Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord 1(4)

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxxja Xxxxabielust sündis xxxx.a poeg Xxxx. Vanemate kooselu lõppes 2015.a ja 04.04.2016.a lahutas Harju Maakohus nende abielu. Alates jaanuarist 2016.a elab laps koos isaga ning on tema ülalpidamisel. Jaanuarist kuni oktoobrini 2016.a laekus ka riiklik igakuuline lapsetoetus summas 50 eurot kostja arvele. Kostja kandis lapse isa arvele kogu selle aja jooksul neli korda 215 eurot ja septembris 50 eurot augusti eest ning 29.09.2016.a veel 50 eurot, seega kokku 960 eurot. Kostja poolt tasutud 960 eurost tuleb maha arvata ema poolt üle kantud lapse toetus 500 eurot, siis ema enda poolt lapse ülalpidamiseks on panustanud vaid 460 eurot ja seda 9 kuu jooksul so igakuuliselt arvestuslikult summas 51,11 eurot. See aga ei ole ilmselgelt piisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Taotleb kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest 02.11.2016.a seaduses sätestatud minimaalsuuruses kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ühtlasi taotleb hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2016.a kuni 01.11.2016.a summas 1690 eurot. Kuna kostja vastusest nähtuvalt kostja ei ole hagejale edastanud lapsetoetust, siis teeb hageja uue arvestuse ja lapsetoetuse tagasinõudega tegeleb sellisel juhul riik. 01.11.2016.a seisuga oli tagasiulatuvalt elatise nõude suuruseks 1190 eurot. 24.01.2017.a seisuga moodustab elatise võlgnevus kokku 1855 eurot. 08.03.2017.a esitatud menetlusdokumendis on hageja seaduslik esindaja seisukohal, et kui kostjal ei ole majanduslikult võimalik ja selline nõude vähendamine on kostjale eluliselt oluline, vähendab hageja oma elatise tagasiulatuvat nõuet 215 euro võrra, st taotleb elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist alates veebruarist 2016.a. Taotleb kostjalt välja mõista elatis alates 01.04.2017.a seaduses sätestatud minimaalsuuruses kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2016.a kuni 31.03.2017.a summas 2110 eurot. Ühtlasi taotleb hageja kindlaks määrata, et kostjal tuleb elatis tasuda hageja isa arveldusarvele Swedbank’is. Taotleb otsuse kuulutamist viivitamata täidetavaks. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja kooselu hageja isaga lõppes 2016.a jaanuari lõpus, mil lapse isa sisuliselt viskas kostja välja nende ühisest eluruumist. Kuivõrd kostja sunnitud lahkumine pere ühisest elukohast sai teoks õppeaasta kestel, jäi kostja poeg elama vanemate ühisesse elukohta ehk siis isa juurde. Kuni kodunt lahkumiseni oli kostja see, kes lapsele enamuse vajaliku muretses, sh ka etteulatuvalt suuremate riidenumbrite näol. Ka peale ühisest kodust lahkumist on kostja andnud lapsele isiklikult raha. Kostja on tasunud hagejale 2016.a elatist alates abielulahutusest ülekandega pangakontole kokku 960 eurot. Riiklik lapsetoetus laekus kuni 2016.a septembrini kostja pangakontole. Alates oktoobrikuust 2016.a laekub riiklik lapsetoetus hageja isa pangakontole. Hageja õigus saada lapse emalt elatist saab olla 9 kuu 2(4)

eest, s.o alates veebruarist 2016.a, kokku summas 9 x 215 = 1935 eurot. Sellest summast on kostja hageja ülalpidamiseks juba tasunud 960 eurot, seega elatise võlgnevus on 975 eurot, aga mitte 1690 eurot. Hageja nõue maksta tagantjärele elatist summas 715 eurot (215 eurot jaanuarikuu elatis ja 500 eurot lapsetoetust) on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei esita vastuväiteid edasiulatuva elatisnõude osas. Teatab, et on tasunud 2017.a aprillikuu eest hagejale elatist summas 235 eurot, millega palub arvestada elatise väljamõistmisel. 28.04.2017.a teatas kostja kohtule, et on tasunud hagejale 28.04.2017.a elatise võlgnevuse perioodist 01.02.2016.a kuni 31.03.2017.a summas 2110 eurot, millega palub arvestada elatise väljamõistmisel. Hageja menetluskulud palub jätta hageja enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused Xxxxja Xxxxabielust sündis xxxx.a poeg Xxxx. Vanemate abielu on lahutatud ja alates jaanuarist 2016.a elab laps koos isaga ning on tema ülalpidamisel. Ema on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mittepiisaval määral. Perioodil 01.02.2016.a kuni 01.11.2016 on kostja lapse ülalpidamiseks tasunud 960 eurot. 02.11.2016.a esitas Xxxxlapse seadusliku esindajana hagiavalduse lapse emalt elatise väljamõistmiseks. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on elatise nõude kehtestatud kuupalga alammääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest õigeks võtnud. Seega kuulub elatise väljamõistmise nõue rahuldamisele. Ja elatis kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamisest so 02.11.2016.a. Kostja on teatanud, et on menetluse ajal likvideerinud elatise võlgnevuse ja asunud tasuma elatist ka 2017.a. eest. Menetluse käigus tasutud elatise osas on osapooltel otsuse täitmise käigus võimalik teha tasaarvestus. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 01.02.2016.a so 9 kuu eest (9 x 215) 1935 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja on selle 9 kuu jooksul tasunud elatist 960 eurot. Seega tuleb kostjal tagasiulatuva perioodi (01.02.2016.a – 01.11.2016.a) eest tasuda elatist täiendavalt 975 eurot. Kostja on esitanud maksekorralduse (tl 59) nimetatud võlgnevuse tasumise kohta 28.04.2017.a. Hageja taotlusel ja TsMS § 468 lg 3 alusel kohus kuulutab otsuse viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.