Otsuse avalikult teatavaks 12.06.2015, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-40183
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi XXX, OÜ XXX ja XXX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
89 599 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja I XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja advokaat Tarmo Friedenthal Kostja II OÜ XXX(registrikood XXX asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige XXX Kostja III XXX(isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2015 või menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Tagastada hagejale hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis summas 4 000 Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arveldusarvele nr EE712200221010448583. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1 (6)
2-13-40183 Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
OÜ XXX(esialgne võlausaldaja) ja kostja I sõlmisid 24. jaanuaril 2011 üürilepingu, millega esialgne võlausaldaja andis Tallinnas, XXXasuval kinnistul asuvad ehitised (haigla administratiivhoone ja peahoone) tasu eest tähtajaliselt kostjale I kasutada. Vastavalt üürilepingu punktile 3.1. leppisid pooled kokku tasuks üüripinna kasutamise eest 22 000 EUR (kakskümmend kaks tuhat eurot) kuus. Kostja I kohustus tasuma üüriarve hiljemalt sama kuu
15.kuupäevaks (üürilepingu p 3.2.). Vastavalt üürilepingu punktile 3.1. esitas esialgne võlausaldaja kostjale I igakuiselt tasumiseks üüriarveid. Nii esitas esialgne võlausaldaja kostjale I 01. veebruaril 2012 arve nr 2101 summas 22 000 EUR, 01. märtsil 2012 arve nr 2102 summas 22 000 EUR ja 01. aprillil 2012 arve nr 2103 summas 22 000 EUR. Kostja I tasus esialgsele võlausaldajale arve nr 2101 osaliselt (summas 2 400 eurot), ülejäänud osas on arve nr 2101 tasumata ning samuti on tasumata arved nr 2102 ja 2103.
2.Kostja I otsustas lõpetada oma majandustegevuse ning kokkuleppel esialgse võlausaldajaga lõpetati üürileping alates 01. maist 2012. Kostja I võõrandas oma XXXravikeskuses tegutseva majandusüksuse (ettevõtte) SA-le XXX. SA XXX saavutas juulis 2012 kokkuleppe Haigekassaga ja 2012. aasta sügiseks taastatud XXXes minimaalne vajalik kassavoog.
3.Kostja I ja esialgse võlausaldaja juhatuse liige XXXasus koos XXXga nõudma XXXe tegevuse üleandmist. Alates 28. augustist 2012 kutsuti XXXesialgse võlausaldaja juhatusest tagasi. XXXja XXXasusid seejärel tagantjärele fabritseeritud dokumentidele tuginedes XXX’le kuuluvate äriühingute kaudu esitama esialgse võlausaldaja vastu erinevaid rahalisi nõudeid, eesmärgiga põhjustada esialgsele võlausaldajale ulatuslikku majanduslikku kahju ning ühingu pankrotti, et seeläbi isiklikult alusetult rikastuda. Selle käigus kostjaga III seotud äriühingud OÜ XXXja OÜ XXXesitasid 02. novembril 2012 pankrotiavaldused Harju Maakohtule, kuid Harju Maakohus jättis oma 28. jaanuari 2013 määrusega pankrotiavaldused rahuldamata.
4.03. oktoobril 2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel loovutas esialgne võlausaldaja üürilepingust tuleneva nõude kostja I vastu hagejale. Hageja saatis kostjale I 04. oktoobril 2012 nõudekirja, milles nõudis üürilepingu alusel võlgnetava 65 800 euro tasumist. 13. oktoobril 2012 vastas kostja I (XXXisikus) hageja nõudekirjale ning väitis, et esialgne võlausaldaja loovutas nõude kostja I vastu juba 05. juunil 2012 kostjale II. Esialgne võlausaldaja esitas 29. novembril 2012 avalduse väidetava nõude loovutamise lepingu tühistamiseks Kostja I tegi kostjale II 04. jaanuaril 2013 ülekande summas 65 800 eurot. Hageja leiab, et 05.06.2012 nõude loovutamise tehing on võltsitud ning koostatud tegelikult ajal, mil XXXpuudusid juhatuse liikme volitused.
5.Hageja leiab ka, et 05.06.2012 nõude loovutamise nii võlaõiguslik kui asjaõiguslik tehing on tühised vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga. Kostjad on omavahel seotud isikud, kes on nii kohustustehingu kui ka käsutustehingu tegemisel tegutsenud teadlikult ja kooskõlastatult hageja õiguste rikkumise nimel ning isikliku rikastumise eesmärgil. Kostja II on tegelikkuses kostjale III kuuluv riiulifirma. Arvestades tehingute väidetavat ajalist raamistikku ning tehingutest tulenevate väidetavate nõuete kohest loovutamist kostjaga III seotud äriühingutele (OÜ XXX, XXXOÜ, XXXOÜ), kes on nõuete alusel esitanud koheselt ka pankrotiavaldused kohtule, on ilmne, et XXXja kostja III erinevate äriühingute esindajatena
2 (6)
2-13-40183 tegutsesid ühiselt ja läbimõeldult, eesmärgiga põhjustada esialgsele võlausaldajale suurt majanduslikku kahju, mis oli otseselt ka käsutustehingu eesmärk. Kostja I seisukoht
6.Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja oleks teavitanud kostjat I nõude loovutamisest. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ XXXja OÜ XXXvaheline 05. juuni 2012. a. nõude loovutamise leping oleks sõlmitud muul ajal, kui lepingus märgitud. Kuna 05. juunil 2012. a. on OÜ XXXjuhatuse liige XXXloovutanud nõude, mille täitmist hageja nõuab, OÜ-le XXX, ei saanud 03. oktoobril 2012. a. OÜ XXXenam loovutada sama nõuet OÜ-le XXXe. hagejale. Hagejal puudub lepinguväline kahju kostjate vastu, sest esialgne võlausaldaja on loovutanud hagejale lepingulise nõude. Lepinguvälise kahju nõuet esialgne võlausaldaja hagejale loovutanud ei ole.
7.Kostja I leiab, et hageja esitatud nõue on varasemalt kehtivalt loovutatud OÜ-le XXXja SA-le XXXteatati nõude loovutamisest. Hageja poolt XXX vastu esitatud nõue on kostja poolt täidetud õigele isikule s.t. OÜ-le XXX. Kostjate II ja III seisukoht
8.Kostjad hagi ei tunnista ja leiavad, et nad ei ole teinud ühtegi toimingut ega tehingut, mis võinuks kahjustada hageja huve. XXX on täitnud kohustuse XXXOÜ ees seaduspäraselt, mistõttu puudub asjas deliktilise vastutuse koosseis. Kostjad ei ole esiteks tekitanud hagejale kahju, teiseks puudub õigusvastane tegu kostjate käitumises ning kolmandaks ei saa eksisteerida põhjuslikku seost puuduva õigusvastase teo ja olematu kahju vahel. Hageja nõuded on põhjendamatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte seisukohtadest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et OÜ XXX(esialgne võlausaldaja) ja kostja I sõlmisid 24. jaanuaril 2011 üürilepingu, millega esialgne võlausaldaja andis Tallinnas, XXXasuval kinnistul asuvad ehitised (haigla administratiivhoone ja peahoone) tasu eest tähtajaliselt kostjale I kasutada. OÜ XXXja kostja II on koostanud 05. juunil 2012 kuupäevaga nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja üürilepingust tuleneva nõude 65 800 eurot kostjale II. 03. oktoobril 2012 koostati nõude loovutamise leping, mille kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja üürilepingust tuleneva nõude kostja I vastu hagejale. Esialgne võlausaldaja esitas 29. novembril 2012 avalduse väidetava nõude loovutamise lepingu tühistamiseks. Kostja I on teinud kostjale II 04. jaanuaril 2013 ülekande summas 65 800 eurot.
11.Alates 28. augustist 2012 kutsuti XXXesialgse võlausaldaja juhatusest tagasi. XXXoli perioodil 19.03.2012 kuni 12.12.2012 kostja I juhatuse liige. I
12.Hageja on eelistungil selgitanud, et tal on kostja I vastu üürilepingust tulenev nõue, mille ta on omandanud nõude loovutamise lepingu alusel. Hageja väitel on tal nõue tulenevalt asjaolust, et 05.06.2012 nõude loovutamise lepingu on koostatud tegelikult pärast 28.08.2012, mil lõppesid esialgse võlausaldaja XXXvolitused.
13.Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem 3 (6)
2-13-40183 heaks kiidab. Vastavalt VÕS § 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud. Vastavalt VÕS § 172 võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
14.Seega peab hageja üürilepingu alusel nõude esitamiseks kostja I vastu esile tooma, et ta on kas teatanud kostjale I kirjalikult loovutamisest või esitanud kostjale I senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumendi nõude loovutamise kohta. Lisaks sellele peab hageja tõendama oma väite, et OÜ XXXja kostja II on koostanud 05. juunil 2012 kuupäevaga nõude loovutamise lepingu pärast 28.08.2012. Eelistungil jättis hageja alternatiivsetel alustel esitatud nõuete lahendamise järjekorra kohtu valida.
15.Kohus on seisukohal, et hageja väide, et 05.06.2012 nõude loovutamise lepingu on koostatud tegelikult pärast 28.08.2012, mil lõppesid esialgse võlausaldaja XXX volitused, ei ole tõendamist leidnud. Asjas puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, millal 05.06.2012 dokument on koostatud ja millal esialgse võlausaldaja uus juhatus dokumendist teadlikuks sai, seega tuleb lähtuda dokumendil märgitud kuupäevast. Kohus on otsuse osas III leidnud, et käesolevas asjas esile toodud nõude loovutamise lepinguga kaudses seoses olevad asjaolud ja tõendid ei anna alust järeldada, et esines kostjate ühine tegutsemine eesmärgiga kahjustada esialgset võlausaldajat. Nõude loovutamise lepingu kuupäeva võltsimine oli hageja väitel üks osa eelnimetatud skeemist ja seetõttu piirdub kohus viitega otsuse osale III oma järelduses, et hageja väide, et 05.06.2012 nõude loovutamise lepingu on koostatud tegelikult pärast 28.08.2012, ei ole tõendamist leidnud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et toimikus ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ XXX oleks teatanud SA-le XXX nõude loovutamisest OÜ-le XXX või andnud välja vastavasisulise nõude loovutamise tõendi. Eelnevast tulenevalt on välistatud hageja lepinguline nõue kostja I vastu. II
16.Hageja on alternatiivselt tuginenud asjaolule, et esialgne võlausaldaja esitas 29. novembril 2012 avalduse väidetava nõude loovutamise lepingu tühistamiseks.
17.Kohus viitas eelistungil Riigikohtu lahendile 3-2-1-140-07, mille kohaselt asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) lähtudes hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust (vt nt Riigikohtu 4. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9, samuti otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-129-05, p 16, nr 3-2-1-9004, p 16 ja nr 3-2-1-80-05, p-d 25 ja 26). Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne. Nõude loovutamise lepingu tühistamise korral ei oleks nõude käsutustehing tühine. Hageja ei ole nõuet kostjalt II VÕS § 1028 alusel tagasi nõudnud ja asjas ei ole esitatud midagi, millest nähtuks, et nõude omandiõigus on tagasi kandunud esialgsele võlausaldajale. Kui nõude omandiõigus ei olnud tagasi kandunud esialgsele võlausaldajale, puudus tal 03. oktoobril 2012 õigus nõuet käsutada. Õigust (nõuet) ei ole võimalik heauskselt omandada AÕS § 95 järgi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nõude loovutamisel on abstraktsiooniprintsiip piiratud ning võlaõigusliku loovutustehingu tühistamisel TsÜS § 131 alusel on vigade identsuse tõttu tühine ka asjaõiguslik leping. Seega ei ole hagejal võimalik esitada lepingulist nõuet kostja I vastu nõude loovutamise lepingu tühistamisest tulenevalt. III Hageja on esitanud kostjate I, II ja III vastu solidaarselt lepinguvälise kahju hüvitamise nõude VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hageja väitel on kostjad I, II ja III nõudeõiguse loovutamisel ja tühise loovutuse alusel raha üleandmisel tegutsenud ühiselt heade kommete vastaselt ja vastuolus avaliku korraga eesmärgiga tekitada esialgsele võlausaldajale kahju. 4 (6)
2-13-40183
18.Hageja väitel kostja II on kostjale III kuuluv riiulifirma, kellel puudub mis tahes majandustegevus, samuti puudub kostjal II igasugune vara. Vaidlusaluste tehingute sõlmimise ajal kuulus kostjale III 100% kostjast II ning kostja III on käesoleva ajani kostja II juhatuse liige. kostjate I – III läbimõeldud ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena on hageja nõudeõigus muutunud väärtusetuks, sest kostjatel II ja III puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita ning kostja I on raskes majanduslikus seisus. Eelistungil selgitas hageja, et loovutustehingu sõlmimise ajal 05.06.2012 oli XXX nii esialgse võlausaldaja kui ka kostja I juhatuse liige ja seega oli kostja I hõlmatud „skeemi“ juba 05.06.2012.
19.Kohus märgib, et deliktilise nõude eelduseks on asjaolu, et 05.06.2012 nõude loovutuse käsutustehing on tühine, sest käsutustehingu kehtivuse korral puudus esialgsel võlausaldajal 03. oktoobril 2012 õigus nõuet käsutada ning hageja ei oleks omandanud nõuet, mille kahjustamisest tulenevalt ta kahju hüvitamist nõuab.
20.Kohtuasjas nr 3-2-1-88-14, selgitas Riigikohus, et heade kommete vastasus saab enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut ning käsutustehing on üldjuhul õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine. Käsutustehingu vastuolu heade kommetega saab jaatada üksnes juhul, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane, nt kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine (vt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 31; 8. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-09, p 12).
21.Kohtuasjas 3-2-1-56-09, p 12 on Riigikohus jaatanud käsutustehingu tühistust heade kommete vastu teoreetiliselt, kuid lahendatavas asjas vastuolu ei tuvastanud.
22.Kohtuasjas nr 3-2-1-140-07 p 32, selgitas Riigikohus, et asjaolud, mis puudutavad põhiliselt pettust ja esindaja kohustuste rikkumist, ei anna alust lepingu lugemiseks vastuolus olevaks heade kommetega. Kohus selgitas, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02, p 11 ja 31. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-04, p 16, samuti otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-02, p 10). Sama kehtib esindaja kohustuste rikkumise tõttu tehingu tühistamist võimaldava TsÜS § 131 vahekorra kohta §-ga 86. Võimalik n-ö ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa samuti ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02, p 10).
23.Kokkuvõttes on Riigikohus jaatanud käsutustehingu tühistust heade kommete vastu üksnes teoreetiliselt, kuid ei ole üheski lahendatavas asjas vastuolu ei tuvastanud. Küll aga on kohus selgitanud, et tühisuse aluseks ei ole asjaolud, mis on hinnatavad TsÜS tehingu tühistamise koosseisude alusel (TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97 ja 131).
24.Deliktilise nõude esitamisel ei saa hageja tugineda üksnes majanduslikult kahjuliku või põhjendamatu tehingu tegemisele (TsÜS § 131). Majanduslikult kahjuliku või põhjendamatu tehingu tegemisel on kahjukannatajal õigus tehing tühistada TsÜS § 131 alusel (mida ta on ka teinud) ning nõuda käsutustehingu alusel omandatud nõude tagastamist nõude saajalt (mida hageja teinud ei ole). Deliktilise nõude esitamisel peab hageja tõendama, et loovutuse ja teiste vaidlusaluste tehingute eesmärk oli üürileandja kahjustamine.
25.Hageja on oma nõude põhjendamiseks ja tõendamiseks esitanud hulgaliselt vaidlusaluste tehingutega kaudses seoses olevaid asjaolusid. Neist asjaoludest konkreetsete faktide vastu kostja suures osas vaielnud ei ole, kuid kostja ei nõustu faktidest tehtavate järeldustega. Vaidlust 5 (6)
2-13-40183 ei ole selles, et kostja III on kostja II osanik, et kostjale II tasutud raha liikus edasi kostjaga III seotud äriühingutesse, et kostjaga III seotud ettevõtted on esitanud pankrotiavalduse esialgse võlausaldaja vastu, et kostja I tasus raha kostjale II 4. jaanuaril 2013 pärast nõude loovutamise tühistamisavalduse saamist. Kostjad on vastu vaielnud väidetele, et kostja II on maksejõuetu, et nõude loovutamise leping sai esialgsele võlausaldajale teatavaks alles oktoobris 2012 ja et nõude loovutamine oli majanduslikult põhjendamatu.
26.Kohus on seisukohal, et isegi kui kõik hageja esitatud faktiväited oleksid tõesed, ei oleks ka siis nõude loovutamise asjaõiguslepingu tühisuse eeldused täidetud. Hageja esitatud asjaolud on kohtu arvates liiga kaudsed selleks, et rääkida asjaõiguslepingu vastuolust heade kommetega. Isegi kui vastab tõele, et nõude loovutamine oli majanduslikult põhjendamatu, siis ei ole kohtu arvates põhjust järeldada hageja väidetud asjaoludest, et esines kostjate ühine tegutsemine eesmärgiga kahjustada esialgset võlausaldajat. Kohus on 06.03.2015 määruses sellele ka tähelepanu juhtinud. Sellest, et kostjad on omavahel seotud kostja III osanikuks olemise ja kostja III ja XXX ärisidemete ning sellest, et kostjaga III seotud äriettevõtted esitasid pankrotiavaldusi ja et loovutatud nõue täideti pärast nõude loovutamise tühistamisest teatamist ning teistest hageja esile toodud asjaoludest nende kogumis, ei saa järeldada, et esines kostjate ühine tegutsemine eesmärgiga kahjustada esialgset võlausaldajat. Sellest ei piisa kohtu arvates ka selleks, et oleks tekkinud eeldus, et kostjad tegutsesid ühiselt kahjustamise eesmärgil ning et kostjate kohustus oleks olnud anda asjaolude kohta selgitusi, et veenda kohut oma käitumise heausksuses. Ühtlasi märgib kohus, et nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole loovutuse teel omandanud lepinguvälist nõuet kostjate vastu (hageja on omandanud üksnes lepingulise nõude) ja ka sel põhjusel oleks deliktilise nõude rahuldamine välistatud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud hageja lepinguväline nõue kostjate vastu. Menetluskulude jaotus
27.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.