Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxx(hageja) esitas Harju Maakohtule 13.02.2017.a hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Harju Maakohtu 18.04.2012.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-50041 on kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 200 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatise suurust suurendada, kuna elatise miinimummäär on tõusnud ning lapsega seotud kulutused on tulenevalt lapse kasvamisest ja üldisest elukalliduse suurenemisest samuti tõusnud. Samas on hageja seadusliku esindaja sissetulekud vähenenud. Kuni hagiavalduse esitamiseni on elatise suurendamise asjus toimunud läbirääkimised kostjaga, kuid kohtuvälist lahendit ei saavutatud. Taotleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras s.o pooles Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.02.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tagasiulatuvalt palub välja mõista alla miinimumelatise määra tasutud elatise 2017.a jaanuari eest summas 35 eurot ning 2016.a eest kokku 180 eurot, kogusummas 215 eurot. Hageja oma 09.04.2017.a seisukohas kostja vastusele kinnitab, et pärast käesoleva asja menetlusse võtmist on kostja tasunud hageja seadusliku esindaja pangakontole 270 eurot. Seega tagasiulatuva nõude osas hagejal rohkem nõudeid ei ole. Kostja vastuses sisalduv väide, et hageja seaduslik esindaja on omavahelistes kirjavahetustes palunud hageja elukindlustusmaksete hageja esindajale maksmist, ei vasta tõele. Hageja seaduslik esindaja on palunud kindlustusmaksete ajutist peatamist, et kostjal oleks samaväärse summa võrra võimalik hagejale tasuda miinimumelatist nii, et ta kulud hagejale ei suureneks. Vastav hageja esindaja ettepanek tulenes kostja keeldumisest tasuda miinimumelatist, mida kostja põhjendas elukindlustusmaksete tasumisega. Hageja elatise hulka ei saa lugeda kostja poolt lapsele antud taskuraha. Taotleb kostjalt välja mõista elatisraha vähemalt miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagis esitatud nõudeid osaliselt. Kostja on seisukohal, et ta on oma kohustusi senini täitnud korrektselt vastavalt kohtuotsusele ning ei ole rikkunud elatise tasumise kohustust. Kostja on tasunud igakuiselt lisaks elatisele ka lapse elukindlustuse makseid summas 31,96 eurot ja maksab elukindlustust edasi kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja seaduslik esindaja on oma hiljutistes meilivahetustes korduvalt üritanud kostjale selgeks teha, et elukindlustus ei ole lapsele vajalik ja et sellele kulutatav raha tuleks koheselt igakuiselt hageja seaduslikule esindajale maksta, mis ei ole aga lapse tuleviku kindlustamise seisukohalt mõistlik. Lisaks annab kostja lapsele taskuraha ja on lisaks elatisele maksnud hageja esindaja arveldusarvele mais 2016.a 18 eurot ja juulis 2016.a 35 eurot, mida hageja samuti käesoleva hagi esitamisel ei ole arvesse võtnud. Väide hagiavalduse esitamiseni toimunud läbirääkimiste kohta on eksitav. Kostja on nõus tasuma alla miinimumelatise määra tasutud elatise aasta eest enne hagi esitamist, s.o alates 13.02.2016.a kokku summas 200 eurot, millise summa on kostja hageja seadusliku esindaja kontole ka üle kandnud. Samuti on kostja tasunud 2017.a 2(4)

veebruari ja märtsi eest juba varasemalt tasutud elatisele kokku summas 400 eurot lisaks 70 eurot. Kostja kinnitab, et edaspidi alates 01.04.2017.a maksab ta elatist iga kuu 15. kuupäeval vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusmiinimumi määradele ja selles osas vaidlust ei teki. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016.a töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1⁄2 on 215 eurot ja alates 1. jaanuarist 2017.a on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1⁄2 235 eurot. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxx on xxxx (sündinud xxxx 2006.a) isa. Xxxx on esitanud hagi Harju Maakohtu 18.04.2012.a otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimummäärani. Hageja on seisukohal, et kuivõrd elatise miinimummäär on tõusnud ning lapsega seotud kulutused seoses lapse kasvamisega ja hinnatõusudega on suurenenud, tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2012. aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Miinimumsuuruses elatist kostja ei ole vaidlustanud. Seega on vanemad sisuliselt jõudnud elatise suuruses kokkuleppele. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 18.04.2012.a lahendiga tsiviilasjas nr 2-11-50041 välja mõistetud elatise suurust alates 01.04.2017.a. Kohus on seejuures arvesse võtnud kostja poolt käesoleva menetluse käigus tasutud elatise makseid (tl nr 21), milliste saamist on hageja seaduslik esindaja omalt poolt ka kinnitanud. Igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas (käesoleval hetkel 235 eurot kuus) mõistab kohus välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab hagejale, et juhul, kui laps täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ja kostja talle vabatahtlikult sel ajal elatist ei maksa, siis on hagejal endal õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks. 3(4)

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus selgitab pooltele, et otsuse täitmise käigus saavad pooled teha tasaarvestuse menetluse ajal juba tasutud elatise osas. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.