Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Xxxx esitas 28.04.2017 Harju Maakohtule avalduse alaealise Xxxx ́i nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine. 03.05.2017 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus kaasas menetlusse arvamuse andmiseks eeskosteasutusena Keila linna Keila Linnavalitsuse kaudu ja kohustas Keila linna esitama kirjaliku arvamuse esitatud avalduse osas. Lisaks määras kohus Xxxx ́ile esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja kohustas esindajat andma oma kirjaliku arvamuse. 22.05.2017 esitas Keila linn kohtule oma seisukoha. 23.05.2017 esitas lapsele RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avalduse kohaselt on avaldaja Xxxx 9-aastase Xxxx ́i ema. Lapse isa on Xxxx. Pärast Xxxx ́i surma (03.11.2014) sai laps pärandusega ärimaa asukohaga Xxxx(katastritunnus xxxx). Seega on alaealine laps Xxxx koos Xxxx ́iga kinnistu ühisomanik. Kinnistu ei ole koormatud hüpoteekide ega muude piiratud asjaõigustega. Avaldaja ja Xxxxelavad Xxxx. Pärandusega saadud ärimaa asub avaldaja elukohast 200 km kaugusel. Kinnistul asub vana naftasaaduste laohoone. Hoone on aastaid tühjana seisnud ja lagunenud. Maatükk koos vana hoonega asub endise sovhoosikeskuse kinnistu/hoonete taga. Päritud kinnistu kaugus, asukoht teise krundi taga ja hoone seisukord on avaldajale ebasobiv. Hoone kordategemiseks või kasutuselevõtuks puudub avaldajal huvi. Avaldaja ei soovi teha edaspidi krundiga seotud jooksvaid kulutusi, vaid soovib selle müüa. Viljandimaal Abja vallas ärimaaga seotud tehingute keskmine müügihind on 0,95-1,77 eurot/ m2. Antud krundi asukohast tingituna on huvitatud ostja vaid lähedalasuva krundi omanik, kellega on lepitud kokku hind 2 000 eurot, millega tema on nõus selle ostma. Varasemad müügikuulutused ei ole huvilisi toonud. Avaldaja palub anda Xxxx ́ile perekonnaseaduse § 187 p 1, 3, 4 ja § 188 lg 1 p 1 alusel kohtu nõusolek alaealise lapse Xxxx ́i nimel kinnistu asukohaga Viljandimaal, Xxxxkokkuleppehinnaga müügiks 2 000 eurot (müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja muude seonduvate toimingute tegemiseks) selliselt, et nimetatud kinnistu müügist saadud 50 % hoiustatakse eraldi Xxxx ́i arvel krediidiasutuses.

Keila linn on oma arvamuses märkinud, et kinnistu müümine vastab alaealise lapse huvidele. Raha tuleks hoiustada eraldi lapse arveldusarvel ja kasutada lapsega seonduvate suuremate kulude katteks, sh lapse huvitegevusega seonduvad kulud. Tuginedes eeltoodule leiab Keila Linnavalitsus eestkosteasutusena, et alaealise huvid antud menetluses on kaitstud ning Xxxx ́i avaldus alaealise Xxxx ́i nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks tuleb rahuldada. Lapse esindaja leiab, et avalduse rahuldamine ei kahjusta alaealise huve. Xxxx on koos Xxxx ́iga kinnistu kaasomanikud. Kinnistu turuväärtus on ilmselt vähene, kuna pikemaaegsel müümisel huvilisi pole olnud. Samas on kinnistu omanikel seadusest tulenevad kohustused. Kinnistu asub Xxxx elukohast kaugel. Kinnistu turuväärtuse tõstmine ilma suuremate pingutuste ja rahaliste vahendite kulutamiseta, on võimatu. Ka siis ei pruugi sellesse asukohta ostusoovijaid olla. Esindaja leiab, et kinnistu müük on põhjendatud ja müügist saadud rahast Xxxx ́ile kuuluv osa tuleb paigutada Xxxx ́i arvele ning kasutada seda Xxxx ́i huvides. Xxxx on tehingu taotlusest teadlik ja sellega nõus. Kohus märgib, et Xxxx ja Xxxx on kinnistu asukohaga xxxx ühisomanikud. Kuna kinnistul asub nõukogudeaegne kolhoosi bensiinijaama lagunenud hoone, siis pole kinnistul erilist väärtust ja seda pole seni müüa õnnestunud. Xxxx ja Xxxx elavad Xxxx ja puutumus kinnistuga emotsionaalses või praktilises plaanis puudub. Antud kinnistuga seotud kulud on maamaks ning lisaks need kulud, mida teeb avaldaja isa hoone parandustöödeks. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik kinnistu müüa, sest kinnistu turuväärtuse tõstmine ilma suuremate pingutuste ja rahaliste vahendite kulutamiseta, on võimatu. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, Keila linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse ema, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.