Jätta menetluskulud Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kanda 42,43% (neljakümne kahe koma neljakümne kolme protsendi) ulatuses ja XXX(XXX, isikukood XXX) kanda 57,57% (viiekümne seitsme koma viiekümne seitsme protsendi) ulatuses.
5.Rahuldada osaliselt Korteriühistu XXX(registrikood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kasuks menetluskulud 765,45 eurot (seitsesada kuuskümmend viis koma nelikümmend viis) eurot.
7.Jätta rahuldamata Korteriühistu XXX(registrikood XXX) avaldus menetluskulude 684,15 (kuussada kaheksakümmend neli koma viisteist) eurot kindlaksmääramiseks ja XXX(XXX, isikukood XXX) väljamõistmiseks.
8.Jätta kindlaks määramata XXX(XXX, isikukood XXX) menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord 1 (4)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Korteriühistu XXX(hageja) esitas 09.10.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 29.11.2013 võlgnevusele vastuväite. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi andis 16.12.2013 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.12.2013 määrusega Harju Maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 16.01.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus jättis 22.01.2014 määrusega käiguta. Hageja esitas kohtule 03.02.2014 hagiavalduse täienduse ja kohus võttis hagi 04.02.2014 määrusega menetlusse. 26.02.2015 toimus kohtuasjas korraldav eelistung.
2.10.04.2015 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks seoses võlgnevuse hüvitamisega (nõude rahuldamisega) kostja poolt. Lisaks taotleb hageja hagi tagasivõtmise avalduses menetluse lõpetamist. Hageja esitas koos hagi tagasivõtmise avaldusega enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1449,60 eurot. Hageja kinnitab, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on hageja poolt kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga ja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabikuludelt tagasi käibemaksu. Menetluskulude nimekirjale on lisatud hageja tööaja arvestus. Arvestuse kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 10,83 töötunni ulatuses.
3.Kohus edastas hageja hagi tagasivõtmise avalduse ja hageja menetluskulude nimekirja kostjale ning palus kostjal hiljemalt 24.04.2015 esitada kostja menetluskulude nimekirja. Kostja vastas 20.04.2015 hagi tagasivõtmise avaldusele, milles avaldas soovi jätkata tsiviilasja menetlemisega. Kostja ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja ega arvamust avaldanud hageja menetluskulude nimekirja kohta. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 esimene lause sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja on esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks. Eelmenetlus ei ole tsiviilasjas lõppenud. Seetõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik ning kostja vastuväide menetluse jätkamiseks ei välista hagi tagasivõtmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja võtab hagi tagasivõtmise vastu. Kohus jätab hagi läbi vaatamata.
5.Hageja on taotlenud hagi tagasivõtmise avalduses menetluse lõpetamist. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et 2 (4)
hagejal ei ole õigust nõuda menetluse lõpetamist, sest hageja võttis hagi tagasi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaldub hagist loobumise korral. Kohus jätab hageja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodust tulenevalt hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda samas nõudes uuesti kohtusse.
6.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hageja võtab hagi tagasi põhjusel, et kostja on pärast nõude esitamist osaliselt täitnud hagis esitatud nõude, tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt nõude rahuldamise ulatusega (TsMS § 168 lg 4 koosmõjus TsMS § 163 lg-ga 1). Kostja menetluskulud tuleb sellisel juhul jätta hageja kanda võrdeliselt nõude ulatusega, mis on kostja poolt täitmata (TsMS § 168 lg 4 koosmõjus TsMS § 163 lg-ga 1). Hageja esitas kostja vastu 925,20 euro tasumise nõude (põhinõue 630,96 eurot ja viivisenõue 294,24 eurot). Kostja tasus hagi tagasivõtmise avaldusest nähtuvalt hagejale 532,68 eurot. Kostja jättis hageja nõude rahuldamata 392,52 eurot osas (925,20-532,68). Eeltoodust nähtuvalt rahuldas kostja nõude 57,57% (532,68 eurot) ulatuses ning jättis nõude 42,43% (392,52 eurot) ulatuses rahuldamata. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 42,43% ulatuses hageja kanda ja 57,57% ulatuses kostja kanda.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevaga hindab kohus esmalt hageja esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab kohus hinnata, kas hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on menetluskulude nimekirja lisaks olevast arvest nr 682 nähtuvalt 10,83 tunni ulatuses 100 eurot ühe tunni kohta, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on hageja lepingulise esindaja tööühiku hind koos käibemaksuga (120 eurot tunnis) põhjendatud ja vajalik.
8.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga ja hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga (käibemaksumäär 20%). Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on hageja poolt kantud 3 (4)
seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust.
9.Hageja on õigusabikulude nimekirjas välja toonud järgmiste toimingute tegemise ja nende ajalise kestuse: maksekäsu avalduse koostamine 30 minutit, hagiavalduse koostamine 2 tundi ja 30 minutit, hagi täpsustuse koostamine ja lisadokumentide esitamine 4 tundi ja 30 minutit, istungiks ettevalmistamine 40 minutit, kohtuistung 1 tund ja 10 minutit, nõupidamine kliendiga 30 minutit, hagi tagasivõtmise avalduse koostamine 1 tund. Kokku õigusabi osutamist hagejale 10 tundi ja 50 minutit ehk 10,83 tundi. Kohtu hinnangul hagi täpsustuse koostamiseks ja lisadokumentide esitamiseks kokku kulunud 4 tundi ja 30 minuti on põhjendamatu ja mittevajalik ajakulu. Kohus määrab kindlaks, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on hagi täpsustuse koostamise ja lisadokumentide esitamise eest 3 tundi ja 30 minutit. Eelnevalt oli hageja esindaja esitanud hagiavalduse ja hageja esindaja pidi olema läbi töötanud selleks suures ulatuses vajalikke materjale, mistõttu hagi täpsustamiseks vajalik ajakulu on vähemalt 1 tunni võrra väiksem hageja esitatust. Seega on kokku õigusabi osutamist hagejale 10 tunni ja 50 minuti asemel 9 tundi ja 50 minutit ehk 9,83 tundi. Kohus leiab, et ajakulu 9,83 tundi on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, õiguslikku analüüsi, esindatava ja esindajate vahelist koostööd ning see on ajamahukas töö. Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1179,60 eurot (arvutuskäik 9,83 tundi * 120 eurot = 1179,60 eurot). Hageja lepingulise esindaja kuludele lisandub menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv 150 eurot.
10.Kohus jättis menetluskulud 42,43% ulatuses hageja kanda ja 57,57% ulatuses kostja kanda. Eeltoodut arvestades mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja osaliselt, s.t 57,57% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 765,45 eurot (1329,60*57,57%=765,45). Hageja taotles kostjalt menetluskulude 1449,60 eurot välja mõistmist. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 684,15 eurot.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole kohtule esitanud omapoolset menetluskulude nimekirja ega esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja menetluskulude olemasolu. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et kostjat on esindanud tema abikaasa, mistõttu ei saa kostjal olla TsMS § 218 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud esindajate kasutamisest tuleneda võivaid kulusid. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.