus hageja ei olnud teadlik sellest, et võlgniku suhtes viib sundtäitmist läbi ka teine kohtutäitur ega sellest, et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kuna hageja neid asjaolusid ei teadnud, ei saanud ta kasutada oma õigust nimetatud sundtäitmisega ühinemiseks ning selle tõttu jäi kohtutäitur E. Kermikule teatamata hageja nõude õige suurus. Hageja nõude õige suuruse mitteteadmine kohtutäitur E. Kermiku poolt aga tõi kaasa selle, et viimane nõustus kinnistu müügilepingu sõlmimisel sellega, et osa kinnistu müügihinnast kantakse müüja (võlgniku) soovil üle tema poolt nimetatud kolmandate isikute pangakontodele. On täielik alus eeldada, et kui kohtutäitur E. Kermik oleks müügilepingu sõlmimise ajal teadnud hageja nõude õiget suurust, oleks ta nõudnud kogu kinnistu müügihinna kandmist enda ametialasele pangakontole ning sellisel juhul oleks hageja saanud võlgniku kinnisasja müügihinnast 6364.57 eurot rohkem, kui ta sai. Lisaks eeltoodule on kostja hageja arvates võtnud kohtutäitur E. Kermikult hageja nõude rahuldamiseks saadud 150.38 eurost alusetult endale 7.79 eurot. Nagu eespool märgitud, oli kostja teinud 12. juunil 2003 otsused mõista võlgnikult välja täituritasu 354 krooni (koos käibemaksuga) ja täitekulu 27 krooni, mõlemad kokku 381 krooni. Nimetatud summa ekvivalent eurodes on 24.35. Kuid täitetoimiku kohaselt kandis kostja 27. aprillil 2011 kohtutäitur E. Kermikult saadud rahast enda isiklikule kontole üle 32.14 eurot, maksekorralduse nr 9219. Eeltoodust nähtuvalt on kostja võtnud ilma aluseta endale 7.79 eurot võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast. Ka nimetatud summa jäi hagejal võlgniku kinnisasja müügist saamata, mis tähendab, et ka see summa on hagejal kostja süül saamata tulu. Hageja 12. mai 2011 täitmisavalduse alusel on Saare Maakohtu 31. oktoobri 2002 otsust alates nimetatud päevast täitnud kohtutäitur Enno Kermik, täiteasja number on 180/2011/413. Kuid selle täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud võlgnik J Silt raha juurde saada ning hageja nõue võlgniku vastu on käesoleva ajani väga suures osas täitmata. Märgime siinkohal täpsuse huvides seda, et kohtutäitur E. Kermik oli kinnistu müügilepingu sõlmimisel notari poolt ostuhinnast tema ametialasele kontole kandmisele kuuluva 7195.99 euro hulka arvanud võlgniku soovil ka 767.46 eurot kohtutäitur Rocki Alberti poolt võlgniku suhtes täitmisele kuuluvate kolmandate isikute nõuete katteks. Aga kuna kohtutäitur R. Albert jättis vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitemenetlusega ühinemise avalduse kohtutäitur E. Kermikule esitamata, maksis viimane sellest summast 13. mail 2011 T Mle 668.30 eurot ning enda väitel endale täitemenetluse algatamise tasuna 19.16 eurot ja kohtutäituri tasuna 80 eurot. Nimetatud 668.30 euro saamine hageja poolt 13. mail 2011 aga ei mõjuta kostjalt nõutava kahjuhüvitise suurust, sest see ei muuda selle summa suurust, mis hagejal jäi kostja süül M müügihinnast saamata. Kokkuvõttes leiab hageja, et eeltoodud kostjapoolsed minetused oma ametialaste kohustuste täitmisel täiteasjas nr 181/2003/680 olid õigusvastased ning need põhjustasid selle, et hagejal jäi võlgniku kinnisasja müümisest saadud rahasummast saamata 6372.36 eurot (6364.57 + 7.79). Hageja pöördus 2. juunil 2011 kahju hüvitamise nõudega kostja poole, kuid kostja vastas sellele 8. juunil 2011 keeldumisega. Seepärast taotleb hageja kahjuhüvitise väljamõistmist kostjalt kohtu poolt. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

2-13-16205 kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Osundatud paragrahvi lõike 3 kohaselt hüvitatakse kannatanule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Osundatud paragrahvi lõike 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Seega kuuluvad asjas kohaldamisele ka võlaõigusseaduse 7. peatükis Kahju hüvitamine sätestatud õigusnormid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja tuginedes eelmärgitud õigusnormidele palub hageja mõista kohtutäitur Svetlana Põllult T M kasuks välja kahjuhüvitis 6372 eurot 36 senti.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et ta ei vastuta T Mle (edaspidi hageja) väidetavalt tekitatud kahju summas 6372,36 eurot eest. Kahju hüvitamise nõue on alusetu ja põhjendamata. Hageja tugineb muuhulgas temale kahju tekkimisel asjaolule, et kostja jättis ajavahemikus 12. juunil 2003 kuni 20. veebruarini 2004 arestimata J Sile kuuluva kinnistu nimetusega M, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri ossa nr XXXXXXXXXX, asukohaga K vald, K küla Saare maakond. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kahju tekitamisest tulenevate nõuete lahendamisel tuleb lähtuda kahju tekitamise ajal kehtinud seadustest (nt Riigikohtu 21.12.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-01). Ajavahemikus 12. juuni 2003 kuni 20. veebruar 2004 kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg 1 sätestas, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Et KTS muus osas kohtutäituri poolt kahju tekitamisest tulenevat võlasuhet ei reguleerinud, kuulunuks täiendavalt kohaldamisele kahju õigusvastast tekitamist reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 25.04.2007 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07 p.10), et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1). Samuti on Riigikohus seoses VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva deliktilise vastutuse rakendamisega leidnud, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja täitmisavaldusest nähtub, et ta soovib täitemenetluse alustamisel 11.06.2003 saada sundtäitmise kaudu hüvitist summas 1850 krooni kuus. Täitmisavaldusest ei nähtu, et võlgnik omaks hageja ees võlgnevust, mille sissenõudmiseks oleks vaja pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale, selle arestimise teel. Nimetatud ajavahemikul kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6416 koosmõjus §-ga 48 kohaselt sai võlgniku kinnisasja arestida üksnes sissenõudja avalduse alusel. Hageja ei ole kostjale kirjalikult avaldanud, et soovib sissenõude pööramist just võlgnikule kuuluvale kinnisasjale. Seega puudus kostjal alus kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmiseks ja selle arestimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg 1 sätestab, et kahju

2-13-16205 õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et võlgnik omab kinnisasja nähtub avalikust registrist. Kohtutäituri tegevus oli hagejale teada ja ta ei ole vaidlustanud kostja tegevust/tegevusetust kinnisasja arestimata jätmisel alates täitemenetluse alustamisest kuni 20.02.2004, mistõttu on põhjendamatu käesoleval ajal esitada selles osas pretensioone ning kostja tugineb aegumisele. Hageja ei ole ka selgitanud, millal kinnisasja arestimata jätmisega kahju tekkis ning milline konkreetne õigusvastane tegu (TMS-st tuleneva õigusnormi rikkumine) kahju tekitas. Peale kohtutäitur Enno Kermik poolt kinnistule 20.02.2004 avalduse alusel käsutamise keelumärke seadmist, puudus kostjal ka seadusest tulenev õigus seada kinnisasjale täiendavat keelumärget (vt TsÜS § 88 lg 1; RKL 3-2-1-48-04 p 14). Kostja saatis Kuressaare kohtutäitur Enno Kermikule täiteasjas nr 181/2003/680 18.04.2007 rahalise nõude arestimise akti, millega kohustab viimast mitte välja maksma võlgnikule 110 080,96 krooni. Kohtutäituri arestimise akt on jõus. Seda ei ole tühistatud ega tagasikutsutud. Antud akt on saadetud ka hagejale. Nimetatud aktist nähtub, et kuni 23.04.2011 kehtinud TMS § 114 lõikest 5 tulenevalt kehtib arestimise akt seni kuni see tühistatakse. Kostja akti tühistanud ei ole, seega kuulus see ka täitmisele. Arestimise akti sai täita üksnes kohtutäitur Enno Kermik, kelle poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ei saa olla kuidagi põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Hageja ei ole tõendanud, millisest sättest nähtuvalt oli kostjal kohustus esitada veel täiendav arestimise akt. Kostja märgib, et kuna eelnevalt oli saadetud E.Kermikule rahalise nõude arestimise akt, mis oli 16.03.2011 seisuga kohtutäituri E.Kermik poolt täitmata, samuti ei olnud kostja vahendusel toimunud võlgnevuse katteks muid laekumisi, siis polnud põhjendatud esitada teisele kohtutäiturile täiendavalt sama nõuet, kuna see oleks olnud eksitav (ühes samas asjas kuulunuks täitmisele kaks rahalise nõude arestimise akti). Arestimise aktist oli märgitud ka nõude suurenemine igakuuliselt summas 1850 krooni ja kohtutäitur Enno Kermik kohustus mitte välja maksta summat, mis muutub sissenõutavaks ka tulevikus. Kohtutäiturile Enno Kermik nähtus täiteasjas 181/2003/680 tuleneva võlgnevuse mittetasumine ka kohtutäiturite infosüsteemist TÄITIS. Samuti hageja ei selgita, millisest sättest tulenevalt oli kostjal kohustus sissenõudjat teavitada sissenõudega ühinemise võimalusest ning kuidas teavitamata jätmine sai kaasa tuua kahju. Kohtutäitur esitas kohtutäiturile Enno Kermik sissenõudega ühinemise avalduse lähtudes TMS sätestatud alusel. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et samasisulise avalduse peab täiendavalt esitama ka sissenõudja. Eelnevast nähtub, et hageja heidab kostjale ette tegevusetust. Riigi vastutus seaduse (RvastS) § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Riigikohus on senises praktikas (vt Riigikohtu 16.03.2001 otsus nr 3-3-1-2-01) pidanud õigusvastaseks tegevusetuseks üksnes sellist avaliku võimu kandja tegevusetust, kus kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigust loovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kooskõlas RvastS § 6 lõikega 1, mis sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi, peab esinema toimingu sooritamiseks kohustav õigusnorm. Seega peab hageja tõendama, millisest õiguslikust alusest tulenes kostjal kohustus teha täiendav arestimise akt ja teavitada hagejat sissenõudega ühinemisest, et hagejal oleks võimalik esitada kohtutäitur Enno Kermikule sissenõudega ühinemise avaldus. Kostja märgib, et puudub õigusnorm, mis kohustaks kostjat eelnimetatud toiminguteks.

HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE

2-13-16205

3.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Oma seisukohta põhjendab hageja järgmiselt.
11.juunil 2003 esitas hageja T M kostjast kohtutäitur Svetlana Põllule täitmiseks Saare Maakohtu 31. oktoobri 2002 otsuse tsiviilasjas nr 2-218/2002. 12. juunil 2003 alustas kostja nimetatud täitedokumendi alusel J Si suhtes täitemenetlust igakuise hüvise 1850 krooni ja kohtukulu 590 krooni sissenõudmiseks tema poja XX ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni XXXXXvõi kuni õpingute lõpuni, kui laps täisealiseks saamisel jätkab õpinguid päevases õppevormis, ja kohtukuluna 590 krooni. Kostja poolt alustatud täiteasja number on 181/2003/680. TMS §-s 8 on kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Hageja palus kostjale esitatud täitmisavalduses pöörata sissenõude võlgniku J Si varale. Võlgnikule kuulus hageja poolt kostjale täitmisavalduse esitamise ajal Saare maakonnas K valla K külas asuv M. Kostja jättis tarvitusele võtmata abinõu täitedokumendi täitmiseks, so jättis võlgniku vara arestimata.
20.veebruaril 2004 esitas kohtutäitur E. Kermik tema poolt menetletavas täiteasjas kinnistusosakonnale avalduse võlgnik J Si kinnisasja käsutamise keelumärke sissekandmiseks Eesti Vabariigi kasuks. 2011. aasta märtsikuus teatas kohtutäitur Enno Kermik kostjale, et tema viib J Si suhtes läbi täitemenetlust Saare Maakohtu 4. novembri 2003 otsuse alusel Eesti Vabariigi kasuks. Kostja esitas 6. märtsil 2011 kohtutäitur E. Kermikule avalduse nr 181/2003/713 sundtäitmisega ühinemiseks. Märgitud avalduses palus kostja võlgniku kinnisvara realiseerimisest saadud summast kanda enda ametialasele arvelduskontole viies erinevas täiteasjas kokku 2130,69 eurot. Hageja nimel taotles kostja täiteasjas nr 181/2003/680 sundtäitmisega ühinemist, täiteasjas sissenõutav summa 150,38 eurot. Märgitud asjaolu kostja hagivastuses ei eita. Hageja on seisukohal, et kostja ühines hageja nimel kohtutäitur E. Kermiku poolt läbiviidava täitemenetlusega hageja nõude 150,38 euro osas. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Kohtutäitur E. Kermik tegi kostja avalduse alusel 18. märtsil 2011 täiteasjas nr 180/2003/810 sundtäitmisega ühinemise otsuse. Otsuses märkis ta, et kostja poolt esitatud avalduse kohaselt kostja menetluses olevates J Si suhtes menetletavates täiteasjades on sissenõutav rahasumma 2130,69 eurot. Märgitud otsusega rahuldas kohtutäitur E. Kermik kostja avalduse ja lubas kostja poolt 16. märtsi 2011 avalduses loetletud isikutel, sh hageja T Ml osaleda täiteasja 1890/2003/810 menetluses.
21.aprillil 2011 koostas ja tõestas Kuressaare notar Gerda Pitk Saare maakonna K valla K külas asuva M, kantud Pärnu Maakohtu Saare Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXXX müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt müüs kinnistu omanik J S kinnistu, kinnistu ostuhinnaks oli lepingu p 2.1 kohaselt 14 060 eurot ja 56 senti. Kohtutäitur E. Kermik kandis kostja poolt 16. märtsi 2011 avalduses nõutud summa 2130,69 kostja ametikontole. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-164-13 lahendi p-s 13 asunud seisukohale, et ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka sissenõudja eest, kes esitas talle TMS § 23 kohaselt täitmisavalduse. Ühinemisavaldust esitav kohtutäitur ei ole selles menetluses sissenõudja esindaja vaid menetlusökonoomia ja tõhusa täitemenetluse huve silmas pidades käsitatav avalduse tehnilise edastajana.

2-13-16205 Ühinemisavalduse esitamiseks peab kohtutäituril olema sissenõudja nõusolek või hilisem heakskiit. Käesoleval juhul esitas kostja hagejast sissnõudja eest ühinemisavalduse kohtutäitur E. Kermikule summas 150,38 eurot ilma hageja nõusolekuta ja ka hageja hilisema heakskiiduta. Hageja sai kostja poolt tema eest ühinemisavalduse esitamisest teada alles kohtutäitur E. Kermikult pärast seda, kui kostja kandis talle 27. aprillil 2011 üle 118,24 eurot. 9. mail 2011 esitas hageja kostjale e-kirjaga järelepärimise, miks talle kanti olukorras, kus võlgnik J Si kinnistu müügist saadud rahast oleks saanud talle kanda üle suurema summa, vaid üle 118,24 eurot. Tegelikkuses oli võlgnik J Silt kostja poolt menetletavas täiteasjas hageja kasuks sissenõutava summa suurus 2011. aasta märtsi seisuga rohkem kui 13 000 eurot. Kostja 10. mai 2011 elektronkirjaga saadetud vastuses hagejale teatas kostja, et tema abi eksis. Lisaks eeltoodule märkis kostja, et tema abi lähtus eeldusest, et kui oleks olnud võlg, oleks hageja sellest kohtutäiturit teavitanud. Märgitud e-kirjas nõustus kostja, et ta oleks võinud hagejaga eelnevalt ühendust võtta ja J Si poolt võlgnetavat summat täpsustada (vt ekirjad, hagiavalduse lisa nr 9/tl 22). Eeltoodust nähtub, et kostja rikkus kohtutäiturina menetluse nõudeid. Ta esitas hageja eest ühinemisavalduse ilma hagejast sissenõudja nõusolekuta ja hilisema heakskiiduta. Kostja ei täitnud Täitemenetluse seadus (TMS) §-ga 8 kohtutäiturile pandud kohustusi, mille kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Hagejast täitemenetluse osaline sai seoses menetlusreeglite rikkumisega kahju. Hagejale kahju tekkimise oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks küsinud seadusest lähtuvalt ühinemisavalduse esitamiseks nõusolekut ja teinud selgeks hagejale võlgniku poolt maksmata summa suuruse. Hagejale oleks jäänud kahjulik tagajärg saabumata, kui kostja ei oleks täitnud oma ametikohustusi hooletult. Avaliku võimu kandja vastutus tekkib, kui ta on rikkunud oma avalikust õigusest tulenevat kohustust, mis tal on teise isiku ees ja selle tulemusena on teisele isikule tekkinud kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 kohaselt hüvitatakse kannatanule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVast S § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Seega kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele ka võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätted. Isikule kahju tekkimine eeldab, et on rikutud mõnda tema subjektiivset õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Käesoleval juhul jäi hagejal kostja raske hooletuse tõttu täitemenetluses saamata tema kasuks kohtuotsusega väljamõistetud hüvise osa. Nagu eelpool on märgitud, korraldab kohtutäitur erapooletult täitemenetlust, mis on suunatud võlausaldaja nõude rahuldamisele võlgniku vara arvel. Kohtutäitur on Täitemenetluse seadus (TMS) § 8 kohaselt kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud

2-13-16205 täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. RVastS § 13 lg 2 järgi saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. RVastS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Käesoleval juhul tegi kostja raske hooletuse tõttu täitetoimingu mittekohaselt (esitas hageja eest ilma hageja nõusolekuta ebatäpseid andmeid sisaldava ühinemisavalduse). Hageja poolt raske hooletuse tõttu tehtud mittekohase haldustoimingu tõttu jäi hagejal saamata täitemenetluse käigus 6372.36 eurot. Seega rikkus kostja temal kui täituril lasuvat Täitemenetluse seaduse §-st 8 tulenevat kohustust. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohtutäituri vastutust ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest reguleerib Kohtutäituri seadus § 9. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. KTS § 9 lg 1 teise lause kohaselt vastutab kohtutäitur ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Kahjuhüvitise nõue kohtutäituri vastu on põhjendatud, kui kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, hagejal tekkis kahju, kohtutäituri ametikohustuste rikkumise ja isikul kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kohtutäitur on kahju tekkimises süüdi. Riigikohus on asunud seisukohale, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud saamata jäänud tulus seisneva kahju korral peab kahju hüvitama kohustatud isik RVastS § 13 lg 2 järgi tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. Avaliku võimu kandja vastu esitatava kahjunõude aluseks on akt või toiming, mis kahju tekitava jada tegelikult käivitab ja mis viib vältimatult kahju tekitamiseni. Hageja seisukohal, et raha saamatajäämises võlgnik J Si vara müügist, on süüdi kostja. Kostja käitumine tema poolt läbiviidavas täitemenetluses oli õigusvastane, Hagejal tekkis kostja süülise ja õigusvastase käitumise tulemusena varaline kahju. Kostja käitumise ja hagejal tulu saamatajäämise vahel on põhjuslik seos. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahjuna tuleb Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt mõista “kulutusi, vara hävimist või rikkumist, samuti saamatajäänud tulu”. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVastS § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

4.Pärnu Maakohtu 29.05.2014.a. määrusega kaasas kohus hageja taotlusel menetlusse kohtutäitur Enno Kermiku iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel ja kostja taotlusel ERGO Insurance SE iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

2-13-16205

5.Kohtutäitur Enno Kermik ei nõustu kostjaga selles, et tema on T Mle kahju tekitanud. Kohtutäitur E.Kermiku väitel ei saa teine kohtutäitur menetlust läbiviiva kohtutäituri eest täitemenetlust läbi viia ega tema nimel tema menetluses menetlustoiminguid teha. Et toimingud olid tegemata ja võla tegelik suurus välja selgitamata, seda on kohtutäitur S.Põld sissenõudjaga suheldes ise selgesõnaliselt kinnitanud, küll süüdistades selles oma endist töötajat. Seega puudus vähimgi võimalus eeldada, et tema vahendusel soovitakse mingit suvalist abstraktset summat, mille suurus oli endal kindlaks tegemata. Üks täitur ei saa eeldada, et teise täituri poolt koostatud avalduses andmed on valed. Avalduse (koos kõigi seal sisalduvate andmetega) tema menetluses oleva nõudega ühinemiseks sai esitada vaid menetlust läbiviiv kohtutäitur TÄITIS-ss tema poolt sisestatud ja seal sisalduvate andmete alusel. Selle avalduse alusel on koostatud vastavalt ka tema otsus ja raha täpselt küsitud ulatuses üle kantud. On arusaamatu, et kohtutäitur E.Kermik ei oleks pidanud lähtuma kohtutäitur S.Põld poolt koostatud avaldusest vaid ise kostja menetlust läbi viima ja lähtuma peale kõigi küsitud summade talle ülekandmist TÄITIS-sse kantud S. Põldi vea ilmsiks tulekut sisestatud tegelikust võlasummast. E.Kermikul puudus igasugune õiguslik alus lasta notaril enda arvele kanda rohkem raha, kui menetlust läbiviiv täitur ise sisse nõudis, TÄITISsse kandis ja ühinemise avalduses oli avaldanud. Et ühinemise avaldus on valesti koostatud kinnitas pärast vea ilmsiks tulekut korduvalt ka täituri S.Põld büroo tolleaegne töötaja U H, kes imestas, et menetluses, kus on neil nii palju probleeme ja rahulolematust olnud, on avaldus ikkagi valesti koostatud. Ta väitis, et ise oleks ta selle kindlasti õigesti koostanud. E.Kermikul ei ole põhjust selles vähimatki kahelda. On väga veider tagantjärele väita, et täitur S.Põld ühinemisega küll küsis oma sissenõudjale üht summat, aga tegelikult soovis kordades suuremat. Seda kinnitab üheselt ka asjaolu, et tegelik võla suurus selgus ja sisestati TÄITISsse alles oluliselt hiljem. Veelkordselt kinnitab seda asjaolu, et nüüd ei olnud võimalik koostada alati koostatavat ja kohustuslikku täituri tasu otsust (ilma selle otsuseta täituri tasu küsimiseks puudub õigus ja alus), sest sellele oleks tekkinud tegelik kuupäev, siis seda otsust koostatud ei ole. Väita, et E.Kermik täiturina oleks ise pidanud ühinemise avaldusele märgitud andmetele liitma aastate tagusest aktist (kui pidi toimuma sundmüük enampakkumisel) tuleneva summa st et oleks pidanud eeldama, et nii S. Põld avalduses ja kui TÄITIS-sse kantud andmed mõlemad on valed, on arusaamatu. Rahalise nõude arestimise akt esitatakse täituri poolt kolmandale isikule sh teisele täiturile, kui tal on juba olemas võlgnikule maksmiseks kuuluvat raha. Enampakkumisel sundmüügi korral laekub kogu müügihind täituri arvele ja sellest on aktide alusel võimalik rahuldada ka kolleegide menetluses olevaid nõudeid. Kui toimub müük täituri kontrolli all, siis on müüjaks võlgnik ja täituri arvele kantakse vaid summa, mille vastuvõtmiseks tal on alus olemas. Selleks koostataksegi ühinemise avaldus, sest muidu puudub täituril õigus lasta notaril seda raha enda arvele kanda ja selles avalduses peab loomulikult sisalduma kogu summa. Kui nüüd püütakse konstrueerida olukorda ja väita, et oleks soovitud saada ka mingeid muid avalduses ja TÄITIS-s mittekajastuvaid summasid, siis pidanuks selle igal juhul märkima ka kõnealusesse avaldusse. Iseasi, et ka aastaid tagasi koostatud Rahalise nõude arestimise akt ei vastanud TÄITISES sisalduvate andmetega. Täiturid ei saa koostada toimikule mittevastavaid dokumente ja sisse nõuda menetluses mittesisalduvaid nõudeid. Keegi sh ka kostja ise ei saa arvata teisiti –see selgub üheselt asjaolust, et lisaks kõnealusele nõudele esitas ta ka kõigis ülejäänud nõuetes E.Kermikule aastaid tagasi Rahalise nõude arestimise aktid, mida siis kahjuks täita ei õnnestunud (kuna võlgnik kadus jälle aastateks ja sundmüüki vaidlusi välistavalt korraldada ei õnnestunud) ja nüüd avalduses samades menetlustes taotles täies ulatuses ühinemist. Kas kostja üritas siis kõiki nõudeid sisse nõuda 2 korda?! E.Kermik on enda sõnul kohtutäiturite listi kaudu 21.04.2011 ka e-mailiga teavitanud kolleege J Si vara müügist ja küsinud kõigilt veelkordselt, kas kellelgi on nõudeid, mida temale ei ole esitatud.

2-13-16205 Käesoleval juhul kantigi tema täituriarvele kogu summa, mille ulatuses oli temal nõudeid või mille ulatuses soovisid kolleegid tema nõudega ühinemise kaudu enda nõudeid rahuldada. Ülejäänud raha jääb alati võlgnikule ja kantakse tema poolt soovitud kontole ja selle enda arvele kanda laskmiseks puudus E.Kermikul vähimgi seaduslik alus. Ükski notar seda ka ei kannaks. Nii ka seekord. Ühtegi väljasaadetud korrektselt koostatud Rahalise nõude arestimise akti ei tühistata ega kutsuta tagasi sõltumata sellest, kas nende alusel oli võimalik midagi kinni pidada (näiteks võlgnik lahkub töölt jne), lihtsalt nende alusel lõpeb kinni pidamine, kui ei ole midagi üle kanda. Välja arvatud juhul, kui nõue täidetakse mingi muu laekumise alusel ja akti alusel võiksid laekumised põhjendamatult jätkuda, siis informeeritakse kinnipidajat nõude rahuldamisest ja palutakse kinnipidamised lõpetada. Näiteks töökohta saadetud töötasu arestimise akt kehtib vaid 6 kuud kui võlgnik peaks peale lahkumist naasma endise tööandja juurde. Peale selle tähtaja möödumist tuleb edastada uus akt, kas samade või muutunud andmetega. Kolmandale isikule edastatavad rahalise nõude arestimise aktid on nn ühekordsed sh MTA-le edastatud aktid jne. Keegi neid ei tühista ega kutsu tagasi. Veelkordselt kinnitab kostja loodud E.Kermikut süüdistava konstruktsiooni paika pidamatust ja selle idee hilisemat tekkimist asjaolu, et kostja rahuldas E.Kermikult saadud raha arvelt kõik muud tema menetluses olnud hilisemad nõuded täies ulatuses. Kui kostja pidanuks E.Kermiku poolt talle kantud summat valeks, siis pidanuks ta igal juhul kõigepealt rahuldama varasema nõude. Seda enam, et tegemist on sisu poolest elatisele sarnase nõudega. Seega on kõik kostja poolsed väited alusetud ja ei põhine ei tegelikul menetluskäigul ega kehtival seadusandlusel. Kohtutäitur E.Kermik nõustub hageja seisukohtadega selles osas, et sel momendil on täitemenetlust läbiviinud täituri tegevuse tulemusel kahju saadud, aga siin ilmselt tuleks siiski arvestada ka asjaoluga, et nüüdseks on see täitemenetlus antud kohtutäitur E.Kermiku menetlusse ja kui nõuet peaks õnnestuma oluliselt rahuldada, siis võib-olla jõutakse olukorrani, kus kõnealune kahju võib väheneda tulevikus sisse nõutava summa võrra. Kuna võlgnik väidetavalt lahkus peale müüki välismaale ja on siiani varatu, siis E.Kermik ülearu optimistlik ei ole, aga selle asjaoluga arvestama ilmselt peaks. Kohtulahendi järgi tuleb võlgnikul maksta vähemalt kuni 15.09.2017. Seega saab E.Kermik kanda raha kõigepealt kahjujärgse perioodi katteks nagu see oleks toimunud, kui ühinemise avaldus olnuks korrektselt koostatud. Siis ei kahjustaks sissenõudja huvisid.

6.ERGO Insurance SE toetab kostja seisukohti ja vastuväiteid.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja heidab teo õigusvastasuse osas kostjale ette TMS § 8 rikkumist ja tugineb sellele, et kostja rikkus kohtutäiturina menetluse nõudeid, eelkõige et ta ei selgitanud hagejale õigust sundtäitmisega ühinemiseks ja et ta esitas hageja eest ühinemisavalduse teisele kohtutäiturile ilma hagejast sissenõudja nõusolekuta ja hilisema heakskiiduta ning märkis selles avalduses ebatäpseid andmeid. Hageja väitel ei täitnud kostja Täitemenetluse seaduse (TMS) §-ga 8 kohtutäiturile pandud kohustusi, mille kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Hageja väitel sai tema kui täitemenetluse osaline seoses menetlusreeglite rikkumisega kahju ning et kahju tekkimise oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks küsinud seadusest lähtuvalt ühinemisavalduse esitamiseks temalt nõusolekut ja teinud selgeks hagejale võlgniku poolt

2-13-16205 maksmata summa suuruse. Hagejale oleks jäänud kahjulik tagajärg saabumata, kui kostja ei oleks täitnud oma ametikohustusi hooletult. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. KTS § 9 lg 1 teise lause kohaselt vastutab kohtutäitur ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 kohaselt hüvitatakse kannatanule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVast S § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Seega kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele ka võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätted. Isikule kahju tekkimine eeldab, et on rikutud mõnda tema subjektiivset õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul jäi hagejal kostja raske hooletuse tõttu täitemenetluses saamata tema kasuks kohtuotsusega väljamõistetud hüvise osa. Kohtutäitur korraldab erapooletult täitemenetlust, mis on suunatud võlausaldaja nõude rahuldamisele võlgniku vara arvel. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. RVastS § 13 lg 2 järgi saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. RVastS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul tegi kostja raske hooletuse tõttu täitetoimingu mittekohaselt (esitas hageja eest ilma hageja nõusolekuta ebatäpseid andmeid sisaldava ühinemisavalduse). Kostja poolt raske hooletuse tõttu tehtud mittekohase haldustoimingu tõttu jäi hagejal saamata täitemenetluse käigus 6372.36 eurot. Seega rikkus kostja temal kui täituril lasuvat TMS §-st 8 tulenevat kohustust. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Seega on kahjuhüvitise nõue kohtutäituri vastu põhjendatud, kui kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, hagejal tekkis kahju, kohtutäituri ametikohustuste rikkumise ja isikul kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kohtutäitur on kahju tekkimises süüdi Riigikohus on asunud seisukohale, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud saamata jäänud tulus seisneva kahju korral peab kahju hüvitama kohustatud isik RVastS § 13 lg 2 järgi tõendama,

2-13-16205 et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Sama tuleneb deliktilise vastutuse korral üldjuhul (sõltumata kahju liigist) VÕS §-st 1050. Avaliku võimu kandja vastu esitatava kahjunõude aluseks on akt või toiming, mis kahju tekitava jada tegelikult käivitab ja mis viib vältimatult kahju tekitamiseni. Kohus nõustub hagejaga selles, et raha saamatajäämises võlgnik J Si vara müügist, on süüdi kostja, mitte kohtutäitur Enno Kermik. Kostja käitumine tema poolt läbiviidavas täitemenetluses oli õigusvastane, Hagejal tekkis kostja süülise ja õigusvastase käitumise tulemusena varaline kahju. Kostja käitumise ja hagejal tulu saamatajäämise vahel on põhjuslik seos. Teine kohtutäitur ei ole kohustatud kontrollima täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri tegevust ega tema koostatud dokumentides olevate summade õigsust. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahjuna tuleb Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt mõista “kulutusi, vara hävimist või rikkumist, samuti saamatajäänud tulu”. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVastS § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Hagejal on õigus selles, et olles saanud teada sellest, et võlgnik J Si suhtes viib sundtäitmist läbi ka kohtutäitur E. Kermik ning et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja, oli kostjal kohustus selgitada hagejale tema õigust esitada TMS § 149 alusel selle sundtäitmisega ühinemiseks avaldus kohtutäitur E. Kermikule. On alus eeldada, et kui kostja oleks täitnud oma selgitamiskohustuse ning selgitanud hagejale tema õigust ühineda nimetatud sundtäitmisega, oleks hageja vastava avalduse esitanud ise. Samuti on alus eeldada, et kui hageja oleks ise sellise avalduse esitanud, oleks ta märkinud selles oma nõude õige suuruse. Jättes oma selgitamiskohustuse täitmata, tekitas kostja olukorra, kus hageja ei olnud teadlik sellest, et võlgniku suhtes viib sundtäitmist läbi ka teine kohtutäitur ega sellest, et viimane on arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kuna hageja neid asjaolusid ei teadnud, ei saanud ta kasutada oma õigust nimetatud sundtäitmisega ise ühinemiseks ning selle tõttu jäi kohtutäitur E. Kermikule teatamata hageja nõude õige suurus. Hageja nõude õige suuruse mitteteadmine kohtutäitur E. Kermiku poolt aga tõi kaasa selle, et viimane nõustus kinnistu müügilepingu sõlmimisel sellega, et osa kinnistu müügihinnast kantakse müüja (võlgniku) soovil üle tema poolt nimetatud kolmandate isikute pangakontodele. On täielik alus eeldada, et kui kohtutäitur E. Kermik oleks müügilepingu sõlmimise ajal teadnud hageja nõude õiget suurust, oleks ta nõudnud kogu kinnistu müügihinna kandmist enda ametialasele pangakontole ning sellisel juhul oleks hageja saanud võlgniku kinnisasja müügihinnast 6364.57 eurot rohkem, kui ta sai. Seega kostja ei viinud täitemenetlust läbi sissenõudja huvides. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et lisaks eeltoodule on kostja võtnud kohtutäitur E. Kermikult hageja nõude rahuldamiseks saadud 150.38 eurost alusetult endale 7.79 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud 12. juunil 2003 otsused mõista võlgnikult välja täituritasu 354 krooni (koos käibemaksuga) ja täitekulu 27 krooni, mõlemad kokku 381 krooni /t.l. 10/. Nimetatud summa ekvivalent eurodes on 24.35. Kuid täitetoimiku kohaselt /t.l. 1112/ kandis kostja 27. aprillil 2011 kohtutäitur E. Kermikult saadud rahast enda isiklikule kontole üle 32.14 eurot, maksekorralduse nr 9219. Eeltoodust nähtuvalt on kostja võtnud ilma aluseta endale 7.79 eurot võlgniku kinnisasja müügist saadud rahast. Ka nimetatud summa jäi hagejal võlgniku kinnisasja müügist saamata, mis tähendab, et ka see summa on hagejal kostja süül saamata tulu.

2-13-16205 Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täitemenetluse käigus võlgniku kinnisasja müügist saadud rahasummast saamata jäänud 6372.36 eurot (6364.57 + 7.79). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta hageja ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja